Sirvides Autor "Stanislav, Ignatovets" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Põlevkivi rikastamisjääkide ladustamine Estonia kaevanduse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Stanislav, Ignatovets; Viiu, SillasteKäesolevas lõputöös käsitleti Estonia kaevanduse rikastamisjäätmetehoidlat, mille rajamist alustati 1972 aastal ja tänaseks on see kujunenud suurimaks kunstlikuks mäeks maakonnas. Osa kasutatud materjalist oli saadud kaevanduse tööprojektidest. Uurimustulemuste järgi ladestatakse jäätmehoidlas aherainet suurtes kogustes igal aastal. Kogu kaevandatud mäemassist 43% moodustab aheraine ehk rikastamisjääk. Ladustatud aheraine sisaldab 3-8% põlevkivi. Iga-aastane aheraine ladustamine ulatub miljonite tonnideni. Jäätmehoidla suurust planeeritakse vastavalt kaevanduse varude suurusele. Tööde teostamiseks jäätmehoidlal on kehtestatud vastavad normid, mis minimiseerivad tööõnnetuse ohtu. Ladustamisel ja hoidla tasandamisel peavad olema ka vastavad ajanormid ning müra leevendavad tehnoloogiad selleks, et vältida naabruses elanike rahulolu. Pärast jäätmehoidla sulgemist viiakse läbi bioloogiline rekultiveerimine, mille all on mõeldud hoidla haljastamist ja puude istutamist. Antud töös läbiviidud riskianalüüsi põhjal võime väita, et tegemist on jäätmeseaduse kohaselt B-kategooria jäätmehoidlaga, kus puudub suurõnnetuse oht isesüttimise teel. Sinna ei ladestata ohtlikke jäätmeid ning ei kasutata kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikke aineid. Antud rikastamisjäätmetehoidlas kasutatakse parimat tehnoloogiat rikastamisel ja ladustamise meetodit, kus ei eraldu reostunud nõrgvett ja sees ei teki nn. tuuletõmbet. Samas uuriti ka aheraine taaskasutuse võimalusi täitematrejalina või killustiku tootmiseks ehitustööde vajaduseks. Põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet kasutatakse nii töödeldult kui töötlemata. Töödeldes saadakse killustiku, mille tootmistehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et lubab toota stabiilsete näitajatega IV klassi killustiku, mis sobib teedeehituseks. Töötlemata aherainet on kasutatud Ida-Virumaa keskkonda edendavate rajatiste ehitamisel. Ainukene takistav asjaolu on transpordi maksumus ja kaugus suurte ehituslikke piirkondadeni. Osa ladustatavast aherainest lähi tulevikus saab uue väärtuse spordi- ja meelelahutuse rajatiste kaudu. See peaks meelitama turiste maakonda: jäätmehoidla pealt on ilus vaade loodusele ja maakonna kontuurile. Samas mägi meelitab ekstreemspordi harrastajaid ning arendab motosporti.