Sirvides Autor "Tammaru, Enn" järgi
Näitamisel1 - 20 27-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituse Ühtse Klassifitseerimissüsteemi raamatukogu loomine kaldkatuse turvatoodetele Orima turvasüsteemide näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Kisant, Malin; Tammaru, EnnLõputöös on käsitletud Orima turvasüsteemide tootevalikut. Tootevalikus on välja toodud toodete materjal, mõõdud ja võimalikud lisatarvikud. Kõik lõputöös käsitletud turvasüsteemid on testitud ja vastavad ettenähtud ehituses olemasolevatele tootestandartitele. Autor valis antud lõputöö kuna töötas ettevõttes, mis müüs ja paigaldas turvasüsteeme kaldkatustele. 2020 novembris osales autor Tartu Ehitusmessil, kus tutvustas Orima turvasüsteeme, samal messil tutvustati ka põgusalt ehituse pikka vaadet, mis oli ja on seotud ehitussektori kõikide valdkondadega. Sellest ka lõputöö teema valik. Materjali ja ÜKS projektiga lähemalt tutvudes ja luues osa tulevasest klassifikatsiooni andmebaasist, millest tulevikus arendadakse välja BIM mudel mõistab autor üha enam kui vajalik oli Eesti ehitussektorile ehituse pikka vaate loomine. Lõputöös on konkreetselt välja toodud, mis osa täidab antud töö ehituse ühtse klassifikatseerimissüsteemis ja digipöördes, samuti on töö osa rohepöörde liikumisest. Autori poolt on koostatud töö nii edasi arendatud kui võimalik ning ootab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud töö jõuaks etappi, kus saab protsessis edasi liikuda. Autor jätkab projektiga ka peale lõputööd.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Abner, Martha; Tammaru, EnnÜheks digitaalehituse populariseerimise võimaluseks on ühtne klassifitseerimissüsteem, mis katab ära kogu ehitise elukaare alates projekteerimise algstaadiumist kuni lammutuseni. Sellisel juhul on vaja kogu ehitustegevust ette planeerida, aga seda vaid kaasates digitaalehitust. Ühtse ja digitaliseeritud lahendusega, mis muudab planeerimisega efektiivsemaks, on võimalik tõsta ka ehitussektori tootlikkust. Lõputöö eesmärk oli uurida, milliseid klassifitseerimismeetodeid hetkel Eestis kasutatakse ja mida muudaks ühtse süsteemi tulek. Samuti oli eesmärk lähemalt vaadata ehitusressursside liigitamist ja selle arusaadavust. Ühtne klassifitseerimissüsteem tagaks kõigile osapooltel on ühtse arusaama, mis teeks kogu suhtlemise lihtsamaks. Samas tuleb arvestada, et ühtse süsteemi loomine on pidev protsess, sest mida aeg edasi, seda enam tuleb turule uusi lahendusi ja uusi võimalusi. Ühtse klassifitseerimissüsteemi puhul peavad olema kaasatud kõik turul pakutavad võimalused ja lahendused, sest seda kasutaksid kõik ettevõtted ja kõik osapooled. Sellest tulenevalt on vaja tagada riigisiseselt kindel töörühm, kes tegeleks pidevalt süsteemi täiustamise ja inimeste koolitamisega. Kõige suuremaks probleemiks võib tekkida juba aastaid tööturul olnud inimesed, kes on harjunud hetkel kasutusel olevate lahendustega. Klassifikaatori loomisel tulekski eelkõige koostööd teha nendega, sest nende kogemuste abiga on võimalik teha täpselt selline süsteem, mis kataks ära kõik elukaare etapid. Töörühmal on vaja välja töötada erinevad õppemoodulid, mida saaks rakendada kõikidel õppeainetel, mis on klassifitseerimisega seotud, näiteks materjaliõpetus, eelarvestamine ja erinevad konstruktsiooniained. Ehitusressursi klassifitseerimise käigus sai kinnitust, et on vaja teha tihedat koostööd erinevate spetsialistidega, sest ainult nemad teavad, millised on turul valitsevad trendid. Teiseks selgus, et masinloetavuse saavutamiseks tuleb kogu protsess teha mudelis, sest 2D jooniste puhul ei ole võimalik sellist süsteemi rakendada. Parima lahenduse saavutamiseks tuleks kasutada võimalikult palju automatiseeritud programme, mis teeks andmete kokku lugemise lihtsaks ja automaatseks, sest vastasel juhul ei tasu ühtne süsteem end ära ning selle kasutusele võtmine on pikk protsess. Selleks, et oleks võimalik teha algust erinevate tarkvarade loomisega, on vaja saada kiiret tagasisidet ehitusvaldkonna spetsialistidelt selle kohta, milliseks antud süsteem kujuneb. Klassifitseerimine ja info kogumine saab alguse juba arhitekti ideest. Arhitekt võib küll kasutada vaid kaht alamklassi, aga klassifitseerimine on saanud alguse. Iga järgnev osapool lisab projekti endale vajalikud alamklassid, millega suureneb täpsustava info osakaal. See tähendab, et iga järgnev tase on võrdne lisainfoga. Tulenevalt soovitud täpsusest tuleb jätkata alamklasside lisamist seni, kuni on saavutatud vajaminev info.Nimetus Piiratud juurdepääs Elementmajade paigaldamise optimeerimine Timbeco Ehitus OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kask, Eerik; Tammaru, EnnTöös kirjeldatakse puitelementmaja püstitamise protsessi ning pakutakse võimalusi tööde tõhusamaks läbiviimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Espak AS kauplusehoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Oidjärv, Tarmo; Tammaru, EnnKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Tallinnas, Veerenni tn 65 asuva Espak AS kauplusehoone ehitustööde organiseerimise projekt. Projekti seletuskirjas on antud ülevaade olemasolevast olukorrast enne ehituse algust, arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest ning on kirjeldatud eritööde lahendusi. Seletuskirja eelarve- ja majandusosas on koostatud ehitustööde mahukuse ja eelarve tabelid. Ehitustööde mahud on välja arvutanud töö autor, kasutades algandmetena projektides sisalduvat infot. Ehitustööde maksumuse tabeli koostamisel on aluseks võetud ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005. Tabelit on modifitseeritud ja kohandatud vastavalt ehituse iseloomule. Eelarve koostamisel on aluseks võetud töövõtjate hinnapakkumised ja varasemast tööst kogutud isiklikud kogemused. Ehitustööde maksumuseks ilma käibemaksuta kujunes 4 495 050 €. Tööde mahukuse tabelis on autor vastavalt ajanormidele ja tööliste arvule arvutanud välja tööde kestvused. Tabeli koostamisel on arvestatud varasemast tööst kogutud isiklike kogemusi, konsultandi kogemusi ja on kasutatud RATU juhendmaterjalides toodud ajanorme. Koostatud mahutabeli järgi kulub ehitusobjekti valmimiseks 11 kuud ja tööde teostamise maht kokku on 44 685 töötundi. Maksimaalne tööliste arv ühel päeval on 51 töölist. Eraldi peatükina on välja toodud kulud ehituse organiseerimisele, mis on 294 905 €. Ehituse organiseerimise kulud moodustavad kogueelarvest 6,5%. Tehnoloogiakaardid on koostatud vaiatöödele ja betoonpõrandate rajamisele. Seletuskirja osas on kirjeldatud tehnoloogilisi protsesse ja graafilises osas on välja toodud olulisemad lahendused jooniste näol ning konkreetse tehnoloogilise protsessi kalendergraafik. Seletuskirjas on kirjeldatud ka kvaliteedi- ja keskkonna juhtimist ning ohutustehnikat. Lisaks tehnoloogia kaartidele on graafilises osas koostatud ehitusplatsi plaan ja tööde teostamise graafik koos tööjõu vajaduse graafikuga.Nimetus Piiratud juurdepääs Garantiitööde tööprotsesside täiustamine Endover KVB OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tillmann, Raido; Tammaru, EnnKäesolevas lõputöö raames tutvustati lühidalt kehtivat seadusandlust, mis käsitleb ehitiste garantii ja pretensiooni esitamise õigust ning ehituse kvaliteedi tagamise põhimõtteid ettevõttes. Pikemalt käsitleti garantiiosakonna töö täiustamist, kus toodi välja töötajatele hetkel kehtiv tööjuhis ning uus garantiitööde läbiviimise protseduur, mille alusel hakatakse edaspidi arendustes garantiitöid läbi viima. Viimasena uuriti konkureerivate ettevõtete garantiitööde läbiviimise protseduuri. Töö tegemise käigus saadi vastused küsimustele, mis esitati sissejuhatuses. Hetkel kehtivas tööjuhises täiendati garantiitööde käigus tekkinud kitsaskohti. Endover KVB OÜ arenduste maht on suurenenud läbi aastate ning seetõttu oli oluline luua edaspidine süsteem, millest lähtudes viiakse läbi garantiitöid. Süsteem loodi lähtudes eksisteerivast tööjuhisest ning tööde läbiviimise kogemusest. Tööjuhist ja tööde teostamist analüüsiti ning lähtuvalt sellest täiendati uut dokumenti. Järgides süstemaatilisi parandamise meetodeid leiti igale tööde läbiviimise probleemile lahendus. Uue garantiitööde läbiviimise protseduuriga loodi süsteem, millega paranevad töötingimused, ettevõtte ressursside kasutamine ratsionaliseeritakse ning pakutakse klientidele paremat teenust. Oluline osa garantiitööde läbiviimisel on aeg, mille raiskamist on vähendatud. Garantiitööde läbiviimise ajal on tähtis määrata tähtajad, mis sõltuvad puuduste olemusest. Lahendustega, mis on hetkel rakendatud paraneb kvaliteet, kuna tekib ülevaade puudustest, kus on kergesti tuvastatavad kaebused. Lisaks saab iga kaebuse kohta luua konkreetse ajaloo, mis on töötajate poolt nähtav ka edaspidi. Kuna aega ei kulutata tabelite koostamisele ning muutmisele, siis on võimalik antud aeg suunata garantiipuuduste lahendamisele ning tööde teostamise kontrollile. Pideva kontolliga saavutatakse tööde kvaliteet ka garantiiperioodil. Aega, mis kulub tööde tegemiseks saab garantiitööde haldur mõõta ning kasutada edaspidises töös. Garantiipuudustele aja- ja rahakulu lisamisega saab esitleda juhtkonnale aruannet, milline kulu tekib, kui ei pöörata tähelepanu ehituse töötajaid vaja rohkem või vähem. Kolleegidele esitatavad garantiiprobleemidega seotud aruanded tagavad ehituskvaliteedi ning garantiiosakonna töökoormuse vähenemise. KOKKUVÕTE 41 Lõputöös käsitletud täiustused on rakendatud igapäeva töös. Edaspidised täiustamised plaanitakse rakendada järgneva kahe kuu jooksul. Tulevikus on tähtis edaspidine tööprotsesside parandamine, milleks on vaja loodud protseduuri kasutada. Töötades uue protseduuriga leitakse olukordi, mida on vaja olemasolevasse protseduuri lisada. Oluline on mitte spekuleerida vaid reaalsest töökogemusest lähtudes täienduste leidmine. Ettepanekud, mis esitati lõputöös tuleb esmalt täielikult ellu viia ning seejärel neid rakendades saadakse edaspidi protsessi täiustada. Töö paremaks koostamiseks oleks olnud vajalik ka ajaline statistika varasemate garantiitööde kohta. Varasemalt valminud objektide põhjal ei ole võimalik luua garantiitööde aruannet. Puudused on kirjeldatud lakooniliselt ning lahendused on teadmata. Töötajad, kes garantiitöödega tegelesid on töölt lahkunud. Kuna igal objektil on garantiieelarve, oleks oluline osa olnud tegelike kulude võrdlus eelarvega. Garantiiperioodil töötaja ajamõõtmine puuduste lahendamisel annaks parema ülevaate reaalsest olukorrast tööde läbiviimisel. Ajamõõtmise tulemusel oleks võimalik tuvastada veel probleemseid kohti, mida oleks oluline likvideerida või parandada.Nimetus Avatud juurdepääs Infosüsteem ja seda toetav rutiin(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tammaru, EnnInfosüsteem ja seda toetav rutiinNimetus Piiratud juurdepääs Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trumsi, Kaspar; Tammaru, EnnLõputöö raames on töö autor lahendanud kraana valiku tornkraana ja autokraana vahel, analüüsides selleks mõlema variandi majanduslikku tasuvust. Hindade arvutamisel on kasutatud kraanade rentimisega tegelevate ettevõtete kehtivaid hinnakirju. Koostatud on kõikide tööde mahtude tabel, võttes aluseks EKE NORA normbaase ning muutes neid vastavalt kogemuslikule tunnetusele. Mahtude tabelist lähtudes on koostatud tööde kalendergraafik, mis aitab ehitusprotsessi kulgu paremini ette kujutada ning on abiks tarnete ja töövõttude planeerimisel. Kalendergraafikust on näha, et 7 kuuga on võimalik teostada kõik ehitustööd, ning hooone tellijale komplektsena üle anda. Maksimaalne tööjõuvajadus on ühel hetkel 96 töölist. Ehitusplatsi üldplaaniga on lahendatud soojakute, laoplatside, ajutiste teede, kraanade, olemasolevate ja vajalike ajutiste trasside paiknemine ehitusplatsil. Kirjeldatud on projektiga kaasnevaid üldkulusid ning projekti juhtimiskulusid. Tehnoloogiakaardid on koostatud montaaži- ning katusetööde kohta. Viimased on vajalikud tööde kiireks ja kvaliteetseks teostamiseks, kuna enne tööde alustamist on läbi mõeldud kõik võimalikud ehituskorralduslikud küsimused ning tööde teostamise ja kvaliteedi mõttes keerulisemad sõlmekohad. Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilisi teadmisi montaaži- ja katusetööde kohta. Samuti praktilist kogemust ehitustööde organiseerimisel ning selle jaoks kasutatavate insenerprogrammide kasutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kirkemogata 16, Korterelamu Ehituse Organiseerimise Projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pähn, Siim; Tammaru, EnnLõputöö kirjutamise eelduseks oli ehitusprojekti olemasolu ja selle tundmine. Töö kirjutamisel on saadud hea ülevaade ehitatavast hoonest, eeskätt saadi hea tunnetus mahtude arvutamisel. Mahtude võtmisel võeti jooniste järgi kokku kõik lepingu järgsed mahud, vundamendist kuni siseusteni. Pidev joonistega tutvumine andis hea ülevaate ja tervikpildi hoone ehitusest ja võimalikest ettetulevatest kitsaskohtadest. Mahtude kirja panemisel tekkisid mõtted, millest arendati edasi kogu ülejäänud töö. Töö etappidega ja joonistega tutvudes kujunes töö kirjutajal välja oma visioon tööde tegemiseks. Tööde tegemisest on laiemalt kirjutatud kalenderplaani peatükkis. Kalenderplaanilt on näha, et ehitis valmib 1 aastaga. Keskmiselt on ehitusplatsil 6 töölist, maksimaalselt 18. Üheks lähteülesandeks oli koostada ehitusplatsi üldplaan ning tehnoloogia kaardid. Antud plaanid käivad käsikäes ja on üksteisest sõltuvad. Ehitusplatsi üldplaani koostades tuli arvesse võta paljutki, kus paikneb kraana, kust pääseb objektile, kuhu ladustada materjal, kuidas kaitsta kõrvalisi isikuid, kus paiknevad olmesoojakud, milline on vee ja elektri vajadus. Tehnoloogia kaardid on edasiarendus üldplaanile, keskendudes kindlale töölõigule. Lõputöös koostati kaks tehnoloogia kaarti, montaaži- ja lamekatuse tööde kohta. Tehnoloogia kaarti koostades saadi tervikpilt ühe tööetappi kulgemise kohta, etapid mõeldi läbi järkjärgult. Tehnoloogia kaardilt saadav info aitab objektijuhti tööde planeerimisel ja hoiab kokku ehitustegevuseks kuluvat aega. Lõputöös on kirjeldatud ehituse läbiviimiseks vajalikke tööriistu, seadmeid ja vahendeid. Kirjeldatud on tööohutusega seotud küsimusi ning kirja on pandud tähtsamad ohutusreeglid. Lõputöö koostamisel kasutas autor koolis õpitud teadmis ja lahendas ehitustegevuse enda tõekspidamise järgi. Eeskätt tehnoloogia kaartide koostamine andis juurde uusi teadmisi, eeskätt lamekatuse ehitusele. Lõputöö arendas tervikliku mõtlemist, kuidas valmib ehitis ja mida toob kaasa ehitustegevus. Kindlasti erineb reaalne ehitustegevus paberil kirja pandust, kuid see ongi ehitustegevus. Mida rohkem panustada aega ettevalmistusele, seda vähem üllatusi ootab ees ehitustegevuse ajal.Nimetus Piiratud juurdepääs Kolme galeriimaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Prits, Henry; Tammaru, Enn; Sirle SuvisteKäesolevas lõputöös on lahendatud kolme galeriimaja ehituse organiseerimine ja tehnoloogia. Seletuskirjas on antud rajatava hoone arhitektuurse ja konstruktsioonilise lahendi kohta põhjalik ülevaade ning koostatud on ehitustööde lühike kirjeldus. Ehitusplatsi üldplaani koostamisel on välja toodud planeeritav soojakute paiknemine, tõstemehhanismide paiknemine, ajutised teed ja platsid, objekti ressurssidega varustamine ning materjalide ladustamisala. Lisaks on tehtud peamised ressursside arvutused. Määratud on ehitusaegne veevajadus, elektri vajadus, inimressursi ning ehitusel kasutatavate mehhanismide vajadus. Lõputöö majandusosas on koostatud ehitustööde mahutabel koos tööde maksumustega ning määratud töölisbrigaadide koosseisud ja tööde kestvused. Tabeli alusel on koostatud kalendergraafik tööjõu vajadustega. Kõnealuseid tööprotsesse on detailselt kirjeldatud ning loetletud on tööde kvaliteedinõuded. Mahukama osana on lõputöö raames autor koostatud tehnoloogiakaardid, mis käsitlevad õõnespaneelide paigaldust ja I korruse põranda betoneerimistöid. Tehnoloogiakaardid koosnevad kirjalikust ja graafilisest osast, mis üksteist täiendavad. Kirjalikus osas on toodud lõputöös välja materjalide eripärad, tehnoloogilised võtted, töödele esitatavad nõuded ja spetsiifilised eripärad. Kalendergraafik ja ehituseelarve on käesolevas töös lahendatud teadmisel, et esialgu on tellitud vaid ühe galeriimaja ehitus. Kuna kõik kolm galeriimaja on arhitektuurselt ja konstruktsioonilt sarnased, siis järgmiste majade ehitusprotsessid toimuvad analoogselt käesolevas töös esitatud andmetele ning ehitustööd toimuvad vastavalt vooltootmise põhimõtetele. Käesoleva lõputöö koostamine oli autori jaoks täies ulatuses akadeemiline ning autor ei ole vaadeldava ehitusobjektiga muul viisil seotud. Lõputöö koostamine andis autorile uusi teoreetilisi teadmisi ning aitas mõista ehituse organiseerimise projekti koostamise tegelikku vajadust.Nimetus Piiratud juurdepääs Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nappir, Allar; Tammaru, EnnKäesolev uurimistöö keskendub ehitusharidusega spetsialistide vajaduse hindamisele ehitusektori vajadusest lähtuvalt, eristades vajadust nende järele alleriala alusel konkreetse objekti näitel. Autori eesmärgiks oli uurida, kas kutseõppeasutute ehituseriala lõpetanute oskustööliste hulk on piisav ehitussektori tööjõu vajaduse rahuldamiseks. Autor jõudis järeldusele, et lõpetajate erialade osakaal ei ole kooskõlas tööturul vajaminevate erialade osakaaluga. Töö eesmärgi saavutamiseks kaardistas autor kutseõppeasutused, nende arengusuunad ja tõi välja eelnevalt tehtud uuringud. Üheksa aastat järjest lõpetab ehituse õppekavarühmade raames vastuvõetud õpilastest 54,86-86,94%. Samas võttes arvesse sündide arvu suurt kukkumist 1988 aastal- ja neli aastat peale seda ning asjaolu, et see number püsib tänapäevani. Autori seisukohalt ei ole sel juhul enam võimalik kutseõppeasutustesse rohkem õppureid vastu võtta, vaid tuleb rakendada meetmeid lõpetajate protsendi tõstmiseks. 2015/2016 õppeaastal õpetab ehituse õppekavarühmade raames õpilasi 18 õppeasutust, millest pooled õpetavad ainult ühte,- kahte- või kolme ehituse õppekavaainet. Sellisel viisil koolitamine ei ole ökonoomne, kvaliteetne ja pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Järgmisena toob autor uurimistöös välja vajalike oskustööliste osakaalu ehituses, milline on ehitusametite protsentuaalne osakaal ühe hoone ehitamisel. Selleks, et välja selgitada vajaminevate ehitusametite protsentuaalset osakaalu ühe hoone ehitamiseks objektil, analüüsib autor lõputöid, mis on koostatud perioodil 2006-2016 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teemal ehitusorganiseerimine mingi objekti näitel. Lõputööde valiku kriteeriumiks oli organiseerimise projekt, mis hõlmab kogu ehitust objektil. Analüüsitud hooned on kolme- ja enamkorruselised monoliitsest raudbetoonist või monteeritavast raudbetoonist elu- ja mitteeluhooned. Eluhoonetena on uuritud korterelamuid ja mitteeluhoonetena on uuritud äri- ja büroohooneid. Esiteks soovib autor välja selgitada eelnimetatud hoonete ehitamise näidete baasil, milline on ehituseriala ametite töötajate protsentuaalne osakaal ühe ehitusobjekti valmimisel. Teisena on eesmärk võrrelda ühe hoone ehitamiseks vajalike ehitustööliste protsentuaalset osakaalu kutseõppeasutuste lõpetanute arvuga. Lõputööde analüüsi tulemusel on vajamineva tööjõu osakaalude vahemikud raudbetoonist kandekonstruktsiooniga elu- ja mitteeluhooned puhul: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 21-28%, ehituspuusepp 42-50%, ehitusviimistleja 11-17% ja keskkonnatehnika lukksepp 14-18%. Saadud tulemuste võrdlemisel kutseõppeasutustesse vastuvõetud õpilaste osakaaluga: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 24-33%, ehituspuusepp 7-10%, ehitusviimistleja 50-57% ja keskkonnatehnika lukksepp 9-10% selgub, et suure osakaaluga koolitatakse üle ehitusviimistlejaid ja seda kõikide teiste erialade arvelt. Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele. Uurimistööle seatud eesmärgid on täidetud. Analüüsitud akadeemiliste lõputööde põhjal on kinnitatud oskustööliste vajadus mitmete arvutustega. Kutseõppeasutuste tänased võimalused allerialade õpetamiseks on samuti kinnitatud mitmete arvutustega ja tulemused hoiavad selget kuju. Ehitus valdkonnas töötades kinnitab uurimistöö autor analüüsitud tulemusi hetkel tööturul toimuvaga. Uurimistöö andmete õigel kasutamisel ja edasi arendamisel on võimalik suured muutused läbi viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuuseheki 50 kortermaja ehitustööde organseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Rammler, Lauri; Tammaru, EnnAntud lõputöö eesmärgiks oli leida võimalikult hea lahendus Kuuseheki 50 kortermaja ehitustööde organiseerimiseks. Lõputöös on kirjeldatud korterelamu arhitektuurset ning konstruktiivset lahendust. Käesoleva töö raames lahendas autor õõnespaneelide montaaži tehnoloogiakaardi ning pinnasel betoneerimise tehnoloogiakaardi. Paneelide paigalduse tehnoloogiakaart näitab autori nägemust õõnespaneelide paigaldamisest ratastelt ning kuidas on lahendatud paneelide betoneerimine. Põrand pinnasel tehnoloogiakaartiga on lahendatud võimalikult ökonoomselt põrandate betoneerimine ning betoneerimisele eelnevate tööde järjekord. Mahutabelite ning ajagraafiku koostamisel tugines autor EKE NORA andmebaasile mida korrigeeriti vastavalt konsultandi ettepanekute ja kogemuste põhjal. Lõputöö toob välja erinevate tööde kvaliteedi nõuded ning normid. Lahendatud on ehitusplatsi skeem millega on näidatud hoone paiknemine krundil, ajutised teed ja parklad, tõsteseadmete asukohad ning soojakute paiknemine. Koostatud on ka ehituseelarve. Ehitustöödega alustati 26.03.2018 ning hoone valmib 18.04.2019 . Ehitusperioodi pikkuseks kujuneb 278,4 päeva mil maksimaalselt ühel päeval oli platsi peal 84 töömeest.Nimetus Avatud juurdepääs Kvaliteedi tagamise süsteem projektijuhtimises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tammaru, EnnKvaliteedi tagamise süsteem projektijuhtimisesNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Öpiku B maja paigalvalatavate konstruktsioonide organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jürison, Madis; Tammaru, EnnLõputöö eesmärgiks oli organiseerida Öpiku B hoone ehitustööd. Töös on keskendatud paigalvalatavate konstruktsiooni rajamisele. Lõputöös on kasutatud Sweco Projekt AS koostatud tööprojekti ja Agabus Arhitektid OÜ arhitektuurset projekti. Lõputöö koosseisu kuulub seletuskiri, betoonitööde eelarve, betoonitööde üldine kalendergraafik, asendiplaan ja tehnoloogiakaardid. Seletuskirjas on välja toodud hoone arhitektuurilised ja konstruktiivsed lahendused. Tehnoloogiakaartides on lahendatud ära seinte, postide ja vahelagede ehitustööde organiseerimine. Välja on toodud betoonitööde tegemiseks vajalikud mehhanismid ja tööseadmed ning nende liikumine ja asetsemine ehitusplatsil. Betoonitööde haardealad ning betoonitööde tegemiseks vajalikud raketiseelemendid. Lisaks kuidas tagada tööohutus ehitusplatsil ja betoonitööde kvaliteedinõuded. Hoone eelarve koostamisel on kasutatud EKE Nora andmebaasi ja konsultandi abi ehitusmahtude põhjal tööde teostamiseks kuluva aja ja vajamineva tööjõu leidmiseks. Selle põhjal on saadud tööde kestvuseks 314 päeva. Lisaks on selle põhjal leitud betoonitööde maksumus, milleks saadi 4 279 808 €. Lõputöö koostamine antud teemal andis autorile võimaluse paremini mõista betoonitööde erinevaid tehnoloogilisi protsesse ja täiendada oma teadmisi.Nimetus Piiratud juurdepääs Polikliiniku rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Karu, Kristo; Tammaru, Enn; Tarmo TeraLõputöö eesmärk oli lugejaile anda ülevaade kuidas korraldatakse ehitustöid rekonstrueeritaval raviasutuse hoonel, mis peab paralleelselt ehitustöödega jätkama oma tavapärast tööd. Vastavalt koostatud ehitustööde kalendergraafikule kujunes suurimaks tööliste arvuks platsil 108 inimest, antud perioodil teostatakse lammutustöid, konstruktiivseid ehitustöid, eriosade ehitustöid ning siseviimistlustöid samaaegselt. Käesolev töö toob välja, et lisaks täpsusele, korrektsusele ja tehnilistele teadmistele on ehituse organiseerimises väga oluline osa ka loomingulisus ning oskused/kogemused leida lahendusi olukordades, mis esmapilgul võivad näida mitteteostatavad. Samuti annab autor lõputöös hea ettekujutuse, kui palju tuleb rekonstrueeritaval objektil jooksvaid lisatöid, mida antud töövõtu meetodi juures peab peatöövõtja omajõududega lahendama. Autor jõuab oma lõputöös järeldusele, et antud objekti rekonstrueerimise organiseerimine on uue hoone ehituse organiseerimisest oluliselt keerulisem, kuna ehitajal tuleb valmis olla lahendada ettenähtamatuid probleeme, mis ilmnevad alles konstruktsioonide avamisel. Lisaks eelmainitud asjaolule peab ehitaja arvestama ehitamise kõrval polikliiniku külastajate ja töötajate tööohutuse, olmetingimuste ning tagama tehnosüsteemide tõrgeteta töö.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Projekti meeskond ja infosüsteem(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tammaru, EnnProjekti meeskond ja infosüsteemNimetus Avatud juurdepääs Raha juhtimine projektijuhtimises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tammaru, EnnRaha juhtimine projektijuhtimises