Sirvides Autor "Tappel, Kristjan" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumine praktikas Harku valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tappel, Kristjan; Reiman, LembeKäesoleva töö raames sai uuritud korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumist Harku valla näitel. Teisisõnu uurisin kuidas korraldatud jäätmevedu toimib, millised on sellega seotud probleemid ja kuidas neid lahendada. Korraldatud jäätmeveo rakendumist kohaliku omavalitsuse ja jäätmetekitajate tasandil sai uuritud läbi Harku valla praktika ja valla haldusterritooriumile kuuluvate kinnistute kasutajate seas läbiviidud küsitluse alusel. Lisaks sai analüüsitud kohtulahendite alusel korraldatud jäätmeveo seadusandlust, selgitades, miks ei tohi jäätmeid ühest omavalitsusest teise viia, miks ja mille alusel peab korraldatud jäätmeveoga liituma ja miks esitatakse jäätmevedajate poolt teenuse eest arveid, kuigi teenust ei ole lepinguga tellitud. Töö käigus selgus, et on puudujääke korraldatud jäätmeveo järelvalves ja seega oleks vaja seda tõhustada ilma, et seataks kohalikele omavalitsustele veelgi suuremaid kohustusi. Üheks väljatoodud ettepanekuks on luua riiklike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste vahel ühine järelevalve süsteem, mis tõhustaks kontrolli jäätmevaldajate üle kes veavad jäätmeid ühest omavalitsusest teise, kasutavad kinnistut ilma korraldatud jäätmeveoga liitumata jne. Kohtupraktika analüüsi käigus selgus, et kinnistuid võib vabastada korraldatud jäätmeveost vaid siis, kui kinnistut ei kasutata ja seal mitte elamine ei ole vabastamiseks piisav argument. Praeguses Jäätmeseaduse redaktsiooni § 69 lg 4 sõnastusest saab välja lugeda, et vabastust on võimalik ka taotleda siis, kui kinnistul ei elata. Seega tuleks teha sõnastuses muudatus ja viia see kohtupraktikaga kooskõlla. Lisaks leidsin, et nõuet mille seab Jäätmeseaduse § 69 lg 5, et kinnistu omanikud kes on saanud korraldatud jäätmeveost vabastuse peab iga aasta saatma omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistut ei ole aasta jooksul kasutatud, ei ole praktikas vajalik kui peetakse jäätmevaldajate registrit ja teostatakse järelvalvet. Küsitluse käigus selgus, et praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi toetab alla poole küsitluses osalenutest. Pooled vastajad soovisid saada ise oma jäätmevedajat valida ja samuti pooled soovisid, et korraldatud jäätmevedu oleks vabatahtlik. See näitab kodanike rahulolematust. Tulemusi analüüsides selgus, et suurt mõju rahulolule avaldab kodanike teadlikus ja jäätmevedajate teenuse kvaliteet. Kodanike arusaama tõstmiseks, korraldatud jäätmeveo vajaduse ja võimaluste osas, on üheks lahenduseks riiklik teavituskampaania ja informatsiooni kokkuvõtva, lihtsate ja arusaadavate seletustega veebikeskkonna loomine. Selleks, et teha põhjalikemaid järeldusi, milline on jäätmevedajate teenuse kvaliteet ja kuidas see mõjutab kodanike korraldatud jäätmeveoga rahulolu, oleks vaja teostada põhjalikum uuring ja seejärel saab teada kas ja milliseid meetmeid oleks vaja rakendada. Tulemustest võib järeldada, et on vaja leida lahendusi järelevalve tõhustamiseks, kodanike rahulolu suurendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks oleks vaja korrigeerida korraldatud jäätmeveo seadusandlust. Käesoleva töö tulemused on liiga üldsõnalised, et teha väga põhjalike järeldusi, kuid seda on võimalik kasutada edaspidiste uuringute tarvis, et seada uurimisobjekt ja tulemuste eeldused. Kindlasti võiks edasi uurida jäätmevedajate teenuse kvaliteedi ja kodanike rahulolu vastastiku mõju.