Sirvides Autor "Tee, Tairo" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    OK ja OK juunior klassi võistluskardi raamide väändejäikuse mõõtmine ja analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Tee, Tairo; Annask, Raiko
    Lõputöös uuriti OK ning OK juunior klassi nõuetele vastavate võistluskardi raamide väändejäikust. Töös arendati välja mõõtemetoodika, mille alusel mõõtmisi teostada. Mõõtmiseks kasutati kardi avariijärgsete deformatsioonide parandamiseks mõeldud vahendeid. Nendeks olid kerepainutuspink, mille külge kart tagaosa pidi kinnitati, Kang, millega avaldada momenti kardi raamile ning klots, millega toetati esiosa, et see ei toetaks suure toetuspinnaga vastu lauda ning laud ei takistaks raami deformeerumist. Mõõdeti kahe meetodi abil. Esimese meetodi abil mõõdeti, kui jäik on raam tervikuna, selleks rakendati momenti raami mõlemale käändteljele kinnitusele. Teist meetodit kasutati raami esiosas pingete jaotumise suutlikuse mõõtmiseks. Mõõtmisteks kasutati kahte mõõteseadet. Esimeseks mõõteseadmeks oli kõrgusnihik. Algne plaan oli kasutada indikaatorkella, kuid raamid deformeerusid mõõtmiste käigus nii suurel määral, et indikaatorkella kasutamine osutus tarbetuks. Raamid deformeerusid suurusjärgus ligikaudu 6 kuni 11 millimeetrit, mis on ebamõistlikult suur deformatsioon indikaatorkellaga mõõtmiseks, mille täpsus on vahemikus 0,01 mm. Selle asemel kasutati kõrgusnihikut, millega sai mõõta deformatsiooni täpsusega 0,1 mm. Teine mõõteseade oli omavalmistatud mõõteseade, mis põhines Arduino arendusplaadil. Mõlema mõõteseadme puhul arvutati välja mõõtemääramatus, mis tuleneb inimveast või anduri mõõteveast. Selgus, et kasutades mõõtenihikut, on suurim tekkiv mõõteviga 1,39%. Kasutades omavalmistatud nurgamõõtjat, on võimalik suurim mõõteviga 6,6%. Antud mõõtmiste käigus mõõtetulemusi võrreldes osutus siiski tulemuste erinevuseks 1,8%. Omavalmistatud nurgamõõtja puhul ei saa sõltuvalt mõõteveast olla kindel, et nurgamõõtja suudab eristada üht uut raami teisest, kuna uute raamide väändejäikuste erinevus on väiksem, kui omavalmistatud nurgamõõtja mõõtemääramatus. Küll aga on omavalmistatud nurgamõõtja piisavalt täpne, et eristada uut raami kasutatud raamist. Mõõtetulemuste põhjal saab järeldada, et raamid kaotavad väändejäikust aja jooksul, kuna kasutatud raamidel oli väändejäikus madalam, kui enamustel uutel raamidel. Uute raamide hulgas oli ka üks raam, mis oli teistest uutest raamidest kardinaalselt madalama väändejäikusega, 17-18% erinevusega, sõltuvalt, millise uue raamiga võrrelda. Ülejäänud kasutatud raamid erinesid üksteisest 0,3 – 1,6%. See annab alust arvata, et mõõdetud raamide seas oli ka üks raam, mis on juba uuena teistest madalama väändejäikusena ning ei toimi teiste uute raamidega võrdväärselt. 34 Antud mõõtmise raames ei saa luua seost läbitud etappide ning väändejäikuse langemisega, kuna valimis oli liiga vähe raame ning väändejäikus ei muutu lineaarselt sõidetud etappidega võrreldes. Edaspidi oleks vaja kindlasti suurendada mõõdetavate raamide hulka, et oleks rohkem andmeid, mida võrrelda. Uue ning juba kasutatud raami väändejäikuse erinevuse määramiseks on vaja mõõta raame, mis on läbinud vaid ühe võistluse. Samuti oleks soovituslik mõõta mitut raami kogu eluea kestel, st igal võistlusel. Lisaks võimaluse korral võrrelda ka ringiaegu samal rajal raamide eluea kestel.