Sirvides Autor "Tero, Kristjan" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Autode hoolduste efektiivsemaks muutmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Tero, Kristjan; Õige, AlarAutori poolt välja töötatud tööjärjekorra eelised tulevad välja just kahekesi töötades, kus üks mehaanik saab tegeleda arvutiga ning teine jätkab hoolduse teostamisega. Ainult tööjärjekorda muutes autor oma püstitatud eesmärgini ei jõudnud, vaid oli vaja ka vähendada aega, mis kulus töövahendite otsimiseks. Selle probleemi lahendas autor nii, et enne hoolduse algust tõid mehaanikud välja töövahendid, mida läks hoolduse teostamiseks vaja. Selliste muudatustega jõudis autor püstitatud eesmärgi täitmiseni, välja arvatud ühel korral, kus mehaanikul kulus autoga sissesõiduks keskmisest kauem aega. Selline probleem tekib tavaliselt siis, kui hooldusnõunik ei märgi töölehele auto asukohta või on vale asukoht märgitud. Uus tööjärjekord ei anna nii suurt efekti soodushoolduste puhul, kuna seal ei laeta autodele tarkvara uuendusi. Optimaalse tööjärjekorra väljatöötamisel autor keskendus peamiselt sellele, kuidas kasutatakse ära aeg, mis kulub arvutiga töötamisel. Mehaanik 1 puhul pidas hüpotees paika, kus viie hoolduse kokkuvõttes uut tööjärjekorda kasutades tegi mehaanik hooldused 130 minutit kiiremini ära tehase ette antud normist. Meeskonnad said samuti püstitatud hüpoteesi täitmisega hakkama. Viie hoolduse kokkuvõttes tegi meeskond 1 hooldused 273 minutit kiiremini tehase normist ning teine meeskond 232 minutit kiiremini. Vana tööjärjekorraga suutis mehaanik 1 päevas teha 5 hooldust ning uut tööjärjekorda järgides suudaks ta teha 7 hooldust päevas. Meeskond 1 suutis vana tööjärjekorraga päevas teha 7 hooldust ning uue tööjärjekorraga oleks võimalik teha 9 hooldust päevas. Meeskond kahe tööjärjekorra muutmine andis kõige suurema efekti, kus uut tööjärjekorda järgides suudetakse ära teha 9 hooldust päevas, algselt suudeti aga ainult 5 hooldust. Uurimustöös on välja toodud efektiivsuse kasv, kus võrreldakse vana tööjärjekorda uuega. Lisaks sellele arvutas autor välja, kui mitu hooldust suudeti päevas teha vana tööjärjekorraga ning kui palju uuega. Arvutused on tehtud ideaaltingimustes, kus ei esine ootamatuid tööseisakuid ning hooldust vajavad autod on enne broneeritud aega kohal. Selline töö on kasulik nii ettevõttele kui ka mehaanikutele ja kindlasti on kliendid õnnelikumad, kui nende autod saavad kiiresti valmis. Mehaanikute kuupalk on otseselt seotud töö kogusega, sest mida rohkem autosid nad päeva jooksul suudavad ära teha, seda suurem on nende palk. Klientide rahulolu on väga tähtis ettevõttele, mis omakorda suurendab ettevõtte käivet.