Sirvides Autor "Tikk, Caro-Liine" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs G4S töörõivaste parendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikk, Caro-Liine; Katsevič, Made; Kuusk, MargitKäesoleva lõputöö tulemusena on ettevõttes A La Carte Uniforms OÜ praktikantidena töötades lõpule viidud G4S töörõivaste parendusprojekt. Töö käigus on parendatud nelja tööriiet, milleks on sularahavest, konvoijakk, konvoipüksid ja tehnikute tunked. Sularahavesti ja konvoijaki juures ilmnenud probleemid on sarnased, seega on nende toodete konstruktsioonides läbi viidud parendused ühesugused, väljaarvatud vesti lühendatud ja süvendatud käeaugukaar. Mõlema toote üldpikkus on muudetud ühesuguseks. Nii jaki kui ka vesti olulisemad valupunktid on liiga pikk õlajoon ja väike kaelakaar. Seetõttu näevad hetkel kasutuses olevad rõivad meeste seljas välja liiga suured ja kohmakad ning kinninööbitud krae jätab poova mulje. Konvoijaki küljejoon on tehtud sirgeks nii nagu see on vestil, et tagada kena istuvus. Kuna sularahavesti ja konvoijaki kehaosad on tehtud võimalikult ühesugusteks, siis on konstrueeritud uus krae, mis sobib nii vestile kui ka jakile. Erinevalt endisest konstruktsioonist, on aluskrae väiksem kui pealiskrae, mis aitab kaasa paremale istuvusele. Uus konstruktsioon on tehtud ka konvoijaki varrukatele. Kõigist neljast tootest kõige vähem parendustööd nõuavad konvoipüksid, millele on tehtud kolm muudatust. Pükste värvli kummikanal on muudetud pikemaks, et see ulatuks esiosa vöötripist kuni küljetripini. See muudatus aitab kaasa tingimusele, et toode peaks sobima selga ka suurema vööümbermõõduga figuurile. Põlvetugevduste asukoht on viidud kõrgemale, sest liikudes, istudes ja kükitades peab tugevdus asuma kandja põlvenukkide peal. Toote üldpikkust on lühendatud. Kõige enam parendustööd nõuavad tehnikute tunked, milles on läbi viidud kolmteist muudatust. Kõige olulisem valupunkt tunkede juures on nende liiga väike liikumisvabadus kandjale. Toote pihaosa on liiga pikk, istmikukaar on liiga madalal ning puusa- ja reiepiirkonnas on toode liibuv. Seega vajuvad tehnikute tunked puusapiirkonnas kandja seljas liiga madalale ning istuda või kükitada ei ole võimalik. Parendatud toote konstruktsiooni tulemusena on uued tunked piisavalt avarad, rõiva pihaosa on lühem ning istmikukaar on nihutatud kõrgemale. Uuendatud tootel on õlaõmbluses volt, mis annab võimaluse toote pikkust muuta vastavalt erinevate kandjate kasvudele. Olulise muudatusena võib välja tuua kummipaela lühendamise vöökummikanalis, et toode hoiaks kandjal vastu selga ning tagaks hea liikumismugavuse. Praegu kasutuses oleva toote vöökummikanal ei täida hetkel mingit eesmärki. Lisaks on selgunud, et vöökummikanal on vajalik vaid toote seljaosas, seega on uuendatud toote esiosa vööjoon ilma kummikanalita. Hea ülevaate lõigete erinevusest saab töös kajastatud muudatuste loeteludest ja konstruktsioonijoonistelt, kus on võrreldud endiseid lõikeid uutega. Parendustöö tulemusena on sularahavesti, konvoijaki, konvoipükste ja tehnikute tunkede õmblussõlmedest välja valitud kõige olulisemad ja keerulisemad ning nendest ka läbilõikejoonised tehtud. Kõikide toodete õmblustehnoloogia on jäetud samasuguseks nagu endistel toodetel, sest selline oli ettevõttepoolne tingimus projekti läbiviimiseks. Lõputöö tulemusena on programmis Modaris valminud kõikide toodete lekaalid ning koostatud ka paljundusskeem. Vastavalt ettevõtte soovile on toodete suurused viidud täheskaalasse. Kuna soovikohaselt on vaja suurusteskaalat vähendada, siis on uued tooted skaalas S kuni XXL. Suuruste paikapanemisel on kasutatud Passeli meeste figuurimõõtude tabelit, milles kajastatavad suurusnumbrid 44 kuni 62 on pandud vastavusse uue skaalaga S kuni XXL. Lekaalide tehnilisel paljundamisel on aluseks võetud kehatüüp C-normaalne ning pikkusrühm 176±3. Toodetele paljundusskeemi koostades on võimalikult palju arvestatud ettevõtte poolt seatud tingimusi, et rõivaste üldilme, taskute suurused ja asukohad ei tohi muutuda. Küll aga on tehtud vajalikud erandid taskute suurustes kõige väiksema ja kõige suurema tootesuuruse puhul. Sellega on tagatud toote hea välisilme ning valmisõmblemise mugavus. Paljundusskeem on valminud toetudes paljunduse analüüsi tabelile. Iga toote suurustesse paljundust on lõputöös näidatud paljundusjoonistel, millel on märgitud punktide liikumised nii x- kui ka y-telje suunas. Parendustöö tulemusena saab välja tuua mitmeid ettepanekuid edasisteks parendusteks, mida võiks tulevikus läbi viia G4S töörõivaste puhul. Näiteks sularahavesti ja kovoijaki taskute klappide kinnitused võiksid olla takjapaelaga mitte nööpidega. See tagaks töörõiva kandjale kiirema ja mugavama ligipääsu taskutesse. Nii vesti kui ka jaki esikinnise nööpaugud võiksid olla vertikaalse või diagonaalse, mitte horisontaalse suunaga, et oleks toodet mugavam eest kinni panna. Konvoipükste taskute ning tehnikute tunkede reie- ja tagatasku klapid võiks kõigepealt kinnitada õmblusega ning siis pealt kapinguga, mitte lihtsalt õmblusvaru tagasi keerata ning kinnitada pealt kahe paralleelse kapinguga. Konvoipükste värvel võiks olla murdejoonega. Nii konvoipükste kui ka tehnikute tunkede alläärte palistused võiks olla laiemad, et vajadusel saaks ka säärepikkust muuta. Vajalikuks võib see osutuda näiteks väga pikka kasvu meesterahva puhul. Käesoleva lõputöö tulemusena valminud sularahavesti, konvoijaki, konvoipükste ja tehnikute tunkede näidistooted on endistest parema istuvuse ja kandmismugavusega, küll aga on edasiseks arendustööks piisavalt väljavaateid.