Sirvides Autor "Tikka, Helen" järgi
Näitamisel1 - 2 2-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 17(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rohusaar, Jaan; Buddell, Ats; Tikka, Helen; Paat, Allar; Säde, Eero; Väljaots, Andero; Liik, Margus; Pihlakas, Priit; Veske, PaulaKäesolev TTK Toimetised nr 17 sisaldab seitsme üliõpilase artiklit 2014. aasta kevadel kaitstud lõputööde ainetel. Avaartikliks on valitud arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna lõputöödes käsitletud Tallinna liikluskorralduse küsimusi. Ats Buddell näitab võimalusi, kuidas olemas olevat transpordivõrku on võimalik täiendada nii, et tekivad paremad ühendused linnaosade vahel. Helen Tikka vaatleb konkreetselt Ülemiste liiklussõlme, kus Rail Balticu lisamisega tekib olukord, kus uus rahvusvaheline raudteeterminal, lennujaam ja kaugliinide bussijaam on seotud linna üldise transpordisüsteemiga. Allar Paadi töös on suure põhjalikkusega käsitletud TTKs ja ka mujal automootoritega tegelevates ettevõtetes õppestendidel katsetatavate mootorite pidurite valmistamist. Põnev on Eero Säde töö, kus vaadeldakse võimalust Eesti Kaitseväes kasutatava helikopteri R44 kerevälist lisavarustust kasutada. Andero Väljaots on projek teerinud välitingimustes, eelkõige naft aplatvormidel kasutatava torude eelkoostamise seadme. Margus Liik ja Priit Pihlakas vaatlevad tööstusroboti projekteerimise probleeme kuni kolmetonniste detailide keevitamiseks ettevõttes AS E-Profiil. Paula Veske käsitleb meeste talvejopi tootmise probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.