Sirvides Autor "Tinkus, Andres" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise võimalik mõju Eesti autovedajate konkurentsivõimele Jonex Transport OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Tinkus, Andres; Mägi, TõnuEttevõtete huvides on alati hoida kulud võimalikult madalad, et tulud oleksid suuremad. Eesti transpordiettevõtete seisukohalt vaadatuna on see eriti oluline, kuna konkurents selles valdkonnas on üsna tugev. Iga uue maksukohustuse rakendumine on ettevõtja jaoks lisakulutus ning riigi seisukohalt, kes maksukohustusi rakendab, on oluline jälgida, et sellega ei põhjustata üleliigset koormust ettevõtetele ning et lisakohustus ei kahjustaks liigselt ettevõte konkurentsivõimet nii rahvusvahelisel kui ka kodumaisel transporditurul. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ning analüüsida võimaliku lisa maksukohustuse rakendumise mõju teekasutustasude näol Eesti transpordi ettevõtele Jonex Transport OÜ näitel. Jonex Transport OÜ on keskmise suurusega Eesti transpordi ettevõte, mis pakub peamiselt rahvusvahelist transporditeenust. Analüüsist selgus, et rahvusvahelist transporditeenust pakkuva Eesti ettevõtte konkurentsivõimele teekasutustasude rakendamine liigset mõju ei avalda ning ei muuda Eesti transpordiettevõtete võrrelduna Läti, Leedu, Belgia ja Saksamaa samaväärsete transpordiettevõtetega. Lisa maksukohustus mõjutab rohkem pigem riigisiseiseid transporditeenust pakkuvaid ettevõteid. Rakendades ajapõhist nõnda nimetatud „saastaja maksab“ teekasutustasude korjepõhimõtet autori poolt pakutud määradel: päevatasuga 13 eurot, kuutasuga 30 eurot, nädala tasuga 125 eurot ning aastatasuga 1250 eurot, keskimise Eesti vedajate poolt kasutatavale autoringile, millel on 2+3 telge, lubatud täismass koos koormaga 40 tonni ning mis vastab EURO V heitgaaside väljalaske normidele, tõuseb maksukulu alla 1 eurosendi kilomeetri kohta ning seda juhul kui pakutakse rahvusvahelist transporditeenust. Riigisisest teenust pakkuva transpordi ettevõtte jaoks tõuseksid sama autopargi kasutamise puhul maksukulud 1,34 eurosenti kilomeetri kohta. Riigi kui maksu rakendaja seisukohalt on ajapõhise teekasutustasude korjemudeli rakendamine parim võimalik lahendus, kuna antud süsteem ei eelda lisarajatiste ja kontrolljaamade ehitamisest, lisaks on ajapõhise teerakendustasude korjesüsteemi hooldekulud madalamad kui läbisõidupõhise süsteemi puhul ning oht, liikluse kandumisele vähem kvaliteetsetele kõrvalteedele jääb ajapõhise teekasutustasude korjesüsteemi puhul ära. Lisaks tuli uuringu käigus välja tõsisasi, et transpordi ettevõtteid enim mõjutav kütuseaktsiisimäär on Eestis võrreldes Eesti lähiriikidega (Läti, Leedu) ligemale sada eurot 1000 liitri kohta kõrgemad, mille tulemusena on rahvusvahelist transporditeenust pakkuvad Eesti ettevõtted hakanud autosid tankima Lätis. Tulemuseks planeeritust väiksem kütuseaktsiisitulu laekumine riigi eelarvesse, mis omakorda mõjutab kaudselt Eesti teede arendusse ja korrashoidu puudutavaid finantsvahendeid. Autori ettepanek on kütsuekatsiisimäärad ning antud tasude tõusud ühtlustada naaberriikidega. Kokkuvõteks võib öelda, et teekasutustasude rekendamine Eesti transpordi ettevõtetele nende konkurentsivõimet kahjustavat mõju ei avalda. Eesti infrastruktuuri kesise olukorra parandamiseks tuleb lisamaksust saadav tulu suunata tagasi Eesti teedevõrgustiku arendamisesse ja korrashoidu. Kindlasti tuleb riigitasanil ülevaadata kütusekatsiisimäärad ning sellest saadava maksutulu kasutamise põhimõtted. Uue maksu rakendamist üksi teedeseiuskorra parandamiseks kahjuks ei piisa.