Sirvides Autor "Toom, Sten-Marten" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Robotkulleriteenuse tehnoloogia võimekus ja arenemise võimalused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Toom, Sten-Marten; Kirejev, Mihhail
    Käesoleva uurimistöö “Robotkulleriteenuse tehnoloogia võimekus ja arenemise võimalused” eesmärgiks oli uurida robotkulleriteenuse struktuuri ja tarneahelat, infrastruktuuri efektiivsust ning pakirobotitega seotud tehnoloogia arenguvõimalusi tulevikuks. Töö uurimismeetodiks oli kvalitatiivne uurimus, mille käigus viidi läbi neli intervjuud. Töös käsitleti põhjalikult olemasolevaid robotkulleriteenuste lahendusi, rõhutades nende tehnilisi aspekte ning efektiivsust erinevates kontekstides. Praegu suudavad robotkullerid pakkuda juba üsna efektiivset kullerteenust. Siiski rõhutati, et nende laialdane integreerimine igapäevaelus ja ühiskondlik aktsepteerimine sõltub mitmetest aspektidest, nagu reguleeriv keskkond, turvalisus ja üldsuse suhtumine. Pakirobotiteenuse tarneahel on hetkel üsna mugav kliendile kasutamiseks, inimene tellib toidukohast süüa, pakirobot sõidab kohale ning saadab SMS-iga koodi, millega saab klient kapi lahti ja toidu/paki kätte. Kindlustunde annab see, et ilma koodita ei saa keegi teine su pakki ära võtta. Ei ole välistatud ka, et tulevikus ühendatakse siiski pakirobot ja pakiautomaat, tänu millele saab inimene tellida on demand ehk ta ei pea ise järgi minema, kui pakk automaati jõuab, vaid selle toob koju pakirobot. Sõltub kindlasti ka paki suurusest, kuid enamasti tellitakse automaati väikeseid pakke. Pakirobotiteenus on väga õige suund mõeldes keskkonnasäästlikkusele, et vähendada CO2 jalajälge just viimasel miilil, sest pakirobot on rohkem keskkonnasõbralikum kui auto oma mahu ja kaalu poolest ning tulevikus võikski kõik tarned näiteks 5 km piires ära teha pakirobotid. Uurimistöö käigus jõuti järeldusele, et robotkulleriteenus ei ole hetkel veel kasumlik äri, vaid pigem on valdkonnal palju arengusuundi, et sinnamaale jõuda. Pakirobotitel on praegusel hetkel väga väike turuosa pakiveo/saadetiste turust. Siiski ennustatakse, et autonoomsete kullerite arv lähiaastatel kasvab märgatavalt. Intervjuudest selgus, et pakirobotitega seotud infrastruktuureid pudelikaelu ei ole eriti Eestis, ainukesteks murekohtadeks mainiti regulaarset teedehooldust, kitsaid tänavaid ja puuduvaid nutifoore (liikumisanduriga või nupule vajutamisega) liikluses, mis tuvastaks pakiroboti ja annaks kiirelt rohelise tule. Lisaks oleks suureks abiks Eesti kaardi lisamine pakiroboti võrku, mis näitaks täpselt ära, kus on liiklusõnnetused või ummikud, et saaks võimalikult efektiivse marsruudi planeerida. Kasuks tuleks ka 5G laiem levik, mis vähendaks leviaukude teket, tooks kaasa kiirema ja parema internetiühenduse. Samuti tuleks tulevikus pakirobotiteenuse valdkondi laiendada, mille üheks näiteks on integratsioon e-kaupmeestega, mis tooks rohkem tulu sisse, et arenduskulusid veidi leevendada. Kokkuvõttes kujundavad tarnerobotid ümber viimase miili tarnemaastikku, ajendatuna tehnoloogia arengutest ja uuenduslikest lahendustest. Hoolimata väljakutsetest nagu sotsiaalne aktsepteerimine ja hoolduskulud, on neil potentsiaal muuta mitmesuguseid tööstusharusid ja parandada klientide rahulolu. Kuna tehnoloogia jätkab edasiminekut ja tarnerobotid muutuvad autonoomsemaks ning integreeritakse olemasolevate logistikasüsteemidega, näeb viimase miili tarnetulevik välja paljulubav, tuues kaasa uue mugavuse ja efektiivsuse ajastu.