Sirvides Autor "Tootsi, Mikk" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli päikeseelektrijaama lahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tootsi, Mikk; Vaher, KristoProbleemiks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli suur energiatarbimine ning vajadus oli leida alternatiivne elektrienergia saamise võimalus. Lõputöös koostati Tallinna Tehnikakõrgkoolile päikeseelektrijaama lahendus. Päikeseenergeetikat peetakse üheks perspektiivikamaks ning keskkonnasõbralikumaks energia saamise viisiks ning sellest on saamas väga tõsine alternatiiv fossiilkütustele põhinevale energeetikale. Fotoelektriliste ehk PV päikesepaneelide tehnoloogia populaarsust näitab ka viimaste aastate väga kiire tõus antud valdkonnas. Jätkuv tehnoloogia areng ja hindade odavnemine on tõstnud päikeseenergeetika taastuvenergia valdkonnas esiplaanile. Varem pole maailmas kunagi paigaldatud rohkem päikesepaneele, kui seda tehti 2016. aastal. Eeldatavalt on globaalselt paigaldatud päikesepaneelide võimsus ületanud käesoleval aastal 400 GW piiri ning tõuseb järgnevatel aastatel 100 GW aastas. Sarnaselt ülejäänud maailmaga on ka Eestis päikeseenergia kasutamine iga aastaga populaarsemaks muutumas. Inimeste huvi ja teadlikus rohelisema energia vastu on suurenenud ja järjest rohkem investeeritakse päikeseenergiasse, mis näitab, et päikeseenergia kasustuselevõtt on ennast ära tasuv investeering. Lahenduse koostamise käigus kirjeldati objekti hoonestust, energiatarbimist, geograafilist asukohta, ilmastikutingimusi, komponentide valikut ja tööde teostamist. Selgus, et Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonestus on risti põhja ja lõuna ilmakaarega, mis on päikesepaneelide paigaldamise mõistes ideaalne tingimus, sest päikesepaneelid peavad olema maksimaalse tootlikuse saavutamiseks suunatud lõunasse. Kuna Tallinn asub rannikul siis on üldiselt seal pilvitum kui näiteks sisemaal. Lisaks on asukoha mõistes ka hea veel Tallinnas tugevam tuul ja jahedam temperatuur, mis aitavad kaasa efektiivsemale tootlikusele. Põhiliste komponentide, nagu inverterite ja päikesepaneelide valiku tegemisel võrreldi omavahel tunnustatud tootjate tooteid, mis vastasid välja toodud nõudmistele. Lõputöös koostati Tallinna Tehnikakõrgkooli päikeseelektri asendiplaan ning päikeseelektrijaama elektriskeem. Asendiplaani koostades arvestati katusel asetsevate erinevate seadmete ja süsteemidega nagu näiteks korstnad, antennid ja ventilisatsiooni agregaadid. Lahenduse jaoks koostati ka Tallinna Tehnikakõrgkooli päikeseelektrijaama elektriskeem, kus on täpsemalt näha kuidas elektrijaam hoone elektripaigaldisega seotakse. Projekti maksumuse arvutus tehti koostöös ettevõtetega Eleväli As ja Solarest OÜ. Maksumuseks kujunes 114 483 €, mis teeb ühe kW kohta 744 €. Kõige suurema osa antud päikeseelektrijaama maksuvusest moodustab päikesepaneelide hind. Kinnitustarvikud, mille hulka kuuluvad ka kõik klambrid ja muud kinnitid moodustavad projektis väga arvestatava osa, millele järgnevad paigaldus ja inverterite maksumus. Päikeseelektrijaama eeldatava tootlikuse arvutamiseks ja selle hindamiseks kasutati PVGIS andmebaasi, mille tulemused on üpriski täpsed. PVGIS andmebaasi arvutused põhinevad päikeseenergia kiirgusandmetele tunnis valitud asukohas. Arvesse võetakse veel ka ilmastikutingimusi, süsteemikadusi ja päikesepaneelide kaldenurka. Kogu süsteemi planeeritav tootlikus aastas oleks 143.7 MWh, mis teeb ühe paigaldatud kW kohta keskmiselt 0.921 MWh. Tasuvusaja arvutamisel arvestati Tallinna Tehnikakõrgkooli elektrienergia tarbimisega, elektrihinna ja päikeseelektrijaama tootlikusega. Võttes arvesse, et 2017. aastal oli Tallinna Tehnikakõrgkooli keskmine elektrihind 0.089 €/kWh, siis saab tulemuseks, et aastane eeldatav tulu antud päikeseelektrijaama lahenduse puhul oleks 12874 €. Tallinna Tehnikakõrgkooli päikeseelektrijaama maksumuseks kujunes 114558 €. Jagades elektrijaama maksumuse päikeseenergia pealt teenitud tuluga aastas saab päikeseelektrijaama eeldatava tasuvusaja aastates, milleks on vastavalt 9 aastat. Antud lahenduse tasuvusaeg on Eestis väga reaalne ja piisavalt lühike, et investeerida päikeseenergiasse. Lõputöö autori üheks eesmärgiks antud teema valimisel oli saada lõputöö kirjutamisel kogemusi ja teadmisi, mis aitavad pärast lõpetamist paremini siirduda päikeseenergeetika valdkonnaga seotud tööturule. Lõputöö kirjutamisel puutus autor kokku päikeseelektrijaama lahenduse koostamisel tekkivate probleemidega ning nende probleemide lahendamisega. Autori soov on jätkata enda harimisega päikesenergeetika valdkonnas ning töötada erinevate päikeseelektrijaamade lahenduste koostamisega.