Sirvides Autor "Truu, Birgit" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kuusalu valla jäätmeteke aastatel 2008-2018(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Truu, Birgit; Vilms, MonicaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tutvustada Kuusalu valda ning luua ülevaade jäätmetekkest aastatel 2008-2018. Samuti vaadeldi valla jäätmehooldus hetke olukorda ja võrreldi kehtivat jäätmehoolduseeskirja eelnevalt kehtinud eeskirjaga. Anti ülevaade vala rahvastiku muudatustest aastatel 2009-2019 ja elaniku keskmisest jäätmetekke kogusest. Kuusalu vald on suurim Harju maakonnas paiknev vald, kus asub kolm alevikku – Kuusalu, Kiiu ja Kolga. Valla kogu pindala suuruseks on 707,93km² ja rahvaarv 1.märtsi 2020.a seisuga 6467. Valla teeb omanäoliseks suur looduskaitseala protsent, tänu millele on rahvastiku tiheduseks 9,1in/km² 01. jaanuari 2018.a seisuga. See teeb Kuusalu vallast kõige hõredamalt asustatud omavalitsus üksuse Harju maakonnas. Rahvastiku muutust vaadeldi perioodil 2009-2019. Perioodi alguses oli Kuusalu valla elanikkonna suurus 6867 inimest, mis jagunes enam-vähem võrdselt meeste ja naiste vahel. Suurima osakaaluga vanusegrupiks oli 26-54 aastased, kes moodustasid 41% kogu elanikkonnast. Väikseim osakaal kuulus 16-18 aastaste vanusegrupile .Aastal 2019 oli Kuusalu vallas elanikke 6521, seega langes elanikkond 10 aasta jooksul 5%. Suurima languse läbis 19-25 aastaste elanike vanusegrupp. Peaaegu võrdselt suurenesid 7-15, 55-64 ja 65+ elanike vanusegrupid. Kuusalu vallas hetkel kehtiv jäätmehoolsuseeskiri jõustus 31. oktoobril 2012 ning see asendab 2005. aastal vastuvõetud eeskirja. Jäätmehoolduseeskiri on kirjutatud tuginedes jäätmehierarhiale ja pidades silmas riikliku jäätmeseadust. Eeskiri sätestab nõudeid jäätmete kogumisele, sorteerimisele ja ladestamisele nii eraisikutele kui ettevõtetele. Samuti on paika pandud nõuded, mis puudutavad jäätmekonteinerite tühjendamissagedust, paiknevust ja mahutite suurust. Vallas paikneb 134 avalikku jäätmekonteinerit, millest 54 on segapakendite kogumismahutid, 65 vanapaberi kogumismahutit, 16 klaastaara ja pandipakendi vastuvõtupunkti. Ülejäänud avalikud jäätmekonteinerid on mõeldud kasutatud patareide kogumiseks. Kuusalu valla ainus jäätmejaam paikneb Kiius. Riikliku jäätmearuandluse infosüsteemist saadud andmete ja nende analüüsi põhjal tekkis Kuusalu vallas 2008-2018. aastal 107 242 tonni jäätmeid, millest 12% moodustasid olmejäätmed ja 4% pakendijäätmed. Vaadeldava perioodi raames kasvas jäätmeteke stabiilselt kuni 2014. aastani, kus jäätmeteke kasvas 43% ja 2017.a aastal koguni 72%. Jäätmekogu tekke kasvu põhjuseks oli jäätmenimistus koodnumbriga 17 jäätmeliik. Aastal 2008 tekkis olmejäätmeid elaniku kohta 177 kg samal ajal kui riiklikul tasandil tekkis 392 kg. Aastal 2018 tekkis Kuusalu vallas tekkis neid jäätmeid elaniku kohta 201 kg ja riiklikul tasemel 405 kg. Kuusalu valla elaniku kohta kasvas olmejäätme teke 12%, riiklikul tasemel ainult 3%. Pakendijäätmete teke kasvas vaadeldava perioodi raames ligi kaks korda. Aastal 2008 tekkis pakendijäätmeid Kuusalu vallas 224 tonni, 2018. aastal 461 tonni. Põllumajandusjäätmeid tekkis vaadeldava perioodi raames 511 tonni, kusjuures 383 tonni kogutekkest tekkis perioodi esimesel kolmel aastal. Hilisematel aastatel on antud jäätmeliigi teke olnud 4-18 tonni vahel. Jäätmeliigi suureks languseks peetakse kahe suurema põllumajandusettevõtte komplekslubade piirnormide muutust. Kiiu mõisa lammutus tööd 2014. aastal ja hilisemad ehitustööd 2017. aastal põhjustasid ehitus- ja lammutusprahi jäätmeliigi hüppelise kasvu, millega kaasnes ka järsk tõus kogu jäätmetekkes. Varasemalt paarisaja tonni asemel tekkis 2014. aastal 3950 tonni ja 2017. aastal 31 627 tonni ehitus- ja lammutusprahti. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmeliigi kogutekkest oli vaadeldava perioodi raames stabiilselt 10%. Kokkuvõtvalt saab väita, et Kuusalu valla elanike jäätmesorteerimis harjumus pole aastatega märgatavalt muutunud ning suurenenud jäätmeteke elaniku kohta on tingitud ehitustöödest ning mitmete ettevõtete jäätmetekke mahu kasvust.