Sirvides Autor "Tuberik, Triinu" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ostjatelt laekumata arvete arvestus ja analüüs transpordiettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tuberik, Triinu; Luts, Siiri
    Lõputöö teema oli „Ostjatelt laekumata arvete arvestus ja analüüs transpordiettevõtte näitel“. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada transpordiettevõtte ostjatelt laekumata arvete arvestus vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja viia läbi suhtarvuanalüüs. Lõputöö koostamisel lähtus autor teooriast ning Eesti finantsaruandluse standardist. Olulistemaks erialaallikateks pidas autor kolme raamatut. Juta Tikk „Finantsarvestus“; Jaan ja Lehte Alver „Finantsarvestus“; Vambola Raudsepp „Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs“. Eesmärgi saavutamiseks täitis autor järgmised uurimisülesanded: 1) selgitas välja ettevõttes kasutusel olevad ostjatelt laekumata arvete, ebatõenäoliselt laekuvate arvete ja lootusetute arvete arvestuspõhimõtted ning võrdles nende vastavust Eesti finantsaruandluse standardiga; 2) analüüsis ettevõtte viimase kolme majandusaasta aruandeid ja hindas ettevõtte ostjatelt laekumata arvete juhtimist ning võrdles saadud tulemusi samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega; 3) tegi analüüsi põhjal järeldusi ja ettepanekuid ostjatelt laekumata arvete teadlikumaks juhtimiseks transpordiettevõttes. Osaühingu Tubren ostjatelt laekumata arvete arvestuse läbi töötamise käigus leidis autor, et ettevõte on lähtunud RTJ 3, lg 7-st ning nõuded ostjate vastu võetakse bilansis arvele korrigeeritud soetusmaksumuses. Samas leiab ka, et ettevõttel ei ole kindlaid müügitingimusi kinnitatud. Tööde teostamine toimub eeldusel ja usaldusel. Samuti ei ole kasutusele võetud ennetustegevuse meetodeid, et kiirendada raha laekumist. Sise-eeskirja dokumendivaatluse käigus oli võimalik välja lugeda, et osaühing Tubren lähtub ostjate tasumata summade kajastamisel arvete laekumise tõenäosusest. Samas leiab autor, et seda ei tehta järjepidevalt seega sellest tingimusest ei peeta kinni. Dokumendivaatlusest on võimalik järeldada, et sise-eeskirjas kirja pandud tingimusega on arvestus vastuolus, kuna seda ei tehta lähtuvalt RTJ 3 lg 24 tuleb hinnata aruandekuupäeval finantsvara väärtust s.t, et tuleks teha vajadusel korrigeerimiskanne. Autori hinnangul on rikutud raamatupidamisseaduse § 16 lg 8 konservatiivsuse printsiipi, mille kohaselt tuleb aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste alahindamist. Osaühingus ei ole kasutusele võetud statistilisi meetodeid. Autor koostas näited statistilistest meetoditest, et näha nende meetmete kasutamise tulemusi. Ettevõtte andmete põhjal on ebatõenäoliste laekuvate arvete osakaal müügitulust 0,17 %, peale autori tehtud parandusi on vastav näitaja 0,89% müügitulust. Arved kantakse pigem otse kuludesse ehk kasutatakse otsest mahakandmise meetodit. Autori hinnangul annaks statistliste meetodite kasutamine aruannetes õiglasema tulemuse. Kindlasti ei ole otse mahakandmise meetod vale, aga pikk aeg hoida tegelikult lootusetuid nõudeid bilansis ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol, on vastuolus printsiipidega. Autor teeb ettepaneku, et lähtudes RTJ 3, § 25 tuleks hinnata aasta lõpus arvete laekumise tõenäosust ning vajadusel koostada nõuete allahindluse kulukonto. Selline tegevus ennetaks kasumi ülehindamist. Lootusetud nõuete arvestamise aluseks on juhtkonna hinnang koos vastava tõendiga, et nõude kättesaamine on võimatu. Vaadeldaval perioodil ei olnud ettevõttes nõudeid lootusetuks hinnatud. Autori hinnangul on lootusetute nõuete arvestamine kooskõlas RTJ 3-ga, kuna on arvestatud § 31 tingimusi, mis sätestab: Võla lootusetuks kandmise aluseks on vaja võtta asjaolu, et ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Bilansi vaatluse tulemusel saab järeldada, et lähtudes RPS §16, lg 9 avalikustamise printsiibist tuleks nõuded ostjate vastu bilansis lahti kirjutada. See muudatus annaks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist õiglasema ülevaate. Samas leiab autor, et on lähtutud RPS §16, lg 4 olulise printsiibist, kuna ebatõenäoliste laekuvate summa võrreldes nõuded ostjate vastu on üsna väike protsent. Kasumiaruande vaatluse tulemusel leiab autor, et nõuete allahindluste mitte arvestamine on vastuolus RTJ 3, §22-ga, mis ütleb, et aruandekuupäeval finantsvara languse tuvastamisel tuleb finantsvara alla hinnata. Vastav toiming annaks kasumiaruande parema loetavuse ning õiglasema informatsiooni. Suhtarvude analüüsist on võimalik järeldada, et ettevõtte müügitingimused on nõrgad. Autori hinnangul peaks teostama sagedamast kontrolli klientide maksejõulisuses kohta, samuti vaatama üle krediitmüügi tingimused enne uue kliendiga lepingu koostamist. Võrreldes debitoorse võlgnevuse käibesagedust samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega, siis näitaja on pigem nõrk. Kuna on tekkinud olukordi, kus ettevõte peab kasutama oma võlgade tasumiseks võõrkapitali, siis tuleks olla ettevaatlikum - panna rõhk lühematele maksetähtaegadele ning karmistada maksetingimusi. Autori ettepanekud ostjatelt laekumata arvete teadlikumaks juhtimiseks: 1) Koostada ja kinnitada kindlad müügitingimused; 2) Kirjeldada täpsemalt sise-eeskirjas ebatõenäoliseks hindamise ja lootusetuks tunnistamise metoodikat; 3) Hinnata järjepidevalt iga kalendrikuu lõpus arvete laekumise tõenäosust ning võtta kasutusele allahindlus konto; 4) Kontrollida järjepidevalt klientide maksejõulisust; 5) Võimalusel vähendada maksetähtaegade pikkust, et vältida võõrkapitali kasutamist. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.