Sirvides Autor "Uus, Riin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kompostimisvõimaluse loomine korteriühistus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Uus, Riin; Vilms, MonicaUurimustöö tulemusena selgus, et antud kortermaja elanikud oleksid huvitatud kompostimissüsteemi loomisest ja näeksid kasutust tekkinud mullale kinnistul. Küsitluses osalesid seitsme korteri esindajad, üks korteriomanik ei soovinud osaleda. Intervjuu küsitleja ja vastanute vahel oli pingevaba, ühe vastanuga viidi läbi kirjalik küsitlus, sest vastanu oli vene keelt kõnelev, hiljem vastused tõlgiti. Vastuseid analüüsides selgus, et majas tekib nädalas hinnanguliselt 22 liitrit toidujäätmeid, mis teeb ca 1,5 liitrit inimese kohta. Kogused on piisavad, et saaks kompostimist rakendada. Elanikud näevad kasutust tekkivale mullale, sest krundil on palju peenraid ja taimi, mis vajaksid kevadeti värsket ja mineraalirikast mulda. Selleks, et biojäätmeid eraldi koguda ja kompostida, vajaksid vastanud infot teabelehe näol, kus on info mida võib ja mida ei või panna komposti. Küsitlusest selgus, et enamus vastanutest on varem kompostimisega kokku puutunud suvilas ja ollakse kursis kompostimisprotsessidega. Üks majaelanik ei olnud kursis, et biolagunevatest jäätmetest tekib muld. Elanikud on nõus biojäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma, neli korterit teeks seda vabatahtlikult, kuid kolme korteri omanikud vaid juhul, kui selleks oleks kohustus. Vastanud leidsid, et korteriühistus peaks olema üks inimene, kelle vastutada oleks kinnistul biojäätmete kompostimine. Isik peab kursis olema kompostis toimuvate protsessidega ja vajadusel protsessi efektiivsuse parendamiseks ka protsessi sekkuma. Näiteks, kui valmiv segu on liialt kuiv, siis peab seda kastma, kui eralduma hakkavad anaeroobsele lagunemisele iseloomulikud lõhnad, peab kindlasti massi õhutama ja kõige lihtsam on seda teha segamise teel. Vastutav isik saab jälgida, mida komposti tuuakse ja vajadusel saab ta teha korteriomanikele märkusi valesti pandud jäätmete suhtes. Väikses korteriühistus on isiklik suhtlus võimalik ja see on kindlasti ka kõige tõhusam teavitamisviis. Vaatamata sellele, et enamus inimesi oli nõus biojäätmeid eraldi koguma, leiti, et keeruline on leida korteris ja enamasti köögis sellist ruumi, kuhu panna biojäätmete kogumiskast. Hetkel on igas korteris kasutusel üks olmejäätmete prügikast ja selle asendamine vähemalt kahte liiki jäätmeid võimaldava kogumisanumaga võib elanike arvates olla kulukas. Parim lahendus biojäätmete kogumiseks oleks kasutada mõnda olemasolevat tarbitud tootest allesjäänud anumat, näiteks šašlõki pange. Kuna komposti võib panna ainult puhtaid, ilma pakendita biojäätmeid, siis oleks antud anumat kerge tühjendada, vajadusel pesta ning see ei võtaks köögis ka palju ruumi. Korteriühistule sobivaid väikekompostimislahendusi on mitmeid, antud töös on kirjeldatud neist seitset. Kompostimiskasti eeliseks on see, et seda on lihtne teha või võimalusel saab selle osta. Ise valmistatud kompostikasti saab vajadusel laiendada ja suurendada seeläbi kasti mahutavust. Kompostihunnikul(-aunal) on suur mahutavus, kuid selle rajamist reguleerib Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri. Kuna korteriühistu sooviks oli kompostida lisaks aiajäätmetele ka toidujäätmeid, siis eeskiri nende aunas kompostimist ei luba. Kompostiaunaga võrreldes oleks kompostikast ilmastikukindlam, kui katta see kattega, et liigne niiskus sademete perioodil kompostitavasse massi ei jõuaks. Kasti eeliseks võrreldes aunaga on ka selle parem visuaalne väljanägemine. Nii auna kui iseehitatud kompostikasti negatiivseks omaduseks on võimalik protsessi peatumine külmal ajal. Lisaks on need lahendused ligipääsetavad loomadele ning lindudele, kelle jaoks lisatav biojääde on toit. Soovides hea väljanägemisega ja ilmastikukindlat kompostimislahendust, siis kõige parem valik oleks komposter. Võrreldes teiste kirjeldatud võimalustega on see ilmastikukindel, kahjurite eest kaitstud, ja seal saab kompostida nii toidu-, kui aiajäätmeid. Suurimaks miinusteks kompostri puhul on selle hind. Soojusisolatsiooni või erinevate lisadega kompostrid võivad olla üsna kallid. Kui kompostril puudub spetsiaalne segamisseade siis võib kompostitava massi õhutamine olla raskendatud. Komposter on kindla suurusega ja selle mahutavust ei ole võimalik vajadusel suurendada. Iga kinnistu, kes planeerib kompostimist peab eelnevalt välja selgitama tekkivate biojäätmete koguse ja lähtuvalt sellest valima sobiva suurusega kompostimislahenduse. Töös kirjeldatud vihmausskomposter oleks küll üks lihtsamaid lahendusi, kuid uuritud korteriühistu vajadusi arvestades jääks antud lahendus väikseks. Sellist komposti saamise võimalust oleks mugavam kasutada individuaalselt. Elanike sooviks oli saada lihtne, mugav, kergesti kasutav. Lähtuvalt töös kirjeldatud väikekompostimise lahendustest, inimeste ootustest ja Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest osutusid parimateks lahendusteks komposter või trummelkomposter. Trummelkomposter toetub jalgade peale ja trumli osa, kus on kompostitav mass on võimalik pöörlema ajada. Kompostri puhul sellist võimalust ei ole. Mõlemad lahendused on kinnised ja vastavad seega jäätmehoolduseeskirjas olevatele nõuetele, kui kompostitakse koos aiajäätmetega ka toidujäätmeid. Antud töö tulemusi kasutatakse uuritud korteriühistus edasiste tegevuste käigus, sest korteriühistu juhatusel on kindel soov kompostimist hoone territooriumil rakendada. Kindla kompostimislahenduse valiku peab korteriühistu otsustama üldkoosolekul, sest kulutused kompostimislahenduse soetamiseks peavad tegema ühistu liikmed. Vajalik oleks kõigi nõusolek ja poolehoid, sest siis on biojäätmete lahuskogumine ja kompostimine tulemuslik.