Sirvides Autor "Uuspalu, Eve" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uuspalu, Eve; Kaarelson, Siiri
    RESÜMEE Antud lõputöö teemaks on „Trikotaažtoodete töötlemise standardaegade analüüs AS Protex Baltis“. Lõputöö analüüsitavateks toodeteks on mudelid, mille töötlemisel leidus probleemseid koondoperatsioone ning mille standardajad olid õmblejate jaoks, kas liiga suured või vastupidi väikesed. Valitud toodeteks on naiste paanidega seelik „Amelia“, naiste pikad pesupüksid „Janus“ ning naiste tuunika „Sokeri“. Standardaegade analüüsimise raames viisin läbi kolm töömahulist uuringut – abiaja uuringud läbi tööpäeva pildistuste erinevatele töökohtadele, normaalaja uuringud ning SSD Pro programmiga läbi viidud tööaja uuringud. Abiaja uuringud olid vajalikud õige ning kõige tõenäolisema abiaja lisa protsendi määramiseks, mis esialgselt oli 10% igal töökohal. Tegelikkuses uuringutes tulenevalt on abaja lisad erinevatele töökohtadele erinevad – universaalmasinaga töökohal 14% abiaja lisa, 4 – niidilise äärestusühendusmasinaga töökohal 20%, 6-niidilisel äärestusühendusmasinaga töökohal 16%, kattemasinaga töökohal 16% ning triikimiskohal 11%. Tulemustest järeldades peaks ettevõte kaaluma abiaja lisa protsentide muutmist või rõhku panema sellele, mis on abiaja kulutuste tegelik sisu. Standardaegade võrdlemisel oli näha suuri erinevusi Protex Balti tehnoloogia järgi paika pandud standardaegade ja normaalaja uuringute tulemusel saadud standardaegade vahel. Aegade erinevuste põhjusteks on partiide suurus, mis on pika aja vältel väiksemaks muutunud; õmblejate valede töövõtete kasutamine; detailide ebasobilik paigutus; üleliigsed keha pingutused, liigutused; sooritatakse tööülesandeid, mis ei kuulu õmblejate ülesannete alla; meistri või tehnoloogi ootamine. Et neid tööaja kadude põhjuseid vältida oleks ettevõttele väga kasulik värvata tööle õmblejate koolitaja, kes õpetaks õmblejatele paremaid töövõtteid, detailide paigutust ning selgitaks õmblejatele kui vajalik ja kasulik on õpetus töölise tervisele ning samuti ettevõttele ise. Kiirema töö sujumiseks võiks ettevõttes töötada ka pooltoodete/valmistoodete söötja. Nii jääb ka meistril kauem aega õmblejate abistamiseks ning õmblejad ei pea kaua ootama meistrit, et konsulteerida. Masina rikete korral ajakadu vähendaksid nö varu masinad, mis oleksid alati töökorras. Kui toote töötlemisel ühes koondoperatsioonis läheb mitut erinevat liiki masinat vaja, siis oleks hea kui need on eelnevalt seadistatud ning niidistatud. Usun, et AS Protex Baltis on võimalik antud ettepanekuid kasutusele võtta, kui finantsilised ressursid on olemas ning muudatuste vajalikkus on ettevõtte jaoks piisavalt põhjendatud. Antud ettepanekute kasutusele võtuga paraneks ettevõtte lihttööliste heaolu nii tervise kui ka motivatsiooni suhtes. Samuti paraneks tootlikkuse efektiivsus ning viljakus. Kuna ettevõte paneb suurt rõhku just toodangu kvaliteedile on vajalik töötajate koolitamine ning sobivate töötingimuste tagamine, mis ongi aluseks ettevõtte tasandil töö efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.