Sirvides Autor "Vaarmets, Elina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Majandusaasta aruande vastavus finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaarmets, Elina; Kasearu, Malle
    Lõputöö koostati teemal „Majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel“. Teema on järjepidevalt aktuaalne, sest iga juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, seega ka mittetulundusühingud. Igal aastal tuleb raamatupidamiskohustuslasel esitada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande korrektne ja nõuete kohane koostamine on väga oluline, eriti veel mittetulundusühingul, kes toimib enamjaolt annetustest ja toetustest. Seega aruande kasutaja peab saama aruandest võimalikult täpse ja adekvaatse info ühingu kohta, et langetada otsus, kas ühingu tegevust toetada või mitte. Halvasti ja lohakalt koostatud aruanne võib aruande kasutajale jätta ühingust halva mulje. Mittetulundusühingute esitatud majandusaasta aruannetes esineb tihti vigu, sest sageli koostavad ühingutes majandusaasta aruannet juhatuse liikmed, kes ei ole kursis hetkel kehtivate seadustest tulenevate nõuetega aruande koostamisel. Sellest tulenevalt hilinetakse ka majandusaasta aruannete esitamisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada mittetulundusühingu Roela Tuletõrje Selts 2017. majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Ühing alustas oma tegevust 2016. aasta detsembri lõpus ja 2017. aasta majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes pakkus ühingule raamatupidamisteenust. Juhatusel aga tekkis küsimus, kas aruanne on ikka korrektselt koostatud, sest varasemalt esines probleeme raamatupidaja pädevusega ühingu põhitegevuse osas ja sellega seonduvalt võib olla raamatupidamises andmed vääralt kajastatud. Põhjusel, et ühingu juhatusel puuduvad korrektsed teadmised aruande koostamiseks, ei osatud ka aruande õigsust ja vastavust nõuetele kontrollida. Lähtuvalt eelnevast infost, otsustas autor uurida ühingu majandusaasta aruande vastavust teoreetilistele alustele. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset strateegiat, teooria ja uurimistöö seosele läheneti deduktiivselt. Andmeid majandusaasta aruande kohta koguti dokumendivaatluse teel. Andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, millega näidati aruande puudusi teooria suhtes. Tulemused esitati kirjeldava tekstina. Majandusaasta aruande koostamisel oli mittetulundusühing lähtunud majandusaasta aruande koostamise etappidest: oli koostatud raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne oli allkirjastatud ühe juhatuse liikme poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest, oli kontrollitud varade ja kohustiste saldosid, teostatud lõpetamiskanded ning koostatud põhiaruanded ja lisad. Teostamata olid varade ja kohustiste inventuurid. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne) ja lisadest. Mittetulundusühing oli lähtunud bilansi koostamisel raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud bilansiskeemist, bilansikirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Bilansis ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Sellega oli eksitud arusaadavuse printsiibi vastu, mille kohaselt lisatakse põhiaruannete kirjetele viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Selgusetuks jäid bilansikirjed, mille kohta ei olnud antud täpset infot arvestuspõhimõtete lisas ega koostatud eraldi lisa summade selgitamiseks. Näiteks ei lugenud autor aruandest välja, millest koosnesid bilansikirjetel „Nõuded ja ettemaksed“ ja „Võlad ja ettemaksed“ kajastatud summad. Tegemist oli justkui ebaoluliste summadega, kuid arvestusregistrite andmetest selgus, et eksitud oli nt pikaajaliste kohustiste esitamisega, mis tegelikult oli lühiajaline kohutis. Eksimuste vältimiseks oleks vajalik ka varade ja kohustiste inventuuride teostamine. Tulemiaruande koostamisel oli lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist, kirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Tulemiaruande kirjeid oli selgitatud lisades, kuid aruandes ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Eksitud oli ka liikmetelt saadud annetuste kajastamisel ja detailsemalt peaks lahti kirjutama mitmesuguste tegevuskulude all kajastatud muud kulud. Rahavoogude aruandes kajastati aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse ja investeerimistegevuse rahavooks. Uuritav mittetulundusühing esitas põhitegevuse rahavoo kaudsel meetodil. Kuna mittetulundusühingutel on soovituslik koostada rahavoogude aruanne otsemeetodil, siis võiks ka uuritav ühing seda teha. Netovara muutuste aruandes kajastati aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes, lähtudes RTJ-s 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Ühingu esimese aasta aruandes oli kajastatud aruandeperioodi tulem. Mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande lisad vastasid üldjoontes raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele. Lisad olid esitatud süsteemselt. Võttes arvesse ühingu põhitegevust, ei oleks vaja olnud kirjeldada kaupade müügist saadavad tulu arvestust, sest ühing ei tegele kaupade müügiga. Liigset infot oli esitatud ka nõuete ja ettemaksete ning kohustiste kohta. Analüüsi käigus leidis autor, et Lisas 1 olevad arvestusmeetodid on võetud internetist majandusaasta aruande näidisest ja sellest võivad tuleneda ka uuritava MTÜ lisades esitatud info puudused. Tegevusaruandes oli esitatud tegevusvaldkonnad, tähtsamad sündmused ja järgmisel majandusaastal planeeritavad tegevused. Esitada oleks võinud ka tehtud investeeringu ning täpsemalt oleks võinud olla lahti seletatud eesmärgid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks mida selleks ette võetakse, et liikmete arvu suurendada. Läbi viidud analüüs koosnes mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamise ja koostise võrdlusest Eesti finantsaruandluse standardiga. Vaadeldi ja võrreldi majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid ning raamatupidamise aastaaruande arvestusmeetodeid, põhiaruannete, lisade ja tegevusaruande koostamist. Roela Tuletõrje Seltsi 2017. majandusaasta aruanne oli üldiselt koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka vigu ja puudusi. Autor teeb juhatusele järgnevad parendusettepanekud: • raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete tabelite juurde tuleks lisada viited lisadele, mis aitaks aruande kasutajal aruannet paremini lugeda; • liikmetelt saadud toetusi/annetusi tuleks ka vastavalt kajastada, mitte kajastada neid kui eraisikutelt saadud annetusi; • edaspidi tuleks arvesse võtta, et ühingu tulude ja kuludena kajastatud olulised summad tuleks lisades lahti kirjutada, kust on raha saadud või millele on kulutatud; • tuleks üle vaadata lisades kajastatud arvestuspõhimõtted, et ei oleks tarbetut infot ja info oleks vastavuses ühingu tegevusega. Lisaks võiks täpsemalt tuua välja siht- ja mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetuste arvestuspõhimõtted; • rahavoogude aruannet võiks koostada otsemeetodil; • parandada raamatupidamise sise-eeskirjas raamatupidamise aastaaruande koostamist puudutav lõik. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.