Sirvides Autor "Vaidla, Rainer" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Filtratsioonimooduli seos pinnase terastikulise koostisega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Vaidla, Rainer; Sillamäe, Sven
    Filtratsioonimoodulil on kahtlemata suur mõju teekonstruktsioonile. Halvasti filtreeruvad materjalid soodustavad kapillaarveetõusu, mis omakorda tekitab külmakerget. Veega küllastunud pinnas kaotab liikluskoormuse all ettenähtud kandevõime, mis põhjustab tee vajumise. Seega on tähtis kasutada hästi filtreeruvaid materjale, mille juures tuleks tagada filtratsioonimooduli väärtuse täpsus. Lõputöö raames analüüsiti EVS 901-20 katsemetoodikaga leitud väärtusi ja loodi sõelkõvera välja piirväärtused 0,2 m/ööp ja 2,0 m/ööp jaoks. Sõelkõvera väljade puhul kehtib reegel, kui materjali sõelkõver jääb tervikuna piirväärtuste vahele on nõutud filtratsioonimoodul tagatud. Sõelkõvera väljad ei taganud 100-protsendilist tulemust, sest esines hälbeid. Katseproove on mõlema sõelkõvera välja puhul kokku 89. Sõelkõvera väljal 0,2 m/ööp esines kümme hälbega proovi, mille hulgast arvestati maha neli erandlikku. Tulemuste põhjal selgus, et kui sõelkõver jääb täielikult piirväärtuste vahele siis on 93% tõenäoline, et materjal omab filtratsioonimoodulit vähemalt 0,2 m/ööp. Kahtluse korral tuleks filtratsioonimoodul määrata laboratoorsel teel. Sõelkõvera väljal 2,0 m/ööp oli hälbega proove seitse, millest arvestati maha kaks erandiga proovi. Tuginedes eelnevale lausele on 94% tõenäoline, et materjal omab filtratsioonimoodulit vähemalt 2,0 m/ööp, kui sõelkõver jääb tervikuna punktiirjoonte vahele. Kahtluse korral tuleks filtratsioonimoodul määrata laboratoorsel teel. Analüüsitud katseandmed ei taganud 100-protsendilist tulemust, kuid on arvestusliku suurusega. Tehtud mõõtetulemuste analüüs andis selge korrelatsiooni filtratsioonimooduli ja lõimise vahel. Seoses tulemuste kõrge tõenäosusprotsendiga ja piisavalt paljude andmete võrdlemisega, tuleks tehtut rakendada ehitusvaldkonnas. Selliste sõelkõvera väljadega võidetakse aega ja raha, tehes reaalne mõõtmine vaid pinnastele, mille osas on tulemus ebaselge. Lõputöös arvutati empiiriliste seoste abil filtratsioonimoodul ja tulemusi võrreldi laboratoorsete katsetega. Kõige tugevama seose andis Chapuis`i valem, millele järgnes Terzaghi. Lisaks empiirilistele valemitele, analüüsiti riikide külmakerke graafikuid, mis baseeruvad materjalide terastikulisel koostisel. Analüüsimise põhjuseks oli madala filtratsioonimooduli ja külmakerkelise 53 materjali tugev seos. Graafikute võrdluse käigus andis kõige tugevama seose EVS 901-20 katseandmetele Soome graafik, mida kasutatakse ka Eestis. Külmakerke graafikutele lisaks, kasutati USA graafikut, mis tugineb filtratsioonimooduli mõõtmisele materjali terakoostise põhjal. USA ja EVS 901-20 katseandmed erinesid üksteisest oluliselt, tõenäoliselt seisneb erinevus mõõtemetoodikates.