Sirvides Autor "Vaino, Margus" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Pestud paekivisõelmete katsetamine TTK teedelaboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vaino, Margus; Sillamäe, SvenTeekonstruktsioonide katseseadme kasutamine käesolevas uuringus aitas selgitada ja põhjendada paesõelmetega seonduvaid probleeme. Katse käigus tehtud järeldused aitasid anda vastuseid küsimustele, mis on takistanud paesõelmete kasutamist teedeehituses. Paesõelmed olid katsekonstruktsioonis pestud kujul ehk paeliivana, kus peenosis on materjalist eemaldatud. Pikaajalise vastupidamise kommenteerimine on katseoludes raske, kuigi tuli ikkagi välja, et tarindi sees olles paeliiv purunes. Muldkeha ülemises osas olnud paeliiv oli Geotehnika laboris tehtud terastikulise koostise määramise põhjal purunenud, mis tähendab, et pikaajaline vastupidamine paeliival on küsitav. Tunduvalt paremini pidas vastu paeliiva ja kvartsliiva segu, millest võeti samuti proovid ja tehti samad analüüsid, aga seal polnud purunemist praktiliselt olnudki. Mis kinnitab, et kvartsliivaga segatult võiks paeliiva teekonstruktsioonis kasutada. Siin rõhutatakse paeliiv, sest sealt on peenosised välja pestud. Külmutamiskatse käigus saadi jätkuvalt kinnitust sellele, et paeliiv on külmakartlik materjal, sest muldkeha ülemises osas hakkasid pinged muutuma suuremaks pärast sulamist. Enne külmutamiskatset ei näidanud need suuri pingeid. Lisaks kinnitasid andurid, mis olid 50/50 materjalisegust ehitatud dreenkihis, pingete tõusu pärast konstruktsiooni täielikku külmumist. Tegu oli niiskust täis materjali paisumisega, mis tekitas pingeandurites muutusi. Paeliiva kasutamine nii puhtalt kui ka kvartsliivaga segatult on ohtlik külmumispiirist ülevalpool. See võib tekitada teedel külmakerkeid. Katseseadme kasutamise käigus selgus, et pideva pikaajalise koormamise tõttu tõusid samuti konstruktsioonis pinged, mis tähendab, et katsetingimustes ei pea konstruktsioon sellisele koormusele vastu, vaid annab järgi. Siit tehti järeldus, et katseseadme kasutamisel on vaja läbi mõelda tsüklite tekitamine, seda oleks vaja teha läbimõeldumalt. Edaspidi ei tohiks tarindit nii pikalt järjest koormata, sest see võib tekitada eksitavaid järeldusi. Antud uuringu käigus saadi peale paesõelmeid puudutavat informatsiooni, ka taaskord õppida katseseadet veel paremini tundma ja kasutama selle võimalusi. Tulevastes katsetes saab kõik need küsimused ja kitsaskohad lahendatud, mis selle katse käigus katseseadme kohta õhku jäid. Edaspidi saab andmeid ja vaatluses saadud järeldusi kiiremini ja efektiivsemalt analüüsida.