Sirvides Autor "Vassiljeva, Anastassia" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Leegaalsete sõltuvusainete tarbimine üldhooldekodu elanike seas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Vassiljeva, Anastassia; Männamäe, Meeli
    Kõikide sotsiaalteenuste, sh hooldekoduteenuse juures peetakse tänapäeval oluliseks isikukesksuse põhimõtet, mis on määratletud ka Eestis kehtivas üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises. Isikukeskset lähenemist nimetatakse ka kliendikeskseks lähenemiseks. Isikukesksuse põhimõttest lähtuvalt tuleb klientidele läheneda terviklikult ja individuaalselt, kliente tuleb austada ja võimestada. Isikukeskne üldhooldusteenus peab vastama kliendi individuaalsetele vajadustele. Isikukesksuse põhimõttest lähtuvalt tuleb hooldekodudes arvestada klientide soovidega ning kliendi sooviks võib olla suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Samuti on oluline, et hooldekodude teenuse puhul arvestatakse kliendi elukvaliteediga, mille kohta käsileti töös kliendi elukvaliteedi mudelit. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on Eestis levinud nähtuseks ning seda ka vanemate elanike seas. Eesti üldhooldusteenuse saajatest moodustavad kõiges suurema osa 85-aastased ja vanemad, kuid viimasel ajal on hakanud suurenema nooremate klientide osakaal, kelle seas on suitsetavaid ja alkoholi tarbivaid inimesi rohkem. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on kahjulikud igas vanuses inimesele, kuid eakate puhul on nende negatiivne tervisemõju suurem. Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine soodustavad mitmete südame-veresoonkonna haiguste, kasvajate ja vaimse tervise probleemide tekkimist. Samuti võivad alkoholi tarbimisega seonduvalt tekkida õnnetusjuhtumid. Nii suitsetamine kui alkoholi tarvitamine võib põhjustada sõltuvuse tekkimist. Kui hooldekodu kliendid suitsetavad, siis kaasneb sellega passiivse suitsetamise probleem, mis on kahjulik teiste klientide tervisele ja lisaks on see neile ebameeldiv. Klientide suitsetamine võib põhjustada ka probleeme tuleohutuse seisukohast ja tuua kaasa õnnetusjuhtumeid. Hooldekodu klientide poolt alkoholi tarvitamine võib kutsuda esile nende tervise halvenemist, kui ka häirivat ja vägivaldset käitumist. Selline käitumine vähendab teiste klientide heaolu ja turvatunnet ning see võib ohustada ka hooldekodu personali. Kui legaalsete sõltuvusainete tarbimine võib põhjustada erinevaid ohtusid teiste klientide tervisele, siis on hooldekodu kohustuseks kliente nende ohtude eest kaitsta. Hooldekodude tegevuse klientide tervise kaitsel peab olema seadusega kooskõlas. Eesti seaduste järgi ei ole hooldekodudes üldjuhul keelatud müüa tubakatooteid ning keelatud ei ole ka suitsetamine, kuid hooldekodu võib seda oma kodukorras reguleerida. Hoolekodud saavad määratleda kohad, kus on lubatud suitsetada. Lisaks saavad hooldekodud rakendada meetmeid, mis aitavad klientidel suitsetamisest loobuda.Alkohoolsete jookide omamine ja tarbimine on hooldekodus Eestis kehtivate seaduste järgi keelatud,kuid praktikas ikkagi esineb alkoholi tarvitamist hooldekodudes. Seaduses ei ole täpselt sätestatud, kuidas hooldekodu töötajad peaksid klientide poolset alkoholi tarbimist tõkestama. Alkoholi tarbimise vähendamiseks on võimalik hooldekodu töötajatel vestelda klientide ja nende lähedastega ja pakkuda klientidele nende aega sisustavat tegevust. Lõputöös kolmes Eesti hooldekodus läbiviidud kvalitatiivses uuringus selgus, et suitsetamine on hooldekodude klientidel lubatud ja sisekorraeeskirjades reguleeritud Suitsetamiseks on hooldekodudes kindlad kohad. Alkoholi tarvitamine on sisekorraeeskirjade järgi klientidele keelatud, kuid praktikas tehakse selles osas erandeid. Alkoholi tarvitamist on lubatud mõnikord sünnipäevade tähistamiseks, motiveerimiseks ja ka muudel juhtudel, kuid alkoholi tarvitamist keelatakse klientidele, kelle puhul oleks see selgelt kahjulik. Lisaks osa kliente käib päevasel ajal hooldekodu territooriumilt väljas ja tarbib seal alkoholi. Uuringus osalenud hooldekodudes esineb klientide suitsetamisega seotud probleeme vähe ja ka suitsetavaid kliente on vähe. Probleemid on seotud suitsuleha levimise ja passiivse suitsetamisega, mis osadel juhtudel tuleb suitsetamisest selleks mitte ettenähtud kohtades. Tubades sees suitsetamist ei esine, kuna seda takistavad suitsuandurid. Samuti pidasid hooldekodu töötajad probleemiks suitsetamisega klientidele endile selle tagajärjel tekkida võivaid terviseprobleeme. Intervjuudest selgus, et klientide alkoholi tarvitamine põhjustab probleeme tagasihoidlikul määral. Suur osa klientidest ei soovi alkoholi tarvitada. Klientide alkoholi tarvitamine on üksikutel juhtudel toonud kaasa häirivat ja ohtlikku käitumist, kuid sarnast käitumist esineb klientidel sagedamini teistel põhjustel. Samuti põhjustab alkoholi tarvitamine klientidele terviseprobleeme ning suurendab kukkumisriski. Mõnikord ei ole alkoholi tarvitamise järel kliendid naasnud hooldekodusse. Uuritud hooldekodude juhatajate ja hooldustöötajate teadlikkus klientide poolt legaalsete sõltuvusainetega seotud probleemidest on kõrge. Neil on kujunenud välja selged seisukohad nimetatud tegevuste osas ning sealjuures suhtutakse teatud määral alkoholi tarvitamise lubamisse positiivselt. Hooldekodude personal hindab oma suutlikkust klientide poolt legaalsete sõltuvusainete tarbimisega seotud probleemidega toimetulekuks heaks. Seda soodustab personali erialane ettevalmistus, kuigi hooldekodud ei korralda töötajatele selle kohta koolitusi. Probleemsete olukordadega aitab toimet tulla personali koostöö, ohtlike olukordade puhul on juhendatud töötajaid politsei poole pöörduma. Hooldekodude töötajad jälgivad kliente, et avastada tõkestada sisekorraeeskirjade rikkumist ja tagada ohutust klientide poolt legaalsete sõltuvusainete tarbimisel. Selle kasutatakse ka videovalvet. Eeskirjade rikkumise korral hoiatatakse klienti, vesteldakse tema lähedastega ning korduvate rikkumiste korral võidakse kliendiga leping lõpetada. Hooldekodud üritavad veenda kliente suitsetamist ja alkoholi tarvitamist vähendama, kuigi personal hindab selle tulemuslikkust madalalt. Klientidele jagatakse infomaterjale legaalsete sõltuvusainete kahjulikkuse kohta ja üritatakse pakkuda huvipärast tegevust. Legaalsete sõltuvusainete tarvitamise vähendamiseks teevad hooldekodud koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega. Uurimistulemuste põhjal soovitab autor: • rakendada hooldekodudel meetmeid passiivse suitsetamise vähendamiseks; • hooldekodudel olla järjekindlad suitsetamise reeglitest kinnipidamise nõudmisel; • hooldekodudel arvestada mittesuitsetajate soovidega mitte elada ühes toas koos suitsetajatega; • hooldekodudel pakkuda klientidele huvipäraseid tegevusi alkoholi tarvitamise ja suitsetamise vähendamiseks. Autor kavatseb pärast töö kaitsmist tutvustada lõputöö tulemusi uuringus osalenud hooldekodudele. Autor saadab hooldekodudele lõputöö ja hooldekodude poolse huvi korral esineb seal ettekandega lõputöö teemal.