Sirvides Autor "Verlin, Tarmo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs C- ja CE- kategooria sõidukite liiklemise võimalused Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Verlin, Tarmo; Kreek, SvenTöö eesmärk on analüüsida C-ja CE- kategooria sõidukite liiklemise võimalikkust Tallinna liikluses. On teada, et Tallinna tänavate võrgustik on välja ehitatud siis, kui teedel liikus veel väga vähe autosid ning liikluses olevad veoautod olid suutelised neid teid muretult läbima. Tänaseks päevaks on tekkinud aga olukord, kus kaasaegsed veoautod koos järelhaagisega ei pruugi Tallinna tänavatele ära mahtuda. Teede infrastruktuur on üks põhjustest, miks ei ole Eestis lubatud liigelda pikemate sõidukitega kui 18.75 m. Töö eesmärgi saavutamiseks vesteldi erinevate vedajatega, analüüsiti PPA (politsei- ja piirivalveamet) kodulehelt saadud statistika andmeid ning refereeritakse erinevaid kirjanduslikke allikaid. Lisaks analüüsitakse reaalseid liiklusolukordi lähtuvalt C- ja CE- kategooria sõiduki manööverdamisvõimalustest. Töö tulemusel selgus, et linnaliikluses on tehtud vigu sellega, et alati ei ole õigesti planeeritud veoautode liiklemise võimalused linnasisestel tänavatel ning kaubahoovides. Sõidukitele on manööverdamiseks jäetud liialt vähe ruumi. Samas juurdepääsetavus kaupade maha ja peale laadimiseks on vajalik. On omavalitsusi Euroopas, kus kehtestatakse piiranguid kaubaveokite linna ligipääsule. Enamasti on kasutusel massi või kellaajalised piirangud. Tallinna linnas on kehtestatud massi piirangud, mis lubavad teatud massiga sõidukeid teatud piirkondadesse. Kui sõidukil on siiski vaja massipiiranguga piirkonda siseneda, olles ise massilt raskem, siis peab ta taotlema selleks Transpordi- või Kommunaalametilt eriloa. Tarnete liigsest nõudlikkusest on tekkinud olukorrad, kus veokid põhjustavad kiirustamisega õnnetusi. Autojuhid, kes omavad vaid väikeautoga sõitmise õigust, ei oska hinnata suurele veoautole vajaminevat manööverdamise ruumi ning selle tulemusena võib tekkida avarii. Lõputöös on autor analüüsinud Tallinnas juhtunud liiklusõnnetusi aastatel 2012-2020, kus üheks osapooleks on veoautojuht. Sel perioodil on toimunud veoautojuhi osalusel 405 õnnetust. Pimedal ajal juhtub vähem liiklusõnnetusi, kui valgel ajal, sest pimedal ajal on liikluskoormus enamasti väiksem ja tõenäosus õnnetuse tekkimiseks samuti. Kellaajaliselt toimuvad õnnetused enamasti nn tööajal (8.00-17.00). Kõige suurem hulk õnnetusi veoauto osalusel on juhtunud erielemendita teelõigul (212 tk). Levinumaks ristmikeks õnnetuste puhul on „†“ või „T“ kujuline ristmik. Tänapäeval ei saa ilma navigatsiooniseadmeteta, mis aitavad juhil liigelda. Google Maps ning Waze töötavad nutiseadmetes ja Garmin GPS seade (DEZL LGV800) on eraldiseisev süsteem. Viimane on mõeldud just veoautojuhile ja see võimaldab sisestada süsteemi auto gabariidid, mille alusel saab süsteem valida läbitavad teelõigud. Google Maps ja Waze seda ei võimaldada, ning selle tulemusel on need sõidukid juhtinud teedele, kus sõiduk liigelda ei saa. Töös on vaadeldud mõningaid linnas olevaid probleemseid ristmike ning kohti mis on veokile manööverdamiseks liialt kitsad või ebamugavad läbida. Probleemsed kohad selgusid intervjuude käigus erinevate ettevõtete esindajate ja autojuhtidega. Enamasti on nendeks kohtadeks ristmikud, kus sõiduk peab manöövri sooritamiseks liikuma oma reast välja. Ettepanekuna tuuakse töös välja parendada GPS ja navigatsiooni seadmeid selliselt, et need võimaldaks määratleda sõiduki mõõtmed ja kaartidel oleks olemas teede laiused ning sildade mõõdud. Sel juhul saab kaardirakendus sobiva tee leidmiseks kalkuleerida parima tee, mis on sõidukile läbitav. Lisaks peaks nii riigi kui linna tasemel infrastruktuuri arendamisel arvestama mitte ainult sõiduautodega vaid ka veoautodega. Kuna veoloa taotlemine on tasuline ja mõne ettevõtte esindaja poolt ka ajakulukas, siis ei taotle kõik massipiirangut ületavad sõidukid luba, seega võimalik, et ka seal osas saaks parendusi teha.