Sirvides Autor "Veske, Paula" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Meeste talvejope tootearendus ja tootmise projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Veske, Paula; Sirley, Mugu
    Meeste talvejope ANNINN tootearendus sihtspetsifikatsiooni, tarbija küsitluse ja konkurentide analüüsiga. Loon analüüsi abiga lõppspetsifikatsiooni ning uue mudeli joonise. Pakun välja uusi lahendusi kvaliteedikorralduses, mõeldes eelkõige ühtsele PLM süsteemile selles ettevõttes. Peamine eesmärk on vähendada paberimajandust ning olla võimalikult loodussäästlik. Tehnoloogilises osas seletan mudelite ja materjalide valikut ning toon välja toodete õmblustehnoloogia. Organisatsiooniline osa, mis räägib mudeli tootmisprotsessist. Välja on toodud tehnoloogiline skeem ja tööjaotus ning näitan, mis õmblusmasinaid tootmises kasutatakse. Töökorralduslik osa, mis näitab üldist töökoha plaani ning kuidas käib töö korraldamine tsehhis.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 17
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rohusaar, Jaan; Buddell, Ats; Tikka, Helen; Paat, Allar; Säde, Eero; Väljaots, Andero; Liik, Margus; Pihlakas, Priit; Veske, Paula
    Käesolev TTK Toimetised nr 17 sisaldab seitsme üliõpilase artiklit 2014. aasta kevadel kaitstud lõputööde ainetel. Avaartikliks on valitud arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna lõputöödes käsitletud Tallinna liikluskorralduse küsimusi. Ats Buddell näitab võimalusi, kuidas olemas olevat transpordivõrku on võimalik täiendada nii, et tekivad paremad ühendused linnaosade vahel. Helen Tikka vaatleb konkreetselt Ülemiste liiklussõlme, kus Rail Balticu lisamisega tekib olukord, kus uus rahvusvaheline raudteeterminal, lennujaam ja kaugliinide bussijaam on seotud linna üldise transpordisüsteemiga. Allar Paadi töös on suure põhjalikkusega käsitletud TTKs ja ka mujal automootoritega tegelevates ettevõtetes õppestendidel katsetatavate mootorite pidurite valmistamist. Põnev on Eero Säde töö, kus vaadeldakse võimalust Eesti Kaitseväes kasutatava helikopteri R44 kerevälist lisavarustust kasutada. Andero Väljaots on projek teerinud välitingimustes, eelkõige naft aplatvormidel kasutatava torude eelkoostamise seadme. Margus Liik ja Priit Pihlakas vaatlevad tööstusroboti projekteerimise probleeme kuni kolmetonniste detailide keevitamiseks ettevõttes AS E-Profiil. Paula Veske käsitleb meeste talvejopi tootmise probleeme.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tehnilisest tekstiilist mudeli tooteprotsessi parendamine termokostüümi näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Järva, Miia; Veske, Paula; Anu Tšistova
    Lõputöö tehti ettevõttes Protex Balti AS ja põhineb mudel „MKIV“ tootmise analüüsil, mille alusel sooviti parendada ka kliendi Microsoft Exceli programmis asuvat tabelit selliselt, et see hakkaks varakult märku andma, kui laost hakkab mõni kangas või furnituur otsa saama. Mudel „MKIV“ on ettevõtte uus toode, termokostüüm, mis on mõeldud päästepaadis pääsenute soojendamiseks ning kaitseks vihma eest. Mudelile koostati furnituuride tabel, detailide ja lekaalide loetelu, koostati lõiked ning helkurite märkimiseks lekaal, sest antud tootele ei tohi puurauke teha. Kirjeldati ka kostüümi tootmise tehnoloogiat ning koostati läbilõiked. Töös uuriti ka erinevaid kuumsulatusõmbluste meetodeid ning sobilikke keevitusmasinate mudeleid. Protex Balti AS-il puudub sobiv masin mudeli „MKIV“ keevitamiseks, ning seoses sellega valiti töös välja neli sobivat masinat, millega sobiks toode kokku keevitada. Mudeli tellinud klient pakkus ettevõttele omapoolse masina variandi, mille soetamist ettevõte võiks kaaluda. Lõputöös võrreldakse seda masinat autori poolt valitud seadmetega, ning pakutakse välja nendest masinatest parim variant, milleks osutus ultrahelimeetodil põhinev masin „Nucleus Rotosonic V4E“. Masin valiti välja seetõttu, et lisaks mudeli „MKIV“ ühendamisele on selle seadmega võimalik keevitada veel väga palju erinevate tehnoloogiliste sõlmedega tooteid, sealhulgas ka väga komplitseeritud mudeleid. Sellise masina soetamine tuleks ettevõttele tulevikuperspektiivis kasuks, sest ettevõtte strateegiasse on sisse kirjutatud suurendada tarkade rõivaste tootmist ning tegeleda rohkem tehniliste tekstiilidega. Sellise võimsa ja multifunktsionaalse masina, nagu seda on „Nucleus Rotosonic V4E“, olemasolu annaks Protexile võimaluse vastu võtta selliseid väljakutseid, mida iga teine ettevõte ei saaks ning seeläbi olla tehnilise tekstiili valdkonnas eesrindlik. Ettevõtte esialgne materjalide tabel oli koondatud ühele vahelehele. See sisaldas üle saja erinevat kangast ja furnituuri, 26 mudelit, lao inventuuri ning tootmisgraafikut. Nii suur andmete kogum tegi tabeliga töötamise aeganõudvaks ning ebamugavaks. Tabeli efektiivsuse parendamise eesmärgil loodi Excelisse täiesti uus materjalide tabel, kus olid andmed jagatud viiele erinevale vahelehele. Ettevõtte poolt püstitatud probleemi lahendamise jaoks koostati programmeerimiskeelega VBA kood, mille käivitades värvub tootmisgraafikus tellimuse lahter, kus on kirjas kui palju materjali kulub toodetavate mudelite peale kuus, punaseks, kui laovaru on väiksem, kui antud kuus toodetavatele mudelitele materjali kulub. Teisisõnu, tabel annab ühe nupuvajutusega märku, kui materjali peab juurde tellima. Tänu sellele võimalusele muutus tabel pea 15% efektiivsemaks, mis on umbes üks tund tööpäevast. Seda seetõttu et nüüd ei pea enam informatsiooni kättesaamiseks arutama planeerija ja juurdelõikusega ning füüsiliselt kontrollima kangaste olemasolu. Kergendatud on ka tolli jaoks informatsiooni sisse töötlemine.