Sirvides Autor "Viira, Kunnar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Väärismetallid elektroonikajäätmetes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Viira, Kunnar; Sillaste, Viiu
    Töös esitati olulised seisukohad, mis puudutavad elektroonikaseadmeid ja nende koguseid Eestis. Seadusandluses kirjeldatud elektri- ja elektroonikaseadmete grupeeringust keskenduti käesolevas töös IT- ja telekommunikatsiooniseadmetele ning tavatarbijale määratud seadmetele. Kõigist 10 valdkonnast, mis seaduses on välja toodud, on eelnimetatud just need, kus on kõige rohkem väärismetalle sisaldavaid trükkplaate. Elektroonikajäätmete liikumise jälgimiseks loodud registrid on andmemahukad ja suudavad anda hea ülevaate Eestis toimuvast. Olemasolevate registrite võrdluses selgus, et PROTO´s ei kajastu terviklik pilt tekkivatest jäätmetest. Põhjuseks on see, et elektroonikaromusid võivad koguda ka jäätmekäitlejad iseseisvalt. PROTO annab ülevaate ainult tootjate või tootjateühenduste poolt turule lastud ja väljaveetavate seadmete kohta. Elektroonikaromude kogumisel üle Eesti probleeme ei leitud. Tootja ühendused on loonud kindla logistikavõrgustiku, kuhu kuulub suur hulk ettevõtteid. Lisaks erinevatele transpordi- ja logistilisi lahendusi pakkuvatele ettevõtetele on Eestis ka elektroonikaromude töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Üks elektroonikaromusid töötlevaid ettevõtteid on AS WeeRec, kus seadmed demonteeritakse, sorteeritakse ja pressitakse edasiseks töötluseks välismaal. Teine elektroonikaromusid töötlev ettevõte on OÜ Kesto. Kesto OÜ tegeleb lisaks seadmete demonteerimisele ja saadud toorme sorteerimisele ka trükkplaatide purustamisega enne järeltöötlusesse saatmist. Uurides erinevaid statistilisi andmeid leiti, et Eesti-sisene jäätmeteke ületab selgelt importi. Peale selle puuduvad Eestis otsesed teised väljundid elektroonikajäätmetest vabanemiseks. Töötlemine ja teised töös kirjeldatud väljundid on märgatavalt väiksemad, kuid nende suurenemise osakaalu on märgata. Hetkel ületavad Eestist eksporditavate elektroonikajäätmete kogused selgelt imporditavaid koguseid. Trükkplaatide liigitamine toimub peamiselt seadme demonteerija eelistuste alusel. Peamine, mille järgi plaatide liigitamine toimub, on plaadis olevate väärismetallide kogused. Kirjandust uurides selgus, et kõrgeima väärismetallide hulgaga tavatarbijale määratud seadmetest on mobiiltelefonide trükkplaadid. Seetõttu on nende kokkuostu hinnad ka teistest tunduvalt kõrgemad. Töös kirjeldati trükkplaatidest väärismetallide kättesaamiseks nii sulatus- kui keemilisi protsesse, millest enam keskenduti just viimastele. Keemilistes ehk hüdrometallurgilistes protsessides leostatakse tahke materjal mõne söövitava lahustiga, jaotatakse saadud lahus komponentideks ja puhastatakse ning lõpuks eraldatakse väärismetallid tekkinud lahusest. Sobivate kemikaalide ja võtete valikul tuleb lähtuda nende hinnast, protsessi keerukusest ja vajalikest tingimustest ning loomulikult ohusest tervisele ja keskkonnale. Sulatus- ehk pürometallurgilised protsessid põhinevad metallide keemilistel ja metallurgilistel omadustel. Parima tulemuse saamiseks tuleb omavahel kombineerida erinevaid meetodeid. Näiteks Belgias asuv väärismetallide rafineerimistehas Umicore kasutab peale metallide sulatusprotsessi läbimist väärmistallide eraldamiseks leostamist ja elektrolüüsi.