Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Ehitus--Teedeehitus--Tee ehituse kavandamine--Tehnovõrgud" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ravila maantee isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jürgensohn, Sten; Piirsalu, Andres; Erki LemberKäesoleva lõputöö teemaks on Ravila maantee isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Ravila mnt isevoolne kanalisatsioonitorustik rajati 2010. aastal. Torustiku töös ei esinenud erilisi puudusi kuni 2019. aasta juulini, mil võeti kasutusele uus süsteem. Varasemalt olid reoveepuhastid kasutusel Ravilas, Palveres ja Vardjas, kuid seoses kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimisega Kose vallas need likvideeriti ja asendati pumplatega. Ravila alevikus asub peapumpla, kuhu juhitakse ka Palivere ja Vardja pumplate reoveed. Läbi survetorustiku juhitakse Ravila aleviku reoveed Kosele, Ravila mnt isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Uue süsteemi peamiseks probleemiks kujunes ebameeldiv hais, mis levis kohalike elanike eramute kanalisatsioonis. Probleemiga asus tegelema kohalik vee-ettevõte OÜ Kose Vesi, kes kaasas ka projekteerimis- ja konsultatsioonifirma OÜ Entec Eesti, kelle ülesandeks oli koostada torustiku ülevaade. Olemasoleva torustiku hindamisel selgus, et see ei vasta standarditele. Lisaks esines osades torustiku lõikudes ehituslikku praaki. Töö eesmärk on pakkuda kohalikule vee-ettevõttele alternatiivne lahendus Kose valla kanalisatsioonitorustiku probleemile ja projekteerida standarditele vastav Ravila mnt kanalisatsioonitorustik, mis elimineeriks haisuhäiringu eramutes. Töö esimeses osas annab autor ülevaate olemasolevast torustikust ning selle vastavusest standarditele. Lisaks annab autor ülevaate haisu leviku teket soodustavatest tingimustest ning selle levimisest kanalisatsioonis. Töö teine osas käsitleb uue kanalisatsioonitorustiku projekti lahendust. Lahenduse väljatöötamisel tuli arvestada erinevate normdokumentidega kui ka asjaoluga, et Kose valla populatsioon peaks tõusma pidevalt kasvava urbaniseerumise tagajärjel. Projekteerimise aluseks oli teostusjoonis, mille alusel sai autor määrata kanalisatsioonikaevude kõrgused. Torustiku suuruse määramisel võeti arvesse nii hetke vooluhulkasid kui ka potentsiaalset mahu kasvu pikemas perspektiivis. Maapinna kõrgusi teades määrati standardit järgides torustikule lang, mis tagaks isepuhastusvõime. Lõputöö koostamise käigus töötas autor läbi suurel hulgal ehituse ja projekteerimisega seotud materjale. Lõputöö graafilise osa koostamisel kasutati arvutiprogrammi Autocad ning selle laiendust VK-torustikud. Programmi kasutades loodi asendiplaan, kus on esitatud projekteeritud lahendus, katendite taastamise joonis ning torustiku pikiprofiil.