Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Laws and Regulations--Environmental Regulations in Enterprises" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnainseneri esmase kuuenda taseme kutsestandardi koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Šaitor, Merilin/M.Š; Jagomägi, Andres/A.J; Marian/M.T TuulKäesolev lõputöö täitis oma eesmärgi, Eestis valmis esmakordselt keskkonnainseneri kuuenda taseme esmane kutsestandard. Koostatud keskkonnainseneri kutsestandardi tunnustamise korral oleks võimalik Tallinna Tehnikakõrgkoolil väljastada keskkonnainseneri kuuenda taseme esmast, tähtajatut keskkonnainseneri kutset. Keskkonnainseneride kutset omistava organisatsiooni (KOO) loomisel Eesti EIL juures on võimalik tagada keskkonnainseneride edasine kutsekarjäär kuni euroinsenerini ehk olla kaastegev kogu kontinendi ulatuses. Loodud keskkonnainseneri kutsestandard on koostatud võttes arvesse kutsestandardi koostamise juhendeid. Kutsestandardis esitatavad pädevusnõuded keskkonnainsenerile tulenevad Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpetatava eriala, keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise õpiväljunditest, mida on autor vajadusepõhiselt täiendanud, võttes arvesse keskkonnajuhtimissüsteemidest ja seadusandlusest tulenevaid nõudeid, tänapäeva tööturu vajadusi ning ühiskonna nõudmisi. TTK-s õpetataval keskkonnaalasel erialal omandatavad teadmised on multidistsiplinaarsed ning sisaldavad keskkonnainsenerile vajalikke inseneri alusteadmiseid, mis võimaldavad ennetada ja ohjata juba tekkinud keskkonnaprobleeme. KT õppekava läbinud üliõpilane, keskkonnainsener, on spetsialist, kes tunneb keskkonda ja selle seoseid sügavuti ning laiuti, mis võimaldavad tal näha ja lahendada tekkinud keskkonnaohte või –probleeme, kasutades seejuures aktuaalseid keskkonnajuhtimise vahendeid ja arvestades sealjuures seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kohustusi. Keskkonnajuhtimise vahenditest on levinuimad keskkonnajuhtimissüsteemid (ISO 14001, EMAS), mis on hetkel igale organisatsioonile vabatahtlikud, kuid suure tõenäosusega tulevikus möödapääsmatud, eelkõige just keskkonnateadlikkuse kasvu ning konkurentsieelise näol. Lisaks võimaldab keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine hõlbustada keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist ning niigi kohustuslike vastavuskohustuste täitmist organisatsioonis. Keskkonnajuhtimine võimaldab integreerida keskkonnahoiu põhimõtted loomuliku osana äristrateegiatesse ja igapäevategevusse. Keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab ohjata keskkonnaaspekte, täita vastavuskohustusi ning ennetada ja ohjata võimalikke inseneririske ning ohtusid. Tänapäeva keskkonnainsener peab lisaks keskkonnajuhtimissüsteemidele tundma ka kvaliteedijuhtimissüsteeme, mis on omavahel tihedalt seotud. Kvaliteedijuhtimine ei saa toimuda ilma mingisuguse keskkonnajuhtimiseta. Nende kahe juhtimissüsteemi peamine sarnasus seisneb eesmärgis tagada süsteemide-tehnoloogiate ratsionaalne koostoimimine, parema kvaliteedi, väiksemate ressursikuludega, raiskamisteta ja vähemate jääkidega. Keskkonnajuhtimissüsteemid võimaldavad keskkonnainseneril hõlpsamini ja süsteemselt kinni pidada ka kõikidest Eesti Vabariigis kehtestatud seadusaktidest ning nõuetest. Tänapäeva keskkonnainsener on kohustatud kinni pidama ja juhinduma kõikidest seadusaktidest, nõuetest ja lepetest, mis on Eesti Vabariigis vastu võetud, olenemata juhtimissüsteemide olemasolust. Tänapäeva tööturu vajaduste ja keskkonnainseneri pädevusnõuete välja selgitamiseks viis autor läbi ka arvamusküsitluse keskkonnaga otseselt seotud tööstus-teenindavates organisatsioonides ning ka keskkonnaalastes avalikes ametiasutustes. Vastanute (11 organisatsiooni 26st) seas esines ka TTK keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise vilistlasi, mille tulemusel selgus, et üldiselt olid vilistlased omandatud teadmistega rahul. Kõige rohkem puudujääke tunti tehniliste teadmiste valdkonnas. Üldiselt arvati, et peamiselt jäävad tänapäeva keskkonnainseneride/-spetsialistide teadmised/oskused vajaka tehnika ja tehnoloogia tundmises ning keskkonnamõjude määratlemises, lisaks ka seadusandluse tundmises/lahtimõtestamises. Probleemiks on aga ka seadusandluse nõrk seos reaalse keskkonnaalase tegevusega ehk seaduse objektide ebapiisavas mõistmises. Keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise õppekava uuendamise käigus tuleks arvestada peamiselt sellega, et kui üliõpilased ei tunne tehnikat ja tehnoloogilisi protsesse, on võimatu sealt tuletada ka võimalikke keskkonnamõjusid, rääkimata nende ennetamisest. Seetõttu tuleks õppekavasse kindlasti lisada aineid, mis hõlmaksid tehnika ja tehnoloogia tundmist. Lisaks võiks põhjalikumalt õpetada ka keskkonnajuhtimissüsteeme ning aruandlust. Eelkõige praktiliste ülesannetena. Praktilisi ülesandeid võiks olla rohkem ka seadusandlusega seonduvates õppeainetes ning tööõiguses, -ohutuses ja –tervishoius ning kvaliteediõpetuses. Põhjalikumalt võiks üliõpilastelt nõuda projekteerimisalaste programmide tundmist (rohkem teste, ülesandeid). Uue õppeainena (või mõne õppeaine osana) võiks juurde lisada keskkonnapoliitika. Tugevdada ja parendada võiks ka üldist õppeainete seotust ning karmistada, korrigeerida ja ühtlustada hindamissüsteeme. Keskkonnainsener on kõrgharidusega spetsialist, kes omab insener-tehnilisi, loodusteaduste ning seadusandluse alaseid teadmisi, mis võimaldavad valida, hinnata, konsulteerida, vajadusel juhtida, arendada ning parendada organisatsioonis vajalikke lahendusi. Eelkõige looduskeskkonna kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks ning negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks/leevendamiseks. Keskkonnainsenerid on vajalikud selleks, et ära hoida ja leevendada igasugusest majandustegevusest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Keskkonnainsenerid tagavad ja seisavad selle eest, et järeltulevatel põlvedel oleks puhtam elukeskkond kui see oli varem. Keskkonnainseneri kutsestandard on vajalik aga selleks, et kokku võtta ja ühildada tänapäeva ühiskonna vajadused ning nõutavad kompetentsid. Koostatud kutsestandard võimaldab hinnata keskkonnainseneride kompetentsust vastavalt standardile ja ühildada need maksimaalselt õpetamisvajadustega. Keskkonnainseneride peamised tööülesanded on: keskkonnakorralduse süsteemi loomine ja haldamine, organisatsiooni keskkonnapoliitika kujundamine, keskkonnalubade ja –aruannete koostamine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaalaste vastavuskohustuste täitmine ja vajadusel keskkonnaalane konsultatsioon/nõustamine/koolitamine. Keskkonnainseneri käesoleva kutsestandardi pädevusnõuded pärinevad peamiselt Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise nelja aastase õppekava õpiväljunditel. Käesoleva lõputöö edasiarendusena oleks võimalik luua ka järgmiste keskkonnainseneride kutsetasmete kutsestandardid seitse (diplomeeritud insener) ja kaheksa (volitatud insener). Järgnevate kutsestandardite loomisega oleks võimalik näidata ja määratleda keskkonnainseneride tasemetest tulenevad erisused teadmiste, oskuste, vastutuse ja võimaluste näol ning mis peamine – meie elu ja töökeskkonna arengu näol. Lõputöö koostamine andis autorile palju teadmisi ning selgema ettekujutuse omandatud teadmistest, nende vajalikkusest, võimalikest puudujääkidest ning aktuaalsusest. Antud töö koostamine tõi autorile palju selgust, miks teatud õppeaineid tegelikult õpiti ja millised peaksid olema oodatavad/nõutavad teadmised. Lisaks andis käesoleva töö koostamine autorile motivatsiooni samas valdkonnas oma teadmisi täiendada ja rakendada.