Tehnikainstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Tehnikainstituut Autor "Aksalu, Lauri" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Madalpinge rippkeerdkaabli mõju rikete vähendamisele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Aksalu, Lauri; Ojangu, Jaanus; Kristo VaherKäesoleva lõputöö Madalpinge rippkeerdkaabli mõju rikete vähendamisele peamiseks eesmärgiks oli uurida madalpinge rippkeerdkaabli mõju rikete vähendamisele. Üheks eesmärgiks oli ka võrgu toimimise mõtestamine ehk varahalduse kasutamine. Lõputöö esimeses osas kirjeldati uurimisprobleemi püstitust. Madalpinge paljasjuhtmelised õhuliinid on ilmastiku suhtes väga tundlikud, mistõttu tormiga kaasneb tihti jaotusvõrgus hüppeliselt rikkeliste elektrikatkestuste arvu suurenemine. Rippkeerdkaabel on tavalisest paljasjuhtmelisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja maakaablist soodsam, võimaldades seeläbi efektiivselt ja suuremas mahus elektrivarustuse kvaliteeti parandada ja tormidega kaasnevat rikete arvu vähendada. Teises osas anti ülevaade varahalduse juhtimissüsteemi rakendamisest vara koosluse muutuse kavandamisel ning mõjude saavutamisel. Kirjeldatud on rahvusvahelist standardit ISO 55000, mis on varahalduse aluseks. Samuti ka strateegilist varahaldusplaani ja varahaldusplaani, millest viimase koostamisel tasakaalustatakse vara väärtusloome komponendid (risk, kulu ja kvaliteet), et mõju selgitada. Kolmandas osas kirjeldati elektriliini mõistet ja anti ülevaade erinevatest elektrijuhtidest, milleks on peamiselt juhtmed ja kaablid. Neljandas osas anti ülevaade madalpinge õhu- ja maakaabelliinidest üldiselt. Samuti kaitsevööndist, õhu- ja maakaabelliinide omavahelisest võrdlusest ning rippkeerdkaabli tasuvusest võrreldes maakaabliga. Viiendas osas kirjeldati madalpinge õhuliinide kooslust, mille alla kuuluvad paljas- ja isoleerjuhtmed. Isoleerjuhtmete kolm faasi keerutatakse ümber kandetrossi, moodustades rippkeerdkaabli (AMKA), milles kandetross toimib ka PEN-juhtmena. Kasutatakse ka isoleeritud juhtmetega võrdselt kandvate soontega rippkeerdkaablit (EX ALUS). Ülevaade anti ka õhuliinide parameetrite, hinnavõrdluse ja üleminekul ühelt tüübilt teise kohta. Kuuendas osas tutvustati madalpinge õhuliini juhtmete strateegiat kuni aastani 2030, mille eesmärk on suurendada isoleeritud juhtmete osakaalu madalpingeliinidel tasemeni 100% selleks aastaks. Anti ülevaade madalpinge varagrupi visioonist aastani 2030. Kirjeldati investeeringuid rikete vähendamiseks. Ühe alapeatükina käsitleti eesmärke, kasutusala ja madalpinge varagrupi üldiseloomustust kui ka õhuliini juhtmete vara koosluse oodatud muutust aastani 2030. Seitsmendas osas kirjeldati erinevate juhtmetüüpide paigalduspiirkondi Eestis ja ka madalpinge elektriliinide varade mahte 2000. ning 2019. aastal. Anti ülevaade varahaldusplaanist aastateks 2020-2023 kui ka madalpinge elektriliinide paiknemise määratlemisest ja varade mahtudest asustuse järgi Eestis aastatel 2016-2019. Ühe alapeatükina käsitleti piirkondlikke erisusi Nõmme näitel, kuid ka probleeme ja rippkeerdkaabli süsteemse paigalduse algust. Samuti tutvustati võrgutööde kavandamist. Kaheksandas osas anti ülevaade elektrikatkestuste põhjustest õhuliinidel. Elektrikatkestused saab jaotada kaheks: rikkelisteks ja plaanilisteks katkestusteks. Kirjeldati õhuliinide rikete olemust ja näitena kasutati ühes alapeatükis madalpinge elektrivõrgu rikkeid perioodil 04.2009-03.2010. Samuti anti ülevaade laiaulatuslikke elektrikatkestusi põhjustanud tugevatest tormidest Eestis läbi aastate, mille tõttu jaotusvõrgus on eriolukord välja kuulutatud. Üheksandas osas käsitleti saavutatud mõju analüüsi ja tulemust seoses investeeringutega rippkeerdkaablisse aastatel 2000-2019. Samuti ka madalpinge rippkeerdkaabli mõju rikete vähenemise trendile. Anti ka soovitused ning ettepanekud edaspidiseks suunaks madalpinge õhu- ja maakaabli kasutamisel jaotusvõrgus. Lõputöö käigus selgus, et investeeringust uude tehnoloogiasse ehk madalpinge rippkeerdkaablisse on selge mõju rikete vähendamisele, mis kajastus rikkeliste katkestuste vähenemise trendist arvestades tugevate tormide sageduse kasvuga aastast aastasse. Rippkeerdkaabli kasutamine on majanduslikult tõhus võte ilmastikukindlama võrgu ehitamisel. Seoses sellega võrgu halduskulud vähenevad ja klientide rahulolu suureneb. Samamoodi tagatakse rippkeerdkaabli kasutuselevõtuga nõuetekohasus ja elektriohutuse tase, elektrienergia läbilaskevõime ning madalpingevõrgu uuenemistsükkel. Väheneb ka Elektrilevi juhtimiskeskuse ja kõnekeskuste koormus. Kindlasti valitud suund oli õige ja mõistlik, sest Elektrilevi hallatav madalpinge õhuliin on juba muutunud ja muutub ka edaspidi järjest ilmastikukindlamaks.