Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Autor "Eirand, Cathlyn" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eesti ja euroopa kvaliteedijuhiste järgimine eesti hoolekandeasutustes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Eirand, Cathlyn; Vahula, Triin
    Käesolev lõputöö andis ülevaate ning võrdles Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhist Euroopas kehtiva sotsiaalteenuste EQUASS kvaliteedijuhisega. Samuti analüüsiti Eesti hoolekandeasutustes kasutatavaid kvaliteedijuhised ning sotsiaaltöösse panustavate inimeste teadlikkust kvaliteedinõuetest. Eesti ja EQUASSi kvaliteedijuhised on peamiselt samad. Juhiseid võrreldes selgus, et enamus põhimõtted ja nende sisud on kattuvad ning sisuliselt samad. Erinevus on see, et Eestis on üheksa kvaliteedipõhimõtet, kuid EQUASSi kvaliteedijuhises on kümme, kuid põhimõtted on ära jaotatud või kategoriseeritud teistesse põhimõtetesse. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise töötas välja Sotsiaalkindlustuse poolt loodud töörühmad, kes on osalenud EQUASSi protsessis ning sealt võetigi suures osas põhimõtted üle. Uurimuses intervjueeriti üheksat asutust: seitse asutust, kelle puudub Euroopa kvaliteedijuhitmise süsteemi (EQUASS) märgis ning kaks asutust, kelle on EQUASSi kehtiv sertifikaat. Peamine kvaliteedijuhis, mida asutused kasutavad on Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis. Mis aga uuringust välja tuli on see, et kahe asutuse juhid ei olnud kursis Eestis kehtivatest kvaliteedijuhistest, mis on suur osakaal kogu valimist. Ülejäänud intervjuus osalenud asutuste juhid olid teadlikud kvaliteedijuhistest ning mida need sisaldavad. Hea kvaliteet nõuab ka kvalifitseeritud töötajaid, keda veel on vähe. Töötajate töövõime tõstmiseks kasutavad enamus asutusi supervisioone, coachingu võimalust ning ka igasugused koolitused, mis annavad töötajatele võimaluse ennast täiendada. Kvaliteedipõhimõtete tagamisega samuti peaaegu kõik asutused aktiivselt tegelevad. Oli asutusi, kes tõid välja selle, et Eestis võiks ka olla mingisugune kvaliteedi tunnustamise süsteem, sest seda loetakse elementaarseks selles valdkonnas, kus tegeletakse inimese heaoluga. Peamised põhjused, miks asutused ei taotle EQUASSi sertifikaati on suur summa, mis sertifikaat maksab, inglise keelne taotlemine, riigi vähene tunnustus ning see, et Eestis on alates 2018 ka oma kvaliteedijuhised erinevate Paljud asutused tõid välja, et neile oleks oluline, et riik tunnustaks seda, et on läbitud pikk ja keerukas protsess, et tõestada head kvaliteeti. Eestis ei anna asutusele midagi juurde see, kui asutus pakub kvaliteetset teenust, mis on hoolekandesüsteemi suur viga, sest kvaliteet sellises valdkonnas on väga oluline. Ka töös kasutatav Maslow´i vajaduste teooria kirjeldab seda, et tunnustus on inimesele vajalik ning samuti eneseteostus vajadus, mis motiveerib inimest ennast arendama. Antud kontekstis siis asutusi. Mis aga välja tuli seoses EQUASSi sertifikaadi taotlemisega on see, et kõik asutused, keda intervjueeriti on varasematel aastatel sertifikaati taotlenud, kuid kehtivat enam ei ole. Seoses sellega tuli välja, et kvaliteedi märgise taotlemine andis kõikidele asutustele palju juurde. Saadi korda kasvõi dokumentatsioon. Samuti said asutused terviklikuma pildi süsteemist, mis aitas luua asutusesiseseid põhimõtteid ja väärtusi. Asutustel oli edaspidi lihtsam taotleda muid märgiseid, mis Eestis taotleda saab ning ka Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest oli parem aru saada. Süsteemiteooriat kasutati töös samuti, sest hoolekanne ongi suur süsteem ning asutused on süsteemi elemendid. Mõjutused toimuvad nii asutustelt suuremale süsteemile ning vastupidi. Hea ja kvaliteetse hoolekandesüsteemi moodustavad asutused, kes seda kõike pakuvad, kuid lõplikult loeb kõige väiksem elemendi osa ehk töötaja kõige rohkem. Töötaja on see, kes tegeleb vahetult kliendiga ning on asutuse mainekujundaja väljapoole.