Ärijuhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/31

Sirvi

Sirvides Ärijuhtimine Autor "Eigi, Allan" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus valduste osaühingus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Eigi, Allan; Transtok, Virve
    Ettevõtjaks olemine on muutumas järjest lihtsamaks ning ettevõtte ja ettevõtja mõju järjest suuremaks turule ja tarbijatele. Kuigi vastutustundlik ettevõtlus pole kohustuslik, omab see mõju kohaliku kogukonna eri keskkondadele. Vastutustundlikud ettevõtted ja ettevõtjad mängivad olulist rolli ka tervema ja läbipaistvama ettevõtlusmaastiku loomisel, mis loob väärtust uute kohalike alustavate ettevõtete ning välisettevõtluse jaoks. Paljud ettevõtted ja ka kohalikud omavalitsused ei ole kursis vastustundliku ettevõtluse olemusega ning on pigem skeptilised, arvates, et sotsiaalse vastutuse omamine on aja ja raha raiskamine ning jätavad oma „jalajälje“ unarusse. Ka Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt vastutustundlikelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Tööandja maine ja sotsiaalne vastutus on muutumas järjest olulisemaks ning ettevõtted võiksid ja peaksid omama vastutust tulevaste põlvkondade ees, kes on sisenenud ja sisenemas tööturule. Tulenev uurimisprobleem ettevõttest Valduste OÜ on, et osaühingul puudub ülevaade ning andmed, kuidas rakendada paremini sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtlust enda ettevõttes. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes ning teha ettepanekuid juhtkonnale nende põhimõtete tõhusamaks rakendamiseks. Läbiviidud uuringu tulemustest ja analüüsist tulenevalt leida võimalusi ja teha ettepanekuid juhtkonnale sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks. Uurimus andis ülevaate Sõbralt Sõbrale kauplusi külastavate töötajate ja klientide demograafilistest näitajatest ning sisaldas sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kaardistamiseks väiteid maine ja väärtuste, loodus-, töö-,sotsiaalse- ning turukeskkonna kohta. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kirjeldamiseks selgitati selle olemust ning mõju erinevatele keskkondadele ja kaardistati areng ja hetkeseis eestis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldati lõputöö esimeses osas sotsiaalse vastutuse tähendust ning anti ülevaade üldisest vastutustundliku ettevõtluse olemusest ning selle mõjust erinevatele keskkondadele. Peatükis on väljatoodud vastutustundliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele ning vastutustundlike ettevõtete olemasolu olulisus. Näiteks võib vastutustundlik äritegevus parandada ettevõtte mainet ja turupositsiooni kogukonnas, kasvatada klientide ja töötajate lojaalsust, kasvatada ettevõttesisest innovatsiooni ning maandada riske. Vastutustundlike ettevõtete olemasolu aitab kaasa ühiskondile kitsaskohtade lahendamisele, puhtama elukeskkonna säilitamisele ning regioonide arengule. Vastutustundlikud ettevõtted arvestavad ka looduskkeskkonda mõjutavate teguritega, näiteks taaskasutavate toodete tootmisega, toodete elutsükli tõstmisega ning kohalikelt ettevõtetelt tarnimisega. Peatükist tuleb välja, et vastutustundlik panustamine töökeskkonda ning õige värbamismetoodika on ettevõtte jätkusuutlikuse alustalad, millest saab alguse parema töökeskkonna loomine ning enda märgatavamaks tegemine. Tuleb ka välja see, et selleks, et kogukonnast hoolida ning murekohtades kaasarääkida peab ettevõte vastutustundlikult panustama sotsiaalsesse keskkonda. Kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka linnal ja vastupidi. Hea vastutustundliku mõju turukeskkonnale eelduseks on vastutustundlik käitumine tarnijate ja äripartnerite suhtes, ausa ja õiglase tooteinfo edastamine. Töö teises peatükis anti ülevaade sotsiaalsset ettevõtlusest Eestis ning vaadeldi erinevaid ettevõtteid, kes on sotsiaalselt vastutustundlikud ning mida see on kaasa toonud. Lisaks sellele tuuakse välja, kuidas rakendavad need ettevõtted vastutustundliku ettevõtluse meetodeid ja analüüsitakse nende ettevõtete tegutsemisprintsiipe ning tulemusi. Heateo Sihtasutus andmetel hakati Eestis esimest korda sotsiaalsest ettevõtlusest rääkima 2005. aastal kui Heateo Sihtasutus korraldas esimese sotsiaalse ettevõtluse konkursi. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) viis 2011 aastal läbi uuringu, mis seisnes Eesti sotsiaalse ettevõtluse kogemuste ja olukorra kaardistamises. Kvantitatiivse uuringu tulemusena leiti kokku 56 organisatsiooni, neist 20 olid saanud sotsiaalse ettevõtluse äriplaani toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Peatükis tuli välja, et Eesti Energia tegutseb vastutustundlikult ja avatult, esmatähtsaks peab ettevõte keskkonna- ja ohutusnõuete täitmist. Riigi suurima ettevõtte ja tööandjana mõjutab Eesti Energia nii energeetikavaldkonda, oma töötajaid, kliente ja partnereid kui ühiskonda laiemalt. Ka Estonian Cell lähtub enda äritegevuses vastutustundlikust mõtteviisist, kasutades ära põhitootmises tekkivat heitvett, et toota biogaasi, mida omakorda kasutatakse maagaasi asemel tehases ära. Ettevõte rakendab keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses ning on sellest tulenevalt pälvinud mitmeid keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitleid ning märgiseid. Lõputöö kolmandas peatükis koostati uuringu läbiviimiseks metoodika. EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes viidi läbi kvantitatiivne uuring. Uurimismeetodiks oli survey-tüüpi uurimisviis mille jaoks kasutati kahte ankeetküsimustikku. Ankeetküsitluste vastused korrastati ning kontrolliti ja viidi üle tabelitöötlusprogrammi MS Excel, kus tehti kokkuvõtted ja esitati need diagrammide, tabelitena, kasutades kirjeldava statistika instrumente: standardhälve, keskväärtus ning mediaan. Neljandas peatükis analüüsiti sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist Valduste OÜ-le kuuluvatest Sõbralt Sõbrale kauplustes ja tehtu ettevõtte juhtkonnale võimalikke parendusettepanekuid. Lõputöö koostamisel kasutati kaasaaegseid allikaid, põhilisteks autoriteks olid: Kim Alter, Anu Villmann, Asko Miettinen, Juhan Teder, Ellina Russel. Analüüsi tulemusena selgus, et Sõbralt Sõbrale kauplused panustavad kõige vastutustundlikumalt ja efektiivsemalt sotsiaalsele- ning töökeskkonnale, sellest võib järeldada, et kaupluse töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse ning nad näevad kuidas ettevõte järgib nelja organisatsiooni põhiväärtust. Sotsiaalset keskkonda mõjutatakse läbi abivajavate perede toetamise, vabatahtlike ning praktikantide kaasamise ja kohaliku kogukonna rahulolu suurenemise. Sotsiaalselt vastutustundlikuna näevad kauplused kliendid ja töötajad ka ettevõtte väärtusi ja mainet. Kõikide maine ja väärtuste väidete madalaimate vastuste variatsioonikoefitsendid jäid vahemiku 15-25%, mis näitab, et vastajad olid üksmeelsed ja võib järeldada, et nii kaupluse kliendid kui töötajad peavad ettevõtte mainet ja väärtuseid heaks. Keskmistest madalamad näitajad saavutasid ettevõtte vastutustundliku mõju loodus- ja turukeskkonnale, millest selgus, et Sõbralt Sõbrale kaupluste tarnijad pole kohalikud ettevõtted ning ei tegeleta loodusõbraliku pakendamisega. Vastutustundliku ettevõtluse mõjust turukeskkonnale selgus, et liialt palju on kauplustes defektiga tooteid ning hinnad on piirkonnati liialt ebaühtlased. Lõputöö autori hinnangul täideti seatud eesmärk ning ülesanded ja juhtkonnale leiti võimalusi ja tehti ettepanekuid sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks.