Ärijuhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Ärijuhtimine Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 119-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo 2Smart Systems OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Mart; Õun, MerjeÄriplaani võib pidada ettevõtte tegutsemiseks vajalikuks. Äriplaani koostamise käigus modelleeritakse ettevõtte põhiprotsessid ning võimalikud majandustulemused. Kästi koostatud üksikasjalik mudel on paremini mõistetav ettevõtte kasusaajatele ning seeläbi aitab tõsta kasusaajate motivatsiooni ettevõttega koostööd teha. Lõputöö teemaks oli äriplaani koostamine ettevõttele 2Smart Systems OÜ. Teema oli aktuaalne, kuna ettevõttel puudub kirjapandud äriplaan ning ettevõte soovib laiendada oma toote/teenusportfelli ning plaanib siseneda invaabitoodete väljatöötluse ja tootmise turule. Lõputöö koostamise käigus töötati läbi mitmeid teoreetilisi allikaid. Eestikeelseid materjale teema kohta pole piisavalt, seega töötati läbi väga suur hulk võõrkeelset kirjandust Äriplaani koostamiseks viidi läbi empiiriline turu-uuring. Turu-uuringus osales planeeritava toote võimalike kasutajate sihtgupi esindaja. Turu-uuringust selgusid vaegnägijate vajadused ja nende meetodid ümbritsevat keskkonda tajuda. Esimene ja kõige olulisem meetod on intervjueeritava sõnul kompimismeel. Teiseks meeleks millega vaegnägijad ümbritsevat ruumi tajuvad on helid ning kajad. Kajadest koosnev ruumiline kujutis pole sugugi täpne ja vaegnägijad vajaksid midagi täpsemat. Planeeritav invaabi seade peaks andma sihtgrupi esindajale infot kaugemate objektide kohta mis asuvad kuni 30m kaugusel ja peaks töötama ka tänaval. 2Smart Systems OÜ poolt planeeritav pimedate abistamiseks mõeldud toode võiks olla sihtgrupi seas populaarne, sest toote planeeritud funktsionaalsus on unikaalne, võimaldades pimedatel (vaegnägijatel) tajuda objekte mis asuvad kaugemal kui 1,8 meetrit ehk „Valge Kepi“ ulatusest väljaspool. Samas võimaldab toode saada vaegnägijatel kompimismeelt või ruumikaja kasutamata saada teavet ka lähemal asuvate objektide kohta skaneerides ümbrust laserkiirega. Uuringust selgus sihtgrupi poolt soovitatav toote hinnaskaala, mis autori hinnangul ja vastavalt arvutustele on kasumlik ka väiketootmisel. SWOT- ja riskianalüüsiga toodi äriplaanis välja ettevõtte tugevused ja nõrkused ning kirjeldati elektroonikatööstust mõjutavaid väliseid tegureid. Antud toode on leiutustasemega, unikaalne ja otseseid konkurente ega konkureerivaid tooteid turul ei ole. Omahinna kalkulatsiooni põhjal arvestab ettevõte toote omahinnaks 100 eurot/tükk. Ettevõte soovib saada kasumit ühe toote peale 275 eurot, seega müügihinnaks kujuneb 500 eurot/tükk. Lõputöö eesmärk sai täidetud. On loodud äriplaani koostamiseks vajalik teoreetiline raamistik, tutvustatud lõputöö metoodikat ja koostatud äriplaan ettevõttele 2Smart Systems OÜ.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiate esmaemissioonide järgne tootlus ja neid iseloomustavad karakteristikud Balti börsil perioodil 2011–2021(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Suursaar, Mait; Nukka, AveKäesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja aktsia esmaemissiooni järgset tootlust iseloomustavad tunnusjooned ning nende mõjusuund, et teha järeldusi tulusate investeeringute valikuks Balti börsil perioodil 2011–2021 toimunud IPO-de põhjal. Eesmärgi täitmiseks anti teoreetiline ülevaade aktsia esmaemissiooni olemusest ja järgsest tootlusest ning sellega seonduvate karakteristikute mõistmiseks ning lahtimõtestamiseks. Lisaks koostati metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks valitud ajavahemikul Balti börsi põhinimekirjas toimunud IPO-des, mille raames anti ülevaade Nasdaq Balti börsist ning andmete kogumise ja analüüsimise protsessidest. Lõputöö kolmandas osas kaardistati Balti börsil toimunud IPO-de järgne aastatootlus ja seda iseloomustavad tunnusjooned. Tuginedes kogutud andmetele, tehti järeldused tulusate investeeringute valikuks Balti börsil perioodil 2011–2021 toimunud IPO-de põhjal. Empiirilise uuringu objektiks valiti Balti börsi põhinimekirjas ajavahemikus 2011–2021 toimunud IPO-d. Fokuseeriti põhinimekirjale, sest tegemist on Balti börsi kõige reguleerituma turuga, mis omab vähem riske võrreldes alternatiiv turuga. Empiirilise uuringu käigus kaardistati dokumendivaatluse abil nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed andmed kasutades emitentide IPO prospekte, majandusaata aruandeid, Nasdaq Baltic kodulehte (börsiteated ning kauplemisajalood), mille abil selgitati välja IPO-de aastatootlus ning peamised mõju avaldavad karakteristikud. Andmed analüüsiti ning seejärel visaliseeriti kasutades programmi MS Excel tabelarvutusvõimalusi, funktsioone ja graafikuid ning statistilist- ja võrdlusanalüüsi ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuritaval ajaperioodil toimus Balti börsi põhinimekirjas 9 IPO-t, millest kõige enam 2021. aastal ning Tallinna börsil. Tegevusvaldkondade lõikes tegutsesid emitendid erinevates sektorites – finants-, kinnivara- energeetika-, sadama- ja turismisektoris. Teooria ning uuringu tulemuste vahel leiti mitmeid ühiseid tunnusjooni – olemasolevate aktsiate pakkumine IPO käigus võib tuua kaasa madalama IPO järgse tootluse. Lisaks leiti tõestust, et meedial on tugev mõju IPO edukuse üle ning sellest tulenevalt võib tugev aktsiate ülemärkimine tuua kaasa parema IPO järgse tootluse. Riigitaustaga ettevõtete IPO-del on paremad IPO järgsed tootlused. Ettevõtted kaasasid avalikkuselt kapitali läbi IPO sarnastel põhjustel teooriaga (investorbaasi laiendamine, ettevõtte maine tõstmine ja tulevaste äritegevuste finantseerimine) pakkudes nii olemasolevaid kui ka uusi emiteeritavaid aktsiaid jae ning kutselistele investoritele. Kapitali kaasanud ettevõtted olid peamiselt pikaaegselt tegusenud (keskmiselt 17 aastat ning enamus vähemalt 11 aastat) ning varasemalt erakapitali tagataustaga. IPO-d peamiselt toimusid IV kvartalis ning kestsid keskmiselt 12 kalendripäeva. Keskmine aktsiate märkimishind oli 8,10 eurot, mille puhul üheksast IPO-st neli kasutas märkimishinna vahemikku. Enamus IPO-de käigus kaasati kapitali vähemalt üle 10 miljoni euro ning turule kauplema lasti keskmiselt 22% aktsiatest. Üheksast IPO-st neljal korral toimus tugev ülemärkimine (vähemalt 3,3kordne), mille tulemusel tekkis kõrge esimese kauplemispäeva tootlus. Üheksast toimunust IPO-st kolme IPO järgne tootlus langes järelturul alla märkimishinna ning kuue IPO puhul tõusis üle pakkumishinna. Parimaks IPO järgseks esimese kauplemisaasta tootluseks kujunes EGR1T 41% ja halvimaks NTU1L -21%. Empiirilise uuringu tulemuste põhjal tehti järeldused, mis annavad sisendi jaeinvestoritele tulevastes IPO-des osaledes tõhusa ja tulusa investeerimisstrateegia kujundamiseks. Uuritud IPO-de ja nende esimese kauplemisaasta tootluste põhjal tuleks tulevastel Balti börsil toimuvatel IPO-del osalemise otsuse kaalumisel arvesse võtta järgmisi omadusi või eelistusi: • aktsiatega kauplemise kohaks peaks olema Tallinna börs (keskmiselt kuni 15% kõrgem tootlus); • IPO kaudu pakutakse nii uusi kui ka olemasolevaid aktsiaid (keskmiselt kuni 16% kõrgem tootlus); • aktsiate märkimishind on kuni 10,00 eurot (keskmiselt kuni 24% kõrgem tootlus); • emitendi tegevus ajalugu on üle 10 aasta (keskmiselt kuni 6% kõrgem tootlus); • riigil on osalus ettevõttes (keskmiselt 16% kõrgem tootlus). Lõputööle järgneb uuringust kokkuvõttev artikkel, mille saadavat kasu on võimalik rakendada vähese kogemuse ja teadmistega jaeinvestoritel, luues efektiivse kaalutletud investeerimisstrateegia, mille abil teha tulevaste IPO-de osas tulusaid investeeringu valikuid Balti börsil toimunud IPO-de põhjal. Lisaks annab artikkel sisendi võimalikele uutele börsiettevõtele, kes soovivad tulevikus avalikkuselt kapitali kaasata. Olemasoleva kokkuleppe kohaselt avaldatakse uuringutulemusi kokkuvõttev artikkel Äripäeva poolt välja antavas investor Toomase ajakirjas „Investor“.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiatesse ja ETF investeerimise võimalused ja riskid ärinduse ja halduse õppekava näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Kams, Siive; Nukka, AveInvesting is becoming more and more important every year and many people are starting to invest more. There are many different ways to invest and there are different financial instruments to invest in. In this dissertation, two financial instruments were identified, which were shares and ETF-s (exchange traded funds). Several studies on people’s investment knowledge have been conducted in previous years. However, knowledge of investment opportunities and risks will change over time and it is a good idea to continue researching people’s investment knowledge to identify bottlenecks that may need more attention. The aim of the dissertation was to find out the knowledge about investing in shares and ETFs on the example of the business and administration curriculum group. The choice of the topic was based on the topicality of the dissertation topic, which has become more and more relevant in recent years, where stock markets are constantly fluctuating and it is increasingly recommended to use ETFs for investment. In the dissertation, the concepts related to investing were explained. We learned more precisely what is a share security, which shows the right of its owner to share in the company’s assets and profits. ETFs, or exchange traded funds, may not be as well known, but they are a set of securities that can be bought and sold through a brokerage firm or on a stock exchange. The dissertation provided a clearer picture of the nature of an investment, where an investment is understood as an activity where money is invested in a project, either to start or expand it, to buy property or interest, in order to increase income or increase value over time. Everything has both positive and negative qualities and is also an investment. It should be noted here that return on investment and risk go hand in hand, but being aware of the investment opportunities and risk in different investment instruments gives a stronger sense of making profitable decisions. In this work, the opportunities and risks of both asset classes were described separately. The last subchapter of the theoretical part also presents a comparison table for assessing the opportunities and risks of the two asset classes. We can see that the investment can be very positive and especially long-term investing for these asset classes. Equities and ETF-s are different, but investing in them is very similar. By investing in shares, it is possible to become a part of the owner of the company and it is also possible to participate in the general meeting of shareholders. ETFs have lower investment risk, lower fees and can be traded at any time. The most negative aspects of investing in these two asset classes were as follows: they can be more time consuming, there is no direct control over the investment, you can miss out on large losses and, for example, there is no liquidity. The dissertation survey was conducted in a web based environment using the Google Forms survey and used a quantitative data collection method. The survey was conducted among the students of the business and administration curriculum group of Tallinn University of Technology. Based on the empirical results, proposals were prepared that would help to supplement the curriculum of business and administration of Tallinn University of Technology with an investment research group. It would be advisable to create investment electives for the curriculum in business and administration. In addition, more training or lectures on investment should be provided and to which guest lecturers and well-known investment gurus would be invited. All the research tasks set in the dissertation were fulfilled and based on the conclusions it was possible to make proposals for the development of business and administration curricula at Tallinn University of Technology. The dissertation provides a good overview of investment awareness bottlenecks, which, if addressed, would help to raise the general investment awareness among the students of the business and administration curriculum group. Tallinn University of Technology will benefit from this dissertation, which will be able to introduce changes to supplement business and administration curricula based on these results, and hopefully students will take Tallinn University of Technology into account in their submissions in the curriculum development plan.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan laste mängutoa loomiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Aer, Ingeri; Vahtramäe, EvaRahvusvahelise ettevõtlusuuringu järgi on peamised takistused Baltimaade elanike jaoks ettevõtlusega alustamisel vajaliku kapitali kogumine ettevõtte loomiseks (50%), kahtlused investeeringu tagasiteenimise osas mõistliku aja jooksul (40%) ja hirm läbikukkumise ees (37%). Selleks, et näha, kas planeeritud idee suudab neid muresid lahendada, on äärmiselt oluline koostada äriplaan. Äriplaani sisalduvad kirjeldused ja numbrid aitavad ennetada kulukaid vigu ning suuri eksimusi juba enne praktilise teostuse etappi. Lõputöö uurimisobjekt on äriplaan, mis koostati alustavale ettevõttele. Äriplaani ülesehitus tugineb Sirle Truutsi poolt loodud struktuurile. Lõputöö probleem seisneb selles, et Valgamaal asuvas Tõrva vallas puudub hetkel laste mängutuba, kus saaks pidada laste sünnipäevasid või soovi korral lihtsalt lapsega mängima minna. Lõputöö sõnalise osa puhul kasutati kvalitatiivset meetodit. Vajalikud andmed järelduste tegemiseks saadi Eesti Panga, Terviseameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti ja Riigiportaali Eesti kodulehtedelt. Konkurentide paremaks mõistmiseks uuriti lähemalt Äriregistrit, nende kodulehekülgi ja sotsiaalmeediat. Kvalitatiivsete andmete saamiseks koostati lisaks SWOT analüüsile ka riskianalüüs. Lõputöö kvantitatiivsete näitajate saamiseks koostati finantsprognoosid ning viidi läbi turu-uuring, mille põhjal sai teha ka sõnalisi järeldusi ja analüüse. Lõputöö käigus koostati äriplaan alustavale ettevõttele. Äriideeks on luua laste mängutuba, mille peamised tuluallikad on ruumide rentimine tähtpäevadeks ja tunnipiletite müümine mängutoas mängimiseks. Lisateenustena planeeritakse esimesel aastal peojärgne koristus ja jäätisemasinarent. Teisel aastal ostetakse juurde lisa müügitulu teenimiseks peotelgid ja telkidesse vajalik mööbel (laud ja kaks pinki), et neid välja rentida. Lõputöö raames viidi läbi turu-uuring, et välja selgitada huvi antud ettevõtmise vastu. Küsitlusele vastas 121 lapsevanemat ning üleüldised tulemused näitasid, et vastanute jaoks on antud ettevõtmise olemasolu piirkonnas oluline. Tõrva Mängumaa plaanib oma tegevusega alustada 2024. aasta sügisel. Mängutoa idee sai alguse sellest, et kohalikud on mitmeid kordi maininud, et tuntakse puudust kohast, kus saaks pidada laste tähtpäevasid ning ka lihtsalt lapsega mängimas käia. Lisaks sellele on linnas äripindade üürileandja, kellel on pakkuda sobivat ruumi mängutoa loomiseks. Ettevõtte visiooniks on saada piirkonna eelistatuimaks sihtkohaks peredele, kus lapsed saavad rõõmsalt mängida ja tähistada erilisi hetki. Missiooniks on pakkuda turvalist, lõbusat ja meeldiva õhkkonnaga keskkonda lastele ja lastevanematele. Ärikeskkond pigem toetab ettevõtte alustamist, kuna võimalik on saada alustamiseks toetusi ning erilubasid tegevusalaga alustamiseks vaja ei ole. Majanduslik olukord on hetkel Eestis raske ning see võib ka ettevõtet viia keerukasse olukorda, aga sellest tulenevalt on oluline majanduslikul käekäigul silma peal hoida ning vajadusel alustamist edasi lükata. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista laste mängutoa tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid ning aitab äristrateegia väljatöötamisel, et maksimeerida äri edu ja minimeerida riske. Riskianalüüsist selgus, et varasema kogemuse puudumine antud tegevusalal ei pruugi olla takistuseks, kui omanik on valmis õppima, otsima nõuandeid valdkonna ekspertidelt ja võtma aega selleks, et äriplaani koostades kõiki olulisi tegureid analüüsida. Ettevõtte peamine teenus on ruumide rentimine laste tähtpäevade korraldamiseks. Seetõttu on sihtrühmaks Tõrva vallas elavad pered, kellel on kuni kümneaastased lapsed. Turundustegevusega kavatseb ettevõtte omanik esialgu ise tegeleda. Peamine fookus on suunatud sotsiaalmeedias turundamisele, kavas on kaasahaarav loosimine enne avamist, et teavitada võimalikult paljusid inimesi mängutoa avamisest. Lisaks sotsiaalmeediaplatvormide loomisele plaanitakse ettevõttele luua oma koduleht broneerimissüsteemiga ning mängutuba planeeritakse reklaamida ka kohalikus ajalehes ja avalikel reklaamtahvlitel. Ettevõtte käivitamiseks vajalikud kulud ulatuvad 14 535 euroni, mis tähendab, et omanikul võib olla vaja laenu ja starditoetust. Kuigi käivituskulud on märkimisväärsed, prognoositakse ettevõtte esimese aasta (august – detsember) müügituluks 4 145 eurot, kasumiks 717 eurot ja rahaliseks jäägiks 514 eurot. Kasumlikkuse näitajad viitavad sellele, et plaanitav ettevõtmine on üldiselt kasumlik, kuid aastatel 2026 ja 2027 on suhtarvudes märgata langust. See tuleneb suurenevatest personalikuludest, mis vähendavad ettevõtte kasumit, kuid ka võimekust maksta töötasu näitab ettevõtet heast küljest. Kokkuvõtteks võib välja tuua, et lõputöö eesmärk on täidetud ja koostatud on äriplaan laste mängutoa loomiseks alustavale ettevõttele, et hinnata äriidee kasumlikkust. Turu-uuring ja üleüldisest turu vaatlusest tulenevalt selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks oluline antud piirkonnas. Lisaks koostati finantsprognoosid, mille põhjal arvutati välja kasumlikkuse suhtarvud, et hinnata äriidee kasumlikkust. Tulemustest selgus, et ettevõtte esimesed aastad on raskemad ja palga maksmise tõttu kasum tulevikus väheneb, aga kahjumit ei esine ettevõttel ükski aasta, sellest tulenevalt võib järeldada, et ideed tasub realiseerida.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jemeljanov, Andrei; Nõuakas, KatiKokkuvõtteks saab öelda, et äriplaani koostamine on väga oluline nii kui vanale kui alustavale ettevõttele, sest äriplaani koostamisega saavad ettevõtted vaadata reaalselt, mis turul toimub, mis võimalused nendel on ja prognoseerida enda tulemusi ning kaotusi. Alustav ettevõte saab äriplaaniga enda elu lihtsamaks teha, et täpselt planeerida enda raha ja täpselt teada oma konkurente nende eelistusi ning miinuseid ning sellega parandada enda olukorda ja kätte saada rohkem kliente ja turu osasid. Kui alustav ettevõtja hakkab kirjutama äriplaani, sel ajal ta saab täpsemalt teada, et millega ta hakkab tegelema, seab endale konkreetseid eesmärke ja määratleb sitgrupi. Juhul kui tal ei ole piisavalt isiklikku varu ettevõtte esmaseks finantseerimiseks, siis konkreetse äriplaaniga saab pangast laenu või leida endale investor. Lõputöö teoreetilises osas oli eesmärk koostada raamistikku, mille alusel koostada äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Esimeses peatükis kirjeldatakse teoreetilisest vaatest äriplaani koostamise olulisust, äriideed, äriplaani struktuuri ja vajalikkust. Lõputöö empiiriline osa koosneb äriplaanist loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Loodav ettevõte on osaühing osakapitaliga 50 000 eurot. Ettevõtte põhitegevusalaks on alkoholivabade jookide tootmine ja müük. Loodava ettevõtte turg on Tallinnas töötav rahvastik ja turistid. Ettevõte annab esimesel aastal keskmiselt tööd 7 inimesele, teise aasta alguses töötajate arv on 10 ning lõpus 13 ja kolmandal aastal alguses jääb 13, aasta lõpuks suureneb 16-ni. Ettevõtet juhivad ettevõtte omanikud ja üks nendest on pikkajaline kogemus antud valdkonnas. Projekti maksumus on 23 625 eurot, mis tuleb omafinatseeringust investeerida põhivarasse. Empiirilises osas sai koostatud äriplaan, kus autor selgitas välja ettevõtte potentsiaalsed kliendid, analüüsis konkurente, kirjeldas loodava ettevõtte strateegiat ja koostis finatsprognoose. SWOT- analüüsi kasutas autor riskide hindamiseks. Autor tõi välja mõjutavad tegurid, ohud ja nõrkused, tugevused ning võimalused. Loodava ettevõtte esimese aasta prognoositav müügikäive on 132 300 ja prognoositav kahjum on 11 372. Teisel ja kolmandal aastal müük suureneb ja prognoos näitab, et ettevõtte hakkab teenima kasumit. Prognoos on tehtud pessimistlikult, et oleks realistlikum üle vaade. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning uurimisülesandeid lahendatud. Lõputöö alusel luuakse reaalne ettevõttet 2020. aastal ja kokkuvõtvalt võib autor öelda, et koostatud äriplaani alusel tasub ettevõttet luua ja alustada äritegevust.Nimetus Embargo Äriplaan parukakoja loomiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luuk, Elerin; Nõuakas, KatiLõputöös täideti kõik ülessanded. Esimeses osas on ülevaade äri planeerimisest. Idee elluviimist toetavad hästi läbimõeldud tegevused ja hoolikalt analüüsitud eesmärgid. Ettevõtja oma mõtteid paberile kirjutades, loob esmase ettekujutuse ja reaalsuse plaanitavast äriideest. Tuleb seada omale kindel siht mille poole pürgida ning eesmärk, kuhu oma ettevõttega jõuda. Lihtsam on kaotada raha paberil, kui reaalsuses. Tutvustatakse äriplaani vajalikkust, koostades äriplaani saab läbi mängida erinevad stsenaariumid, mille peale ettevõtja enne kirjutamist ei oska tulla. Juhtidel oleks olemas kindel tegevuskava millest lähtuda. Äriplaani tuleb analüüsida, välja arvutada tulud, kulud ja vaadata plaani tervikuna. Tuuakse välja millest äriplaan koosneb. Äriplaani koostamisel tuleb jälgida, et kirjutatakse lühikeste lausetega, tehnilist keelt vältides. Tekst peab olema selge, loogiline ja napisõnaline. Et mitte koostajast ebakindlat muljet jätta. Äriplaanid erinevad üksteisest nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Äriplaani kirjutades tuleb rõhuda ettevõtte eripärale. Tähelepanu juhtida positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Kui äriplaan ise on Teie äri visiitkaart, siis äriplaani kokkuvõtet võiks nimetada Teie visiitkaardi kujunduseks. Teises osas on välja toodud lõputöö empiirilise uuringu metoodika. Töös kasutatakse kombineeritud uuringumetoodikat. Kvantitatiivse meetodi puhul koostati turu-uuringu jaoks küsitlusankeet mis viidi läbi Surveer keskkonnas. Tegemist on suunatud valimiga, küsitluses osalevad inimesed, kes on puutunud kokku onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Lisaks vaadeldi konkurentide hindamiseks avalikku informatsiooni, mis pärineb konkurentide kodulehtedelt ja majandusaasta aruannetest. Kolmandas osas on koostatud praktiline äriplaan Parukakoda OÜ loomiseks. Äriidee on rajada parukakoda, kust abivajajad saavad osta vastavalt nende mõõtude ja soovide järgi kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparuka nii igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Töö autoril on soov rajada parukakoda Kesk-Eestisse, et selle abil teha inimestele suuremat teavitustööd, ning parandada abivahendite kättesaadavust Eestis. Parukakoda OÜ lühiajalised eesmärgid on luua, ettevõte kes valmistab kliendile tema mõõtude järgi käsitööparuka, konsultatsioonide läbiviimine haiglates, koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine ja kasumi tekkimine 2020.aasta lõpuks. Parukakoda OÜ visioon on olla 2023.aastaks edukas ja tuntud parukasalong Eestis. Parukakoda OÜ missioon on on taastada klientide enesekindlus raske tervisemurega hakkama saamisel kasutades selleks kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparukaid igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Olla vastutustundlik tööandja ja usaldusväärne koostööpartner. Praktilise äriplaani koostamisel viidi läbi turu-uuring inimeste seas kes on kokku puutunud kas onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Selle käigus selgus, et inimesed tunnevad puudust parukakojast ja nad oleksid valmis soetama käsitööparukaid. Parukakoda OÜ peamisteks konkurentideks on Casabella OÜ ja Parukapood. Finantsprognoosidest selgus, et kui maksed laekuvad planeeritult nii sissetulekud kui väljaminekud, siis ettevõte on kasumlik. Lõputöö eesmärk on täidetud. Uuritud on erinevaid teoreetilisi punkte äri planeerimisest ja äriplaani koostamisest ning vajadusest. Lõputöö käigus koostati praktiline äriplaan alustava ettevõtte Parukakoda OÜ loomiseks. Äriplaan on koostatud selleks, et alustada ettevõttega 2020.aasta veebruaris.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine alustavale ettevõttele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Kuusik, Silvia; Tandru, DianaAutor koostas töö teemal „Äriplaani loomine alustavale ettevõttele“ ja andis ülevaate äriplaani koostamise alustaladest ning vajalikkusest. Lõputöö eesmärk oli koostada äriplaan alustavale ettevõttele, et välja selgitada äriidee teostatavus. Kuna eduka ettevõtte aluseks on tasemel strateegia ja plaan, siis on hea äriplaani loomine esmatähtis. Äriplaan annab ettevõtte juhtkonnale hea aimduse organisatsiooni numbrilistest näitajatest, mida arvesse võttes on hea luua edasised plaanid kas turule minekuks või ettevõtte laienemiseks. Kui ettevõte soovib olla jätkusuutlik, aitab äriplaan sellele teekonnale märkimisväärselt kaasa. Eelnevalt paika pandud stsenaariumid ning nendele kohased strateegiad aitavad juhtidel teha tuleviku heaks suuri otsuseid, mis ilma eelneva valmisolekuta oleks olnud keerulisem. Lõputöö esimeses osas andis autor ülevaate äriplaani teoreetilisest poolest ning selle vajalikkusest. Tööd kirjutades sai autor aru, kui vajalik on äriplaani kirjutamine. Olenevalt ettevõtte orientatsioonist, on erinevat tüüpi ettevõtetele väljatöötatud vastavat tüüpi plaanid, alates kõige standartsemast plaanist lõpetades kasvu äriplaaniga – iga üks omamoodi. Olgugi, et on välja töötatud erinevat tüüpi äriplaane, koosnevad reaalsuses suurem osa äriplaanidest elementidest, milleta ei ole võimalik koostada põhjalikku ja informatiivset plaani. Et olla võimalikele investoritele, laenu andjatele, ettevõtte ostjatele võimalikult atraktiivne, peab kindlaks tegema, et äriplaan hõlmab tähtsamaid ja standartsemaid elemente. Ilma nendeta võidakse kahelda juhtide kompetentsuses ja pädevuses. Samuti seletati lahti millised on erinevat tüüpi äriplaanid ja millist äriplaani oleks millises olukorras kõige mõistlikum kasutada. Lõputöö teises pooles kirjutati põhjalikumalt äriplaani struktuurist. Seletati lahti äriplaani põhielemendid nagu näiteks visioon ja mission, riskianalüüs, turundusplaan- ja analüüs ning konkurentsianalüüs. Stuktuuri ülesehitus oleneb ettevõtte suurusest ja ettevõtte eesmärkidest. Äriplaani kirjutades ei tohi olla pealiskaudne. Mida rohkem tehakse uuringuid ja analüüse, seda täpsemad tulemused tulevad ka äriplaanis. Seda kõike on vaja võimalikult heaks alustalaks ettevõttele. Äriplaani koostamine võib tunduda algselt mõttetu tegevusena, kuid hästi koostatud äriplaan annab hea eelise. Äriplaan on üks kõige paremaid vahendeid, millega ennustada, kas äriidee on kasumlik ja teostatav. Lõputöö kolmandas ja neljandas peatükis käsitleti empiirilise uuringu metoodikat ning tulemusi. Autor viis läbi turu-uuringu, et selgitada välja oma võimalikud kliendid ja välja uurida milline on huvi toote vastu. Kvantitatiivseid andmeid koguti ankeetküsimustiku kaudu. Küsimustik koostati elektrooniliselt Google Vormid keskkonnas. Küsimustik saadeti laiali Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilastele. Küsitlusteemadeks olid kokteili joomise harjumused, maitseelistused, sugu, vanus jne. Kokku osales küsitluses vastajana 97 isikut, kelledest omakorda 88 ehk 90.7% olid naised, 7 ehk 7.2% protsenti olid mehed, ning 2 ehk 2,1% olid mitte-binaarsed. Kokkuvõttes hindab töö autor kokteilipommi kui toote realiseerimise tõenäosust heaks. Üldistavalt saab hinnata huvi sellise toote vastu vastanute hulgas valdavalt positiivseks. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud ning uurimisülesanded lahendatud.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine ettevõttele Rohemaja OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalja, Epp; Kati, NõuakasKäesolevas töös on esimese uurimisülesandena täitmiseks antud ülevaade ettevõtlusest ning äri planeerimisest ning selle olulisusest. Kuna tänapäeva tarbimisühiskonnas soetatakse aina enam tooteid ja teenuseid ning sellest lähtuvalt on vaja ka aina enam ettevõtteid, kes neid pakuvad. Paljud inimesed soovivad alustada oma ettevõtlusega, olgu selle ajendiks siis soov teenida suuremat tulu, võimaluse märkamine, olukorra surve või mõni muu põhjus. Ettevõtlusega alustamisel on asutajal oluline kirjutada äriplaan. See aitab olla edukas ning hoida fookuses eesmärke. Samuti aitab planeerimine vähendada riske ning probleeme ning nendele taiplikumalt vastu astuda. Planeerimise seisukohalt on oluline olla realistlik, et mõista, kas ettevõtmine on üldse tulus või tuleb oma tegevused ümber planeerida. Samuti on oluline oma äriidee formuleerimine, nii mõeldakse paremini läbi oma eesmärgid ning leitakse visioon ja missioon. See võimaldab kogu organisatsioonil liikuda ühes suunas. Tihti kirjutatakse äriplaan vaid finantsvahendite hankimiseks kuid nagu käesolevas töös on välja tulnud on äriplaan kõige olulisem just ettevõtjale endale. Lõputöös on kirjeldatud äriplaani erinevaid osi ja struktuuri. Äriplaan on väga oluline dokument, mille koostiseks on kokkuvõte, äriidee kirjeldus, visioon, missioon ja eesmärk, ärikeskkonna analüüs, SWOT-analüüs, toote või teenuse kirjeldus, turuanalüüs, konkurentsi analüüs, turundusplaan, personal ja juhtimine, finantsplaneerimine, riskianalüüs ning äriplaani lisad. Äriplaan sisaldab väga olulist informatsiooni. Selle koostamine on ettevõtlusega alustamisel üks võtmetegureid. Ilma äriplaanita on väga keeruline panna paika tegevuskava äriidee elluviimiseks ning hoida fookust, ning lähtuda eesmärkidest ning olla kindel, et tegevustega ollakse alati eesmärgile orienteeritud. Äriplaani kaudu on võimalik liikuda eesmärgi poole kogu organisatsiooniga ning mõista ühtselt tegevuste olulisust. Lõputöö koostamiseks valiti empiiriline uuring mille läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit, milles numbrilised näitajad saadi finantsprognoosidest ja mittenumbriline informatsioon tuleneb äriplaani koostamisest, vaatlemisest ning turu-uuringu tulemustest. Lõputöö eesmärgiks oli koostada loodava ettevõtte Rohemaja OÜ äriplaan ja nelja aasta finantsprognoos, et hinnata äriidee tasuvust. Samuti sooviti välja selgitada, kas antud hetkel on piirkonna klientidel vajadus ettevõtte toodete ja teenuste järele. Välja selgitati ka millisesse turusituatsiooni sisenetakse. Lõputöö probleem seisnes selles, et terves Valga maakonnas puudub toitlustuskoht, kus saaks süüa mahetoorainest valmistatud roogasid. Antud piirkonnas on kohvikute ja restoranide puudus, eriti arvestades olemasolevate lahtiolekute aega. Sellest püsitati ka hüpotees, et antud piirkonnas on vajalik ja tulus luua ökokohvik, et rahuldada klientide soove ning kasutada ära turu trende, mis sai töös kinnitatud. Kvantitatiivse meetodi kaudu viidi Google.com keskkonnas läbi turu-uuring, et hinnata huvi antud äriidee vastu Tõrva vallas ja selle lähiümbruses ning kvantitatiivse meetodi kaudu vaadeldi ettevõtte väliskeskkonda. Lõputöö käigus koostati äriplaan loodavale ettevõttele. Äriplaan on koostatud Rohemaja Oü-le, mis hakkab oma õdusates ruumides pakkuma suurepäraseid maitseelamusi ning tasemel teenindust. Samuti on plaanis lisada väike ökotoodete müük ning pakkuda catering teenust. Ettevõte hakkab tegutsema Oü-na ning plaanis on palgata täiskohaga tööjõudu kohapealt, kus on üsna suur tööpuudus. Oskustöölisi on võimalik värvata koostöös kohaliku kutsekooliga, mis võimaldab nad juba varakult endale sobival suunal välja koolitada. Rohemaja asub Tõrva kesklinnas Valgamaal, kus konkurents konkreetse kitsa suuna peal puudub, mis annab käivitamisel suure eelise teiste olemasolevate kohvikute ees. Ettevõttel saab olema kaks missiooni, kuna üht hakatakse kasutama kohviku ja catering teenuse jaoks ning teine on mõeldud ökotoodete müügiks. Ettevõtte missioonideks on: • Puhas ja naudingut pakkuv toit, mis teeb pai kehale ja hingele! Seda saab nautida kohas, kus tunned end kui kodus, kui ema selle naeratades lauale tassib. • Puhas tooraine ja tooted igasse kodusse, andes loodusele vastu sama puhtuse! Rohemaja OÜ visiooniks on: Olla aastaks 2027 iga pere valik nii kõhutäiteks, kui ka tooraine ja puhta toote valiku puhul! Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi turu-uuring, mille tulemusena selgus, et antud piirkonnas vastanud on juba harjunud käima väljas söömas ning teevad seda üsna regulaarselt, samuti on neil valdaval enamusel (87 inimesel) korrapärane töötasu ning ülejäänutel on sissetuleku allikateks muud tulud. Ning 60% vastanutest oli arvamusel, et söögikohti ei ole piirkonnas piisavalt ning enamik ei ole rahul, kas kvaliteedi või mõne muu olulise näitajaga. Positiivse näitajana tuli välja, et kallis hind ei olnud vastajate seas määrava tähtsusega. Ning äriidee peamine komponent mahetooraine oli oluline üle pooltele vastanutest. Mis näitab, et antud turgu on sellises olukorras väga mõistlik siseneda, kuid ilmselt tuleb seda teha kiiresti, kui soovitakse olla esimene piirkonnas. Lõputöö koostamise käigus on valminud ettevõtte finantsprognoosid. Kus esialgne müügiprognoos on koostatud ettevõtte poolt pakutavate toitude kohta, kuna see on esmane, mis plaanitakse sisse seada. Teises lisas on näha, et hind kujuneb keskmine ja müügi prognoos ei ole koostatud kohe maksimaalselt vaid koostatud on üsna pessimistlik plaan, et kindlustada hilisemaid riske, kui müük ei ole nii suur kui eeldatakse. Loodava ettevõtte finantsprognoosid on koostatud nelja aasta kohta. Esimese aasta prognoos on välja toodud kuude lõikes ja ülejäänud kolm aastat on toodud aastakokkuvõttena. Et ettevõte saaks tegevusega alustada vajatakse kõigepealt ühte suuremat investeeringut 65 000€. Kuigi toitlustusvaldkond ei ole väga suure tootlusega ettevõtmine siis on finantsprognoosidest näha, et ettevõte teenib igal aastal kasumit. Kasuminumbrid küll aasta aastalt kahanevad, kuna arvestatud on, et kulud suurenevad kuid tootlust ei ole sellistel tingimustel kasvatatud. Seetõttu on planeeritud esimesel neljal aastal kasumit koguda ning siis see tegevustesse investeerida, et kasvatada ettevõtmist. Mis võimaldab jälle teenida suuremat tulu ja tõsta töötajate palka. Kasumid on neljal aastal vastavalt 2020. aastal 39 574 eurot, 2021. aastal 19 206 eurot, 2022. aastal 19 078 eurot ning aastal 2023 on prognoositavaks kasumiks 15 089 eurot. Tasuvusarvutused näitavad, et käiberentaablus on 2020. aastal 21%, 2021. aastal 10%, 2022. aastal 9% ning aastal 2023 on 7%. Lõputöö eesmärk sai täidetud, koostatud on äriplaan ning läbi on viidud turu-uuring samuti on loodavale ettevõttele koostatud nelja aasta finantsprognoos. Lõputöö kirjutamisel selgus, et hüpotees leiab kinnitust ning antud turu olukorras on vajalik rajada Tõrva antud äriideega ettevõte. Finantsprognoosidest on selgunud, et ettevõtte tegevus on tulus.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine ettevõttele Väiketankla OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Saks, Rasmus; Tandru, DianaAutor koostas lõputöö teemal „Äriplaani koostamine ettevõttele Väiketankla OÜ“ ning andis ülevaate äriplaani koostamise vajalikkusest ja sisust. Eesmärk oli koostada äriplaan tegevust alustavale tanklaketile, et testida äriideed ja selle kasumlikkust. Autor töötas läbi erinevate autorite nägemused äriplaani olemusest, sisust ja vajalikkusest, mille tulemusena sai kinnitust järeldusele dokumendi vajalikkusest. Oluline on äriplaani koostamisel mõista miks, kellele ja mis eesmärgiga plaani koostama hakatakse. See on vajalik selleks, et lõpptulemusena oleks äriplaan, mida oleks võimalik kasutada äri edendamiseks, mitte koostada dokument pealiskaudselt vajadusest lähtuvalt. Lõputöö esimeses osas vaatles autor äriplaani, kui dokumendi üldist koostamise vajadust, peamisi vigu planeerimisel ning rahastamise võimalusi. Äriplaani koostamine tundub esmapilgul ebameeldiva kohustusena, kuid korrektselt koostatud dokument annab pikemas perspektiivis eelise ja kindlustunde. Dokumendi koostamine annab hea võimaluse läbi töötada uue idee kasumlikkus ja leida vastus küsimusele, kas ideele on turgu. Äriplaaniga saab ettevõtte, kes alustab või ettevõtja kes restruktureerib oma olemasolevat ettevõtet paika panna oma edasised tegevused. Äriplaan sisaldab endas muuhulgas püsitatud eesmärke, finantsplaani ja riske. Hästi läbitöötatud äriplaaniga suudab ettevõtja ennetada võimalikke probleeme ja riske oma äri loomisel. Ettevõte, kes juba tegutseb võib hästi kirjutatud äriplaanis välja tuua kitsaskohti, mida igapäeva töös ei märka. Võivad välja tulla kitsaskohad, kus kulutatakse oodatust rohkem ning millised tööprotsessid ümber korraldada saavutamaks paremat tulemust. Alustava ettevõttena on tihti vajadus täiendavat finantseeringut, mis aitab ideed ellu viia. Selle tarbeks küsivad pangad ja investorid äriplaani, mis kajastaks reaalset infot loodava või olemasoleva ettevõtte kohta. Äriplaan on tööriist, mille abil veenda inimesi, et äriplaani kaasamine või äriideesse investeerimine on nutikas valik. Kokkuvõtvalt aitab äriplaan kaardistada paremini sündinud äriidee kasumlikkuse, ettevõtte konkurentsi eelised või puudused, sõnastada pikaajalise plaani. Lisaks annab võimaluse idee algatajal selgusele jõuda, kas idee on piisavalt ajakohane ning vajalik ettevõtluse alustamiseks. Äriplaan ei ole vaid lühiajaline dokument, vaid seda on võimalik kasutada pikema aja vältel ning ettevõtte üldise eesmärgi saavutamiseks. Nimelt koostatud dokumenti on võimalik kasutada loodud ettevõtte eesmärkide täitmisel pikemas perspektiivis, seda aeg-ajalt täiendades. Seega, mida põhjalikumalt ja ajakohasemalt ehk realistlikumalt on äriplaan koostatud, seda suuremat kasu see ettevõtte loojale toob pikemas perspektiivis. Lõputöö teises osas vaadeldi äriplaani koostamist ja äriplaani sisu. Täpsemalt anti ülevaade äriplaani struktuurist, ärikeskkonnast, turuanalüüsist ja õiguslikest alustest. Äriplaani struktuuri ei ole konkreetselt sätestatud, kuid aja jooksul on väljakujunenud teatud raamistik. Struktuuri ülesehitus sõltub loodava ettevõtte suurusest, struktuurist ja eesmärgist. Näiteks on lisarahastuse eesmärgil koostatud äriplaanile etteantud nõuded, mis on vajalik täita. Loodava ettevõtte juhil võib olla hea idee, kuid vaid sellest ei piisa. Ettevõtluse alustamiseks on oluline tunda ärikeskkonda, mikro ja makrokeskkond. Antud valdkonna tundmine annab olulise eelise teiste ees, peamiselt oskus kohaneda muutustega ning mõista klienti, kellele on toode või teenus suunatud. Tihti alahinnatakse klientide ootusi ning konkurente. Selle tõttu on oluline teha eelnev turu kaardistus klientide ootuste, vajaduste ja konkurentide osas. Tuleb arvestada erinevate ohtude ja riskidega ning leida kõige sobivam lahendus. Üks suurimaid eksimusi äriplaani koostamisel on pealiskaudsus, ei tehta piisavalt analüüse (nt konkurentide analüüs). Lisaks aitab väljatöötatud äriplaan ettevõtte juhil kaardistada seatud eesmärke ning tulevikus nendest kinni pidada. Seega oluline on luua kohandatud äriplaan, mis reaalselt kajastab äriideed, eesmärke, kasumlikkust, riske, kulusid, jmt. Äriplaani koostamine tundub esmapilgul ebameeldiva kohustusena, kuid korrektselt koostatud dokument annab pikemas perspektiivis eelise ja kindlustunde. Lõputöö neljandas osas andis lõputöö koostaja ülevaate praktilisest äriplaanilist ettevõttele Väiketankla OÜ. Loodava ettevõtte visioon on turule tulemisest alates viie aastaga omada 20 tanklalist tanklaketti Eestis. Missioon on pakkuda enda kliendile odavat kütust, kliendile võimalikumalt mugavates asukohtades. Ärilause ehk lööklause ehk slogan on: säästes kvaliteetselt. Väiketankla OÜ eesmärk on tuua turule uue kontseptsiooniga tanklakett. Esimesel aastal on eesmärk avada kuus tanklat, teisel aastal 12 tanklat ning kolmandal aastal 20 tanklat, mis asuvad üle Eesti. Esimesed tanklad on planeeritud Harjumaale, Tartusse, Pärnusse ja Ida-Virumaale. Tanklate täpsemad asukohad selguvad koostöös võimalike maa haldajatega. Saamaks ülevaadet klientide käitumisharjumusest, lisateenuste vajalikkusest ja toodete hindade mõjurist, viidi läbi turu-uuring. Kvantitatiivseid andmeid kogus uuringu läbiviija struktureeritud ankeetküsimustiku kaudu. Küsimustik koostati elektrooniliselt Google Vormid keskkonnas ja on anonüümne, et tagada vastuste objektiivsus. Küsitlusteemad käsitlevad olulisemaid andmeid nagu tanklaketi asukoht, tankimise sagedus, mugavusteenused. Küsimustikule vastas 359 inimest, kellest 274 vastajat (76,1%) märkisid sooks mees ja 83 vastajat (23,1%) märkis naine, ülejäänud 2 vastajat (0,8%) valisid variandi muu. Valdavalt olid vastajate emakeel eesti keel, 349 vastajat (96,9%), 9 vastajat (2,5%) märkisid vene keel ning ülejäänud 1 vastaja (0,6%) valis muu variandi. Küsimustiku tulemusest selgus Väiketankla OÜ jaoks oluline info, nimelt keskmiselt külastatakse tanklat mitmeid kordi kuus. Lisateenuste olemasolu ei ole määrava tähtsusega tankla valikul ehk loodava tanklaketi puhul on see oluline info, arvestades tankla minimalistliku ülesehitust. Kliendikaardi pakkumised ei ole määravaks valikuks tankla valikul. Üks olulisemaid tegureid tankla valikul on asukoht, mis jääb tööle või koju liikumisel tee peale, hea maine, kasutaja sõbralikkus ja teenuse hind. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud ning uurimisülesanded lahendatud.Nimetus Avatud juurdepääs Äriühingu juhatuse liikme põhikohustuste rikkumine ja vastutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Albo, Pille; Annus-Anijärv, LaiviVastavalt äriseadustikule on eraõiguslikud äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid juhivad erinevad organid, sealhulgas juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Juhatuse liikmete valimisel ja põhikohustuste täitmisel kehtivad teatud nõuded, nagu täisealine ja teovõimeline olemine ning kehtivate piirangute puudumine. Juhatuse liikme ametiaeg võib olla tähtajatu või tähtajaline. Juhatuse põhikohustused hõlmavad hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Hoolsuskohustus nõuab ülesannete täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega, riskide hindamist ja otsuste tegemist äriühingu parimates huvides. Lojaalsuskohustus nõuab äriühingu huvides tegutsemist, vältides huvide konflikte. Kohtulahendite analüüs näitab, et juhatuse liikmete kohustus seisneb korraliku ettevõtja standardite järgimises, äriühingu huvide arvestamises ja huvide konfliktide vältimises. Juhatuse liikme olulised rikkumised hõlmasid ebasoodsate laenulepingute sõlmimist, majanduslikku kahju fiktiivsete arvete kaudu ning äriühingu vara mittesihtotstarbelist kasutamist. Vastutuse kontseptsioon võib varieeruda erinevates uurimisvaldkondades nagu õigusteadus, eetika ja sotsioloogia ning hõlmab sotsiaalset hukkamõistu, seadusjärgseid sanktsioone või karistusi. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on täita seadust, põhikirjast ja osanike otsustest või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastutus ulatub kaugemale võrreldes tavapäraste töösuhetega ning vastutuse hindamisel võetakse arvesse subjektiivseid kriteeriume, mida hinnatakse süü või süüteo alusel. Juhatuse liikme vastutus võib olla tsiviilõiguslik, kriminaalõiguslik või haldusõiguslik. Tsiviilõiguslik vastutus hõlmab kahju hüvitamist, kui juhatuse liige rikub oma lepingulisi kohustusi äriühingu suhtes. Kriminaalvastutus tuleneb kuriteo toimepanemisest ja sellega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Vastutuse rakendamise eelduseks on tõendada lepingu rikkumise ja sellest tekkinud kahju omavaheline põhjuseline seos. Mitmeliikmelise juhatuse puhul on juhatuse liikmete vastutus solidaarne, kuid juhatuse liige või osaliselt vabaneda vastutusest, kui ta tõendab oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikmete vastu saab kahjunõude esitada enne nõude aegumistähtaega, mis on tavaliselt kolm aastat, kuid juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte eripärast on seadusjärgne nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kriminaalvastutuse puhul võidakse juhatuse liiget karistada, kui ta on toime pannud kuriteo. Haldusvastutus seob äriühingu juhatuse liikmed vastutusega maksuõigusrikkumiste eest. Selle eesmärk on tagada maksuseaduste nõuetekohane järgimine ning õigeaegne maksude tasumine, mis omakorda tagab maksusüsteemi tõhususe. Maksuhalduril on õigus rakendada meetmeid ja võtta vastutusele äriühingu juhatuse liikmeid vastutusotsuse kaudu, kui nad ei täida seadusjärgselt määratud maksukohustust. Äriühingu juhatuse liikmete kohustused hõlmavad raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamist, tagades et tehingud ja maksustamisega seotud andmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Juhatuse liige ei pea ise tegelema igapäevase raamatupidamisega, vaid ta peab veenduma, et äriühingu raamatupidamist läbi viiv isik täidab oma kohustusi korrektselt ja pädevalt. Mitterahalised kohustused, nagu deklareerimis- ja maksusumma arvestamise kohustus, on olulised maksukohustuse täitmisel. Maksumaksja või maksu kinnipidaja peavad maksusumma eelnevalt arvutama, deklareerima ja esitama maksudeklaratsiooni õigeaegselt vastavale maksuhaldurile. Maksuhaldur võib rakendada sunniraha, kui maksumaksja ei täida teabe, esemete või dokumentide esitamise kohustust nõuetekohaselt. Äriühingu juhatuse liikmed vastutavad maksualaste kuritegude eest solidaarselt äriühinguga. Maksualased väärteod hõlmavad erinevaid rikkumisi, nagu maksukohustuse varjamine, maksuhalduri tegevuse takistamine ja aktsiisireeglite rikkumine. Karistusandmed maksualaste väärtegude kohta kustutatakse karistusregistrist pärast trahvi tasumist või aresti kandmist kahe aasta möödudes. Empiirilise uuringu läbiviimiseks vaatles autor juhatuse liikmete kohustustega seotud riigikohtulahendeid ning analüüsis neid võrreldes teooriaga. Kohtuotsuste vaatluse ja analüüsiga selgitas autor välja enim esinenud kohustuste rikkumised. Kohtupraktikast nähtub, et juhatuse liikmete kohustuste rikkumine toimub pigem teadlikult ning seda ajendab soov saada isiklikku materiaalset kasu. Juhatuse liikmetel on kohustus käituda üldiselt aktsepteeritavate käitumisnormide järgi, end ametist tagandada või avaldada selleks soovi mõjuva põhjuse ilmnemisel, selgitada välja enda esindusõiguse kehtivus ja selle ulatus ning jälgida juhtorgani kohta kehtivate andmete õigsust Äriregistris.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Hille; Õun, MerjeFinantsanalüüs on vajalik igale ettevõttele, kuna üksnes raamatupidamise aastaaruannete järgi võib nendest saadav informatsioon jääda ühekülgseks. Igale ettevõttele tuleb kasuks detailne finantsanalüüs, mis aitab üldistada ja võrrelda finantsaruannete sisu ning muutusi ja trende ettevõtte finantsolukorras. Põhjalik finantsanalüüs peab andma suunised ettevõtte juhtimisotsusteks. Lõputöö teemaks on AS LTKH finantsanalüüs. Teema on aktuaalne, kuna ettevõtete majandustulemused muutuvad pidevalt ning finantsanalüüsi on teatud perioodide järel soovitav uuesti läbi viia. Finantsanalüüs võimaldab mineviku analüüsimise abil koostada finantsprognoose ja finantsplaane tulevikuks ettevõtte kasumlikkuse ja juhtkonna ning omanike paremate otsuste eesmärgil. Lõputöö eesmärk oli analüüsida AS LTKH finantsmajanduslikku olukorda aastatel 2016 – 2018, et teha vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale finantsolukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi mitmeid finantsjuhtimise olemust ja eesmärki ning finantsanalüüsi olulisust käsitlevad finantsvaldkonna teoreetikute raamatud ja artiklid ning selgitati välja finantsanalüüsi infoallikad ja meetodid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks uuriti AS LTKH 2016 – 2018. aasta majandusaasta aruandeid – bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoogude aruandeid. Ettevõtte finantsolukorra analüüsimiseks kasutati erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning koostati ettevõtte muutuste ehk hälbeanalüüs, trendianalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht on aastatel 2016 – 2018 kasvanud kokku üle 10,6 miljoni euro, kasum on kasvanud 4,7 miljonit eurot, müügitulu on suurenenud ligi 9 miljonit eurot. 2017. aastal ei laekunud oodatud sihtfinantseering EL struktuurifondidest, mis oli mõeldud Mustamäe Tervisekeskuse ehituseks. Laekumata toetuse summa kajastati bilansis nõudena, bilansimaht suurenes aastal 2017 17%, ligi 6 miljonit. 2017. ja 2018. aastal müüdi kinnisvara (endine Kopli lastepolikliiniku hoone ja endine Pelgulinna haigla hoone). Rahakontol hoitakse teatud puhvrit ennenägematute investeeringute tarbeks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kasvab aasta aastalt, kuna Tallinna linnavalitsuse otsusega ettevõtte omakapitalist väljamakseid ei tehta. Vertikaalanalüüsist selgus, et bilansi aktivas on käibevarade osakaal suurenenud (peamiselt raha ja nõuete kirjete osas) ja põhivarade osakaal vähenenud, bilansi passivas on kohustiste osakaal vähenenud ja omakapitali osakaal suurenenud. Aastatel 2017 ja 2018 müüdi kinnisvara, tasuti lõplikult alltöövõtjatele Mustamäe tervisekeskuse ehitusega seotud kohustised ning aastal 2018 laekus viimane osa EL struktuurifondide sihtfinantseerimistoetusest, aastal 2017 investeeriti tavapärasest rohkem erinevatesse meditsiiniseadmetesse. Finantssuhtarvude analüüsist selgus, et nii lühivõlgade kui pikaajaliste võlgade tasumise võimekus on ettevõttel hea. Pikaajalise maksevõime näitajaid analüüsides selgus, et omakapital suureneb ja varade finantseerimisel on kasutatud peamiselt omavahendeid, väljamakseid omakapitalist pole tehtud, võõrkapitali osakaal on väike. Efektiivsust hindavate suhtarvude analüüsist selgus, et ettevõte tasub oma kohustisi veidi aeglasemalt kui toimub laekumine nõuete eest ning on kasutanud nii oma vara kui põhivara efektiivselt müügitulu teenimisel, efektiivsemalt kui valdkonnas keskmiselt. AS LTKH rentaabluse näitajad on oluliselt paremad nii tavanormiks peetavatest näitajatest, kui ka valdkonna keskmistest. Iga ettevõttesse investeeritud euro on teeninud 2018. aasta lõpuks kasumit 16 senti, ettevõte on juhitud efektiivselt, pankrotioht puudub. Ettevõtte finantsolukord on finantsanalüüsi põhjal väga hea, seega puudub vajadus väga fundamentaalsete soovituste osas. Autor teeb ettepaneku välja selgitada ebavajalike varade olemasolu ja võimalusel vähendada nende osakaalu ning suurendada varade kasutamise efektiivsust. Ettevõte peab säilitama likviidsuspuhvri vaba raha kujul, et finantseerida ettenägematuid investeeringuid. Kuna ettevõte tegutseb väljastpoolt tuleva rahastuse raames, siis mistahes tõrge Haigekassa rahastuses võib tekitada ettevõttes probleeme. Selleks on vaja säilitada püsivat käibekapitali olemasolu. Kontroll ettevõtte majandustegevuse üle on Tallinna linna käes, ning Tallinna linnavalitsus on otsustanud mitte teha väljamakseid omakapitalist. Bilansi struktuuri parendamiseks võiks ühe meetmena soovitada fondiemissiooni, millega saaks eelmiste perioodide jaotamata kasumit vähendada, tõstes aktsiakapitali. Omakapitali osakaalu bilansimahus see küll ei vähendaks, siiski sellise parandusega muutuks aktsiakapitali ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi suhe.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Pihlaka töötajate organisatsiooniliikmeline käitumine ja tööga seotus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Zadonski, Elery; Kirikal, HeveEmpiirilise uuringu uurimisobjektiks oli AS Pihlaka, kus leidub eri vanuses töötajaid, kelle seas varieeruvad töö kvaliteet ja panus töösse. Peale selle ilmneb ettevõttes personali voolavus (30%), mis põhjustab perioodilist tööjõupuudust. Sellest tulenevalt on AS Pihlaka juhtkond huvitatud töötajate hoidmisest, nende heaolust ja kvaliteetsest tööst, soovides teada, mil määral on ettevõtte töötajad seotud oma tööga organisatsioonis, et vajadusel võtta kasutusele meetmed liikmelisuse ja tööga seotuse suurendamiseks, mis aitaksid personali voolavust ennetada. Lõputöö eesmärk on välja selgitada ettevõtte AS Pihlaka töötajate organisatsiooniliikmeline käitumine ja tööga seotus ning nendevahelised seosed, et vajadusel teha ettevõtte juhatusele ettepanekuid organisatsiooniliikmelise käitumise ja tööga seotuse taseme suurendamiseks generatsioonide eripärasid arvesse võttes.Nimetus Avatud juurdepääs AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kuning, Elisabeth; Noorväli, HelleFinantsanalüüs aitab hinnata ettevõtte finantsolukorda ning selgitab välja probleemsed küljed ja nende muutumise põhjused. Analüüsi tulemusena on võimalik hinnata ettevõtte finantsolukorda ning luua võimalused selle parandamiseks ja tuleviku juhtimisotsuste tegemiseks. Lõputöö eesmärk oli anda hinnang AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorrale ja teha parendusettepanekud tuleviku juhtimisotsusteks. Empiirilisele uuringule läheneti kvantitatiivselt ja kasutati deduktiivset lähenemist. Andmekogumismeetodina kasutas töö autor dokumendivaatlust, mille allikateks olid AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsaruanded aastatel 2018/2019-2022. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Bilansi analüüsi tulemusena selgus, et AS Saku Metall Allhanke Tehas bilansimaht vaadeldaval perioodil suurenes. Käibevaradest moodustasid suurima osa varud, kuna ettevõttel on palju seisvaid varusid ja samuti on läbi aastate kasvanud ka materjalide hinnad. Passivakirjete osas suurenesid enim võlad ja ettemaksed ning pikaajalised kohustised, mille põhjustasid 2021. aastal tekkinud makseraskused ja ebakindel majanduskeskkond. Kasumiaruande analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte müügitulu on aastatega kasvanud, seda enim viimasel kahel aastal. Koos müügituluga kasvasid ka müüdud toodangu kulud, mis olid põhjustatud materjalide hinnakasvust ja palgakasvust. Müügitulu kasvatamisel oli olulisel kohal järjepidev müügihindade korrigeerimine ja hinnakasvu arvestamine müügihindadesse. Ülejäänud kulugrupid olid pigem langustrendis, kuna ettevõte tegeles aktiivselt kulude analüüsi ja kokkuhoiuga. Märkimisväärne muutus aruandeaasta kasumis (kahjumis) toimus 2021. aastal, millal ettevõte teenis pea miljon eurot kahjumit. Selle põhjustas eelkõige kulude kasv ja ebakindel majanduskeskkond. 2022. aastal teenis ettevõte vaadeldava perioodi suurima aruandeaasta kasumi, millele aitas kaasa hinnakasvu kiire ülekandmine müügihindadesse ja kulude kokkuhoiuga tegelemine. Rahavoogude aruande analüüsi tulemusena selgus, et äritegevuse rahavood olid vaadeldaval perioodil langustrendis ja 2022. aastal negatiivsed. Rahavood investeerimistegevusest suurenesid, kuna ettevõte investeeris uutesse seadmetesse, mis eeldatavalt aitavad tulevikus suurendada müügitulu. Finantseerimistegevuse rahavood vaadeldaval perioodil suurenesid, kuna ettevõte sai laenu, mida kasutati investeerimiseks ja 2021. aastal tekkinud võlgade likvideerimiseks. Suhtarvude analüüsil keskenduti AS Saku Metall Allhanke Tehase lühi- ja pikaajalise maksevõime, efektiivsuse ja tasuvuse analüüsimisele. Lühiajalisest maksevõimest selgus, et ettevõttel on probleeme rahaga ja rahaliste vahendite tase on läbi aastate halvenenud. Samas oli madalatest näitajatest näha, et ettevõte kasutas raha tulu teenimiseks. Pikaajalisest maksevõime analüüsist selgus, et ettevõtte kapitali struktuuris võõrkapitali osakaal suurenes ja omakapitali osakaal vähenes. Ettevõtte pikaajalised kohustised kasvasid, mis suurendas ka kapitaliseerituse kordajat, kuid maksevõime kordaja jäi alla soovitud piiri. Võib olla tõenäoline, et ettevõttel tekib tulevikus probleeme kohustiste tasumisega, kuna läbi aastate oli languses ka rahaliste vahendite tase. Efektiivsuse analüüsist selgus, et ostjatelt laekus raha kiiremini, kui ettevõte pidi hankijatele tasuma. Tehtud investeeringud olid põhjendatud ja tasuvad, kuna need kiirendasid ettevõtte tegevustsüklit. Finantseerimistsükkel pikenes, kuna vaadeldaval perioodil rahaliste vahendite tase halvenes ja ettevõte pidi tegelema täiendavate rahaliste vahendite leidmisega. Tasuvuse analüüsist selgus, et rentaabluse suhtarvud vaadeldaval perioodil paranesid. Suurenenud võõrkapitali osakaal kapitali struktuuris mõjus positiivselt ettevõtte omakapitali tootlusele. Tehtud investeeringud aitasid teenida ettevõttel rohkem müügitulu ja parandasid koguvara puhasrentaabluse näitajat. Investeerimist piiras eelkõige madal rahaliste vahendite tase, kuid investeeringute rentaablus siiski paranes, sest ettevõte suutis kasvatada ärikasumit, millele aitasid kaasa kulude kokkuhoid ja müügitulu suurendamine. Müügikäibe rentaabluse suhtarvude paranemisele aitasid kaasa konkreetne hinnastamispoliitika, järjepidev majandustulemuste analüüs ja kulude kokkuhoid. AS Saku Metall Allhanke Tehase 2018/2019-2022. aastate finantsaruannete põhjal koostatud finantsanalüüsi tulemustele toetudes hindab töö autor, et vaatamata keerulisele 2021. aastale on ettevõte suutnud tulla toime suurenenud kulude ja majanduskeskkonna ebakindlate tingimustega ning teinud investeeringuid. Olulist tähelepanu tuleb pöörata rahaliste vahendite taseme parendamisele, sest see on langenud väga madalale tasemele. Sellest lähtuvalt teeb töö autor ettepaneku inventeerida varusid sagedamini ja arvata nende hulgast välja seisvad varud. Lisaks arvab töö autor, et ettevõte võiks lähitulevikus dividende mitte maksta, vaid kasumi reinvesteerida, et parandada rahaliste vahendite taset ning luua laiemad võimalused ettevõtte tegevuse kasvuks. Veel tuleb ettevõttel jälgida võõrkapitali kasutamise osakaalu, kuna seoses intressimäärade tõstmisega on laenamine muutunud kallimaks ja see võib ettevõttele kaasa tuua probleeme kohustiste tasumisega. Töö autor toob ka välja, et ettevõtte järjepidev majandustulemuste analüüs, konkreetne hinnastamispoliitika ja kulude kokkuhoid omas märkimisväärset mõju 2022. aasta majandustulemustele ning tänu nendele tegevustele suutis ettevõte tulemusi märkimisväärselt parandada võrreldes eelnevate perioodidega. Tulevikus on vaja keskenduda rohkem tulude suurendamise analüüsile ja piisavate rahaliste vahendite saavutamisel teostada investeeringuid. Töö autor hindab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs AS Salvest efektiivsuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Pruus, Aire; Noorväli, HelleViimastel aastatel muutunud majandustingimused on teinud ettevõtted ebakindlaks ning avaldanud mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Muutunud majandustingimused said alguse koroonaviiruse levikuga, millele järgnes Venemaa sõda Ukrainas, mis tekitas omakorda energiahindade tõusu. Kehv majanduskasvu prognoos on pannud ettevõtted olukorda, kus tuleb vaadata üle oma tegevustulemused, et ka kulude suurenenud tingimustes kasumlikkust säilitada. Üheks võimaluseks on tõsta ettevõtte efektiivsust, mis põhineb efektiivsuse analüüsil. Efektiivsusnäitajate analüüs aitab hinnata ettevõtte võimekust oma varasid kasutada müügitulu genereerimiseks. Antud töös analüüsiti Tartumaal asuvat toiduainetööstust AS Salvest. Lõputöö eesmärk oli hinnata AS-i Salvest majandustegevuse efektiivsust aastatel 2020-2022, selgitamaks välja võimalused tegevustulemuste parendamiseks. AS-i Salvest majandusaasta aruannete põhjal koostatud efektiivsuse analüüsi tulemustel saab hinnata ettevõtte efektiivsuse rahuldavaks. Analüüsitavate aruandeaastate jooksul on ettevõte töötanud kõige efektiivsemalt 2022. aastal, millele järgneb 2020. aasta. 2022. ja 2020. aasta efektiivsuse tulemuste taga on hea müügitulu, mis 2021. aastal oli teistega võrreldes kehvem. Võrreldes tegevusala keskmistega, on AS-il Salvest arenguruumi eelkõige varude käibekordaja ja tööviljakuse osas. Sama taseme efektiivsuse hoidmiseks tuleks ettevõttel kasvatada müügitulu, sest kulude baas on suurenenud ja väljavaated kulude vähenemiseks väikesed.Nimetus Avatud juurdepääs B2B turundus ja -tööriistade kasutamine internetiseeruvas ärikeskkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põldre, Marja-Liisa; Vahtramäe, EvaLõputöö uurimusobjektiks oli B2B turundus ja kasutatavad tööriistad internetiseeruvas ärikeskkonnas. Lõputöö koosneb neljast peatükist, millest esimeses loodi teoreetiline raamistik B2B turunduse olemusele. Kuna termin tööstuslik turundus ei sisaldanud endas turundust teenindusorganisatsioonide vahel, kes ei tegele peamiselt tootmistegevusega, siis tekkis uus mõiste B2B turundus, mille turunduse põhimõtted sobivad ükskõik millisele organisatsioonile nii era- kui avalikus sektoris. B2B turunduses internetiseeruvas keskkonnas on suund suhte hoidmisele ja ostuprotsess on mitme astmeline. Samuti on ostuprotsess pikem ning otsustajaid võib olla palju. B2B turundus on internetiajastul isegi alustavale ettevõtjale väga oluline, kuna eelarve vajadus on väiksem. Äriklientide jaoks on kõige olulisemad teemad vastutuse võtmine kogu väärtusahela eest ja valdkonna ekspertiis. Teoreetilises osas analüüsiti B2B turundust internetiseeruvas keskkonnas ja leiti, et internetiseeruva turunduse tulemusena on turundus muutunud tõhusamaks. Kuna aina enam tarbijaid on võrgus, on võimalik viivitamatult klientideni jõuda. Internetiseeruvat turunduskeskkonda ei ole võimalik enam ignoreerida, kuna arenemas on järjest uusi digitaalturunduse suundumusi. B2B turundusvõimaluseks internetiseeruvas keskkonnas on sisuturundus ja sisuturunduse populaarsus on kasvutrendis. Üha enam ettevõtteid panustab oma turunduses just sisuturundusele, kuna nii jõuab kiiremini soovitud eesmärkide täitmiseni. Interneti ajastul on oluline oma B2B turunduses ka mõelda sellele, kuidas on kasutajakogemus mobiiliseadmes. Eesmärke saavutatakse läbi sisuturunduse luues asutuse turul, luues usaldust oma ostjaga, suurendades ostjate kaasatust ettevõttega, genereerides bränditeadlikkust ning kogudes uusi müügivõimalusi. Empiirilises osas viidi läbi uuring 2019 aastal ettevõtete B2B turundajate seas kvantitatiivsel meetodil. Selle ülesandeks oli uurida tööülesannete muutust ja võimalusi juhtidel B2B turundajate toetamisel. Autor kontrollis teoreetilisi seisukohta ja saavutas eesmärgi läbi viies uuringi interneti küsitluse vormis struktureeritud küsimustega. Võib öelda, et võrreldes nelja erinevat B2B turundaja tööülesande muutumist ajas, siis aastal 2019 tegeldi keskmiselt enam kui eelmisel kolmel aastal kõigi uuritud nelja tööülesandega. Kõige suurem kasv mahult oli turundusprotsesside automatiseerimisel. Juhtide teadlikkus B2B turundajate tööülesannete muutusest on suur, kuid toetus koolituste pakkumise osas väikene. Mis kinnitab Kingi teooriat, et B2B turundajad teevad tööd, mida nad varem teinud ei ole ning see on kasvutrendis. Empiirilises uuringus selgus, et B2B turundajate jaoks on olulisimal kohal sisuturundus, sellele järgneb tööriist Google AdWords, LinkedIn ning Facebook. B2B turundajad mainisid ka endi jaoks olulist tööriista, milleks on uudiskiri, kuna Google AdWords ei võimalda neil sihtida äriklienti. Tulemus kinnitab Rooke-i teooriat, et 2019. aastal on väga oluline sisuturundus, kuna äriklient otsib otsuste kohta teavet sama palju kui eratarbijad ning mõnikord isegi rohkem. B2B turunduses on enamik ettevõtteid võtnud kasutusele vähemalt ühe uue tööriista, et efektiivsemalt turundada internetiseeruvas keskkonnas, kuid B2B turundajate koolitamine selles osas on langenud B2B turundajate endi õlule. Kuigi peaaegu kõik vastanutest leidsid, et internetiseeruvas keskkonnas on turundamine muutunud tõhusamaks, siis kahjuks oli palju neid, kes endi oskuseid ei pidanud piisavalt heaks, et sellest võimalusest maksimumi võtta. Lõputöö eesmärk sai täidetud, läbi viidud uuring selgitas välja B2B turunduse- ja kaasnevate tööriistade kasutamises internetiseeruvas keskkonnas. Tehti järeldusi ja tehti ettepanekuid B2B turundustegevuse ja -tööriistade paremaks kasutamiseks internetiseeruvas ärikeskkonnas.Nimetus Embargo Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kink, Kadi; Kirikal, HeveVõrreldes möödunuga iseloomustab tänast töömaailma üha kasvav tööjõu voolavus. Antud olukord sunnib ettevõtjaid üha enam pingutama, et kinnistada oma organisatsiooni motiveeritud, lojaalsed ja oskuslikud töötajad. Tavaliselt asuvad töötajad uuele ametikohale suure entusiasmi ja ootustega. Kui juht seda ei märka ja ei tunnusta töötaja initsiatiivi võib entusiasm kiiresti kaduda ning töötajal ei teki emotsionaalset sidet oma organisatsiooniga. Lõputöö uurimisobjektiks oli Circle K Eesti AS ja uuritavateks teenindusjaama juhid. Uuringu läbiviimise vajadus teenindusjaama juhtide seas tingis asjaolu, et teenindusjaama töötajate tööjõu voolavus on märkimisväärne ja teenindusjaama juhtide taju organisatsiooniga seotusest peegeldub ka nende töötajates ehk kuivõrd töötajad tajuvad organisatsiooniga seotust, mis vähendab töötajate lahkumiskavatsust ja seega soovi töökohta vahetada. Sellest tulenevalt oli lõputöö eesmärk välja selgitada Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga püsivama töötajaskonna kujundamiseks. Eesmärgi täitmiseks anti töö esimeses osas teoreetiline ülevaade töötajate seotusest organisatsiooniga, organisatsioonile pühendumisest ja rahulolust. Teises osas käsitleti metoodikat empiirilise uurimuse läbiviimiseks, analüüsiti uuringu tulemusi ja tehti ettepanekuid Circle K Eesti AS juhtkonnale. Lõputöö empiirline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey). Andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivset meetodit ankeetküsitlust. Meetod sai valituks, kuna see võimaldas kõige lihtsamini koguda andmeid. Empiirilise uuringu valimisse kuulusid kõik Circle K Eesti AS teenindusjaama juhid. Üldkogumi moodustasid 58 teenindsujaama juhti, mis moodustab 77% üldkogumist. Uuringu tulemustest ilmnes, et teenindusjaama juhid ei tunne tugevat seotust organisatsiooniga ega ole täielikult organisatsioonile pühendunud. Toetudes läbitöötatud teoreetilisele materjalile ja teostatud uurimusele leidis töö autor, et teenindusjaama juhte tuleks rohkem kaasata olemasolevatesse kui ka uutesse projektidesse ning laskma neil rohkem kaasa rääkida organisatsiooni arengu kujundamisel. Igat inimest tuleks märgata ja väärtustada organisatsioonis ja püüelda sellepoole, et nad oleks tihedalt omavahel seotud, mitte ei tegutseks pelgalt tehingupõhiselt. Suurt rolli tagab ka juhtide toetuse olemasolu. Tagades töötajate pühendumine ja tööga rahulolu organisatsioonis, austus juhtidesse ja muutes töötajad suurimaks varaks ettevõtte jaoks on organisatsioon teel edukuse tippu, kus kõik tema töötajad tahavad anda olulise panuse organisatsiooni edendamiseks. Töötajad, kes on emotsionaalselt seotud organisatsiooniga ei mõtle töökoha vahetusele. Tundes end väärtustatuna juhi poolt, on nad valmis panustama oma organisatsiooni eesmärkide püstitamisele ja täitmisele muutes seeläbi ettevõtet konkurentsivõimelisemaks.Nimetus Avatud juurdepääs Circle K Eesti AS Y ja Z generatsiooni töötajate ootused kaasaegsetele liidristiilidele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Tiitum, Jaana; Transtok, VirveTööjõuturul on toimunud pidevad muutused ning täna oleme olukorras, kus koos töötavad peamiselt kolme erineva põlvkonna X, Y ja Z esindajad. Palju on räägitud muutuste vajalikkusest, kuid erinevate uuringu tulemustena ei ole muutusest organisatsioonides jõudnud. Väga tihti kirjeldatakse meedias tööturule sisenevat Z põlvkonna „lumehelbekestena“ kuid tegelikult on muutuseid oodanud ka juba Y põlvkonna esindajad. Vastupidiselt ajakirjanduses kajastatule on Y ja Z põlvkonna esindajad töökad ja neil on soov pidevalt areneda. Edukaks juhiks võib pidada inimest, kes suudab oma meeskonna juhtimisel lähtuda kõikide erinevate generatsioonide erinevustest ja kohaldada oma liidristiili vastavalt meeskonnaliikmetele ja olukordadele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Circle K Eesti AS Y ja Z generatsiooni töötajate ootused juhtide poolt kasutatavatele liidristiilidele. Lõputöö raames selgitati välja erinevate generatsioonide sünniaastate jaotus ning nendest tulenevad eripärad. Iga generatsiooni kohta on välja toodud millised on nende väärtused ja isikuomadused ning millised sündmused on generatsioonide kujunemist mõjutanud. Esimeses peatükis toob autor välja erinevate liidristiilide käsitlused ning nende sobilikkuse Y ja Z generatsiooni töötajate ootustega. Erinevate liidristiilide käsitluste raames on uuritud nii klassikalisi kui ka kaasaegseid juhtimisteooriaid. Juhtimisteooriate puhul on täheldatud aegunud mõtteviise ja juhtimise käsitlust pigem ettevõtte tulemustele orienteeritud. Töö autor on välja toonud milliste liidristiilide valikul ja kasutamisel on võimalik töötajaid motiveerida. Lõputöö teises peatükis kirjeldab autor empiirilise uuringu metoodikat, ettevõtet, milles uuring läbi viiakse ja aktuaalset probleemi. Töö autor toob välja uuringu strateegia, andmekogumise ja -analüüsimeetodid. Metoodika peatükis iseloomustab valimit ja kirjeldab uuringu eesmärki ning uurimisülesandeid. Viimases peatükis analüüsib töö autor saadud uuringu tulemusi. Kaasaegsetes liidristiilides kajastatakse palju pehmemaid väärtuseid, mida tänapäeva Y ja Z põlvkonna esindajad ootavad. Kõige eredamalt kerkib esile nende generatsioonide soov olla oma juhiga võrdsel inimlikul tasemel ning ootus näha organisatsiooni läbipaistvamalt. Need generatsioonid ootavad, et nende juht annaks neile pidevalt selget tagasisidet ning tunnevad, et üks kord aastas toimuvad arenguvestlused ei ole selleks piisavad. Pideva tagasiside alla ei peeta silmas korralist kohaolekukontrolli ja näpuga näitamist, vaid suunavate ja abistavate küsimuste esitamist ning töötaja tööelu ja emotsionaalse rahuloluga kursis olemist. Juht peab olema nii tulemustele orienteeritud kuid hindama ka pehmeid väärtuseid. Need põlvkonnad soovivad, et nende töö oleks eraeluga tasakaalus ning tegevused ettevõtte heaks oleksid kasulikud ka ühiskonnale laiemalt. Töö peab, olenemata erinevates tasanditest organisatsioon, toimuma meeskonnas ja sellised ootused seatakse ka oma juhtidele. On täheldatud, et muudatuste tegemise vajalikkusest räägitakse palju, praktikas on väga vähe näha erinevate teooriate kasutamist ning ettevõtte kultuuride muutuseid. On ettevõtteid, kes viivad sisse uut moodi juhtimist ja töötamist, kuid see ei ole üldlevinud. Suured organisatsioonid on jäänud kinni vanadesse harjumustesse. Tuleb mõista, et aastakümnete vältel kujunenud traditsiooni ja ettevõtte väärtuseid on kiiresti väga raske muuta. Empiirilise uuringu andmed koguti perioodil 11.10.2021 kuni 24.10.2021. Uuringule vastas kokku 81 töötajat Circle K Eesti AS teenindusjaamadest ja peakontorist. 60,50% vastajatest olid Y põlvkonna esindajad ning 39,50% Z põlvkonna esindajad. Uuringu käigus uuriti kahte liidristiiliteooriat Paul Hershey ja Ken Blanchardi käitumusliku juhtimise teooriat ja Rober House eesmärgitee teooriat. Esimese teooria uurimusest selgub, et Y ja Z põlvkonna esindajad soovivad endal juhti, kes raskendab suhetele suunatud juhtimist, kuid need põlvkonnad hindavad ka väga kõrgelt ülesannetele suunatud juhtimist. Sarnane tulemus joonistub välja ka teise uuringu osa analüüsist, kus Y ja Z põlvkonna esindajad soovivad toetava liidristiiliga juhti, kuid hindavad samas kõrgelt juhendava liidristiili kasutamist. Uuringu tulemusest ei selgu olulisi erinevusi kahe põlvkonna erinevused, ametipositsioonis või tööstaažis. Mõlema põlvkonna töötajad ootavad oma juhtidelt sarnast suhtele orienteeritud, toetavat liidristiili kasutamist, kuid soovivad, et ülesanded oleksid selgelt määratletud ja juhitud. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige olulisem on organisatsioonis mõista ja näha erinevate inimeste isikuomadusi, mitte lahterdada neid vaid sünniaastate järgi. On oluline, et ka nooremad põlvkonnad Y ja Z mõistaksid ja prooviksid aru saada, mis tõttu on eelnevate generatsioonide maailmavaated just selliselt kujunenud. Organisatsioonikultuuri edasikandmisel on oluline mõista seda, et tööturule sisenevad põlvkonnad on need, kes elu ja tööd edasi kannavad. Organisatsiooni hea sisekliima on see, mis Y ja Z põlvkondade töötajaid organisatsioonis kauem hoiab. Lisaväärtuseks on see, kui nende igapäeva töö loob laiemat kasu ühiskonnale.Nimetus Avatud juurdepääs COVID-19 pandeemiast tingitud muutused eelarvestamisel Põhja-Pärnumaa valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Tiismaa, Sigrit; Kukk, KatiEelarve on kohalikus omavalitsuses üks olulisemaid tööriistu valla juhtimiseks. Eelarve peab olema lihtsasti mõistetav ja selge kõigile. Samuti peab olema tegemist võimalikult läbipaistva protsessiga, see tekitab elanikes usaldust, et valda juhivad õiged inimesed ning nende elu korraldatakse omakasupüüdmatult. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine on rangelt reguleeritud seaduste ja määrustega ning sellest olenevalt on väga keeruline teha eelarvete protsessis mööndusi ning muid juhtimisotsuseid. Kohalikus omavalitsuses on eelarve koostamine aeganõudev ja pikk protsess, sest esmalt tuleb koostada, muuta või üle vaadata valla arengukava ja eelarvestrateegia, lähtudes eelnevast kahest dokumendist hakatakse koostama valla eelarvet. Enne valla eelarve koostamist on vaja korda saada kõikide hallatavate asutuste eelarved ning leida ka asutuste juhtidega kompromisse. Valla eelarve peab omakorda saama heakskiidu nii valitsuselt kui ka volikogult, mis võib muutuda samuti väga ajamahukaks, sest inimesi on palju ja arvamusi on samuti mitmeid, aga eelarve saab vastu võtta alles poolthäälte enamusega. Valla eelarve peab olema vastuvõetud hiljemalt 31.märtsiks, vastasel juhul tunnistatakse volikogu ebapädevaks ning saadetakse laiali. Valla eelarve täitmist aitab kontrollida seireanalüüs, mis tehakse igal kvartalil, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet ning selle täitmist protsentuaalselt. Eelarve täitmist kirjeldab ka majandusaastaaruande kohustuslik osa, milleks on eelarve täitmise aruanne, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet, koondeelarvet ja eelarve täitmist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis tähendab liikumist üldiselt üksikule. Üldine teooria seoti konkreetse valla eelarvega ning teooriast lähtuvalt toimus analüüs. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt, misjärel koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati kombineeritud meetodi, antud meetodi puhul saavad kokku kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Uurimiseks vajalikud andmed saadi dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu teel. Dokumendivaatlus viidi läbi lisas 1 välja toodud kava alusel ning intervjuu toimus lisas 2 välja toodud küsimuste alusel. Lõputöö esimeses osas on antud teoreetiline ülevaade eelarve olemusest, mõistest, meetoditest, protsessist ning kasulikest ja kahjulikest külgedest. Teises osas on kirjeldatud uuritavat organisatsiooni ehk Põhja-Pärnumaa valda ning välja toodud nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise nõuete kohta ning kirjeldatud ka Põhja-Pärnumaa valla eelarvestamise protsessi tavaolukorras ning viimasena kirjeldatud ka, mis hakkas eelarvetes ja juhtimises muutuma seoses COVID-19 pandeemia tulekuga. Lõpetuseks on kirjeldatud autori poolseid ettepanekuid, millised tegevused aitaks paremini toime tulla hädaolukordade juhtimisega ning analüüsitud võimalike parendus kohti seoses eelarvestamise ja eelarvetega kohalikus omavalitsuses. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, seoses hädaolukordade tarbeks kiirete eelarvestamise protsessi muudatusteks võimaluste väljatoomisega. Lisaks selgitas töö kirjutamine paremini kohalike omavalitsuse üksuste tööd ning juhtimise põhimõtteid.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti aktsiainvestorite riskikäitumine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tolmov, Liisi; Nõuakas, KatiLõputöö on kirjutatud aktsiatesse investeerimisest, sellega seonduvatest riskidest, riskide haldamise võimalustest, investorite riskikäitumisest ja aktsia hindamise mõõdikutest. Peamise fookuse on töö autor seadnud Eesti aktsiainvestorite riskikäitumise hindamisele. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Eestis tegutsevad investorid, kes investeerivad aktsiatesse. Puuduvad täpsed andmed, kui palju on aktsiatesse investeerijaid, aga tuginedes Äripäevas 03.04.2018 avaldatud artiklile, mis on tehtud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel, siis Eesti elanike hinnangul on kinnisvara parim koht, kuhu oma raha paigutada. Uuringust selgub, et lisaks kinnisvarale ja pankadele on kolmas eelistus aktsiad. (Pokk, 2018) Käesoleva lõputöö eesmärk on anda hinnang Eesti aktsiainvestorite riskikäitumisele.