COVID-19 pandeemiast tingitud muutused eelarvestamisel Põhja-Pärnumaa valla näitel

Eelarve on kohalikus omavalitsuses üks olulisemaid tööriistu valla juhtimiseks. Eelarve peab olema lihtsasti mõistetav ja selge kõigile. Samuti peab olema tegemist võimalikult läbipaistva protsessiga, see tekitab elanikes usaldust, et valda juhivad õiged inimesed ning nende elu korraldatakse omakasupüüdmatult. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine on rangelt reguleeritud seaduste ja määrustega ning sellest olenevalt on väga keeruline teha eelarvete protsessis mööndusi ning muid juhtimisotsuseid. Kohalikus omavalitsuses on eelarve koostamine aeganõudev ja pikk protsess, sest esmalt tuleb koostada, muuta või üle vaadata valla arengukava ja eelarvestrateegia, lähtudes eelnevast kahest dokumendist hakatakse koostama valla eelarvet. Enne valla eelarve koostamist on vaja korda saada kõikide hallatavate asutuste eelarved ning leida ka asutuste juhtidega kompromisse. Valla eelarve peab omakorda saama heakskiidu nii valitsuselt kui ka volikogult, mis võib muutuda samuti väga ajamahukaks, sest inimesi on palju ja arvamusi on samuti mitmeid, aga eelarve saab vastu võtta alles poolthäälte enamusega. Valla eelarve peab olema vastuvõetud hiljemalt 31.märtsiks, vastasel juhul tunnistatakse volikogu ebapädevaks ning saadetakse laiali. Valla eelarve täitmist aitab kontrollida seireanalüüs, mis tehakse igal kvartalil, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet ning selle täitmist protsentuaalselt. Eelarve täitmist kirjeldab ka majandusaastaaruande kohustuslik osa, milleks on eelarve täitmise aruanne, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet, koondeelarvet ja eelarve täitmist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis tähendab liikumist üldiselt üksikule. Üldine teooria seoti konkreetse valla eelarvega ning teooriast lähtuvalt toimus analüüs. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt, misjärel koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati kombineeritud meetodi, antud meetodi puhul saavad kokku kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Uurimiseks vajalikud andmed saadi dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu teel. Dokumendivaatlus viidi läbi lisas 1 välja toodud kava alusel ning intervjuu toimus lisas 2 välja toodud küsimuste alusel. Lõputöö esimeses osas on antud teoreetiline ülevaade eelarve olemusest, mõistest, meetoditest, protsessist ning kasulikest ja kahjulikest külgedest. Teises osas on kirjeldatud uuritavat organisatsiooni ehk Põhja-Pärnumaa valda ning välja toodud nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise nõuete kohta ning kirjeldatud ka Põhja-Pärnumaa valla eelarvestamise protsessi tavaolukorras ning viimasena kirjeldatud ka, mis hakkas eelarvetes ja juhtimises muutuma seoses COVID-19 pandeemia tulekuga. Lõpetuseks on kirjeldatud autori poolseid ettepanekuid, millised tegevused aitaks paremini toime tulla hädaolukordade juhtimisega ning analüüsitud võimalike parendus kohti seoses eelarvestamise ja eelarvetega kohalikus omavalitsuses. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, seoses hädaolukordade tarbeks kiirete eelarvestamise protsessi muudatusteks võimaluste väljatoomisega. Lisaks selgitas töö kirjutamine paremini kohalike omavalitsuse üksuste tööd ning juhtimise põhimõtteid.

The budget is one of the most important tools for managing the municipality in the local government. The budget must be easy to understand and clear for everyone. It must also be as transparent a process as possible, it creates trust in the residents that the municipality is run by the right people and that their lives are organized selflessly. The financial management of the local government is strictly regulated by laws and regulations, and depending on this, it is very difficult to make concessions and other management decisions in the budget process. In the local government, budget preparation is a time-consuming and long process, because first of all, the development plan and budget strategy of the municipality must be prepared, changed or reviewed, and the budget of the municipality is prepared based on the previous two documents. Before preparing the municipal budget, it is necessary to sort out the budgets of all managed institutions and find compromises with the managers of the institutions. In turn, the municipality's budget must be approved by both the government and the council, which can also become very time-consuming, because there are many people and there are also many opinions, but the budget can only be adopted with a majority of votes in favor. The municipality's budget must be adopted by March 31 at the latest, otherwise the council will be declared incompetent and dissolved. Monitoring analysis, which is done every quarter, helps to check the implementation of the municipal budget, where the approved budget and its implementation are analyzed in percentage. The execution of the budget is also described in the mandatory part of the annual financial report, which is the budget execution report, where the approved budget, consolidated budget and budget execution are analyzed. A deductive approach was used to achieve the aim of the thesis, which means moving to the individual in general. The general theory was linked to the budget of a specific municipality, and the analysis was based on the theory. First, the theoretical side of budget preparation was examined, after which empirical data was collected. A vertical structure was used in the preparation of the thesis. A combined method was used to collect data, this method combines quantitative and qualitative methods. The data necessary for the research was obtained through document observation and semi-structured interview. The document review was conducted based on the plan outlined in Appendix 1, and the interview was conducted based on the questions outlined in Appendix 2. The first part of the thesis provides a theoretical overview of the nature, concept, methods, process and beneficial and harmful aspects of the budget. In the second part, the researched organization, the Põhja-Pärnumaa municipality, is described and the requirements for the preparation of the budget of the local government are outlined, and the budgeting process of the Põhja-Pärnumaa municipality in a normal situation is also described, and lastly, what started to change in budgets and management due to the advent of the COVID-19 pandemic is also described. Finally, the author's suggestions are described, which activities would help to better cope with the management of emergency situations, and possible areas of improvement in relation to budgeting and budgets in local government are analyzed. In the opinion of the author, the aim of the thesis was fulfilled, in connection with identifying the possibilities for quick budgeting process changes for emergency situations. In addition, writing the paper better explained the work of local government units and the principles of management.