Sirvides Autor "Allik, Anete" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tööstress ja läbipõlemine Eesti ohvriabitöötajate seas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Allik, Anete; Kirs, Jaanika
    Lõputöö eesmärk on analüüsida läbipõlemise ja tööalase stressi esinemist ohvriabitöötajate seas ning tuua välja ohvriabitöötajate tööstressi ja läbipõlemise põhjused. Eesmärgi saavutamiseks püstitati neli uurimisülesannet. Töö teoreetilises osas töötas töö autor läbi erinevaid teooriaid ning stressi ja läbipõlemise aspekte ning samuti valdkonna põhist kirjandust. Uuringu läbiviimiseks viis autor läbi seitse intervjuud ohvriabitöötajatega, kes töötavad erinevates Eesti piirkondades. Intervjueeritavatele on tagatud konfidentsiaalsus. Töös selgus, et Eestis on kvaliteetne ohvriabisüsteem kättesaadav olnud juba üle kümne aasta. Sotsiaalkindlustusameti haldusalasse kuuluvast ohvriabi teenusest saab igal aastal mitmekülgset abi sadu inimesi. Kahjuks pööratakse vähe tähelepanu ohvriabitöötajate vaimsele ja füüsilisele heaolule, kelle töö ringleb ümber vägivalla ohvrite. Ohvriabitöötajate tööülesanne on kõikide abivajajate lugu ära kuulata ning neile nõu anda, tänu sellele võib töö vaimselt ja füüsiliselt äärmiselt kurnav olla. Emotsionaalne pinge tekitab meeleoluhäireid, mis võivad viia psüühikahäireni. Tähtis on võimalus toetuda perele, sõpradele ja kolleegidele. Keskendumisraskustes inimene on pealiskaudne, ei suuda kinni pidada tähtaegadest ja on ebaviisakas kolleegide ning abivajajate suhtes. Selle vältimiseks tuleb peale tööd leida aega enda jaoks, näiteks korrapäraselt toituda, korralikult puhata, tegeleda liikumisega. Abiks oleks meelepärase hobi leidmine, mis mõtted tööst kõrvale viib. Ohvriabi töö nõuab empaatilist lähenemist, samas tuleb jälgida, et juhtumeid liigselt hinge ei võetaks. Võib tekkida kaastundeväsimus. Hoolitseda tuleb enda vaimse heaolu ja turvalisuse eest. Läbipõlenud inimesed pühendavad vähem aega ja energiat enda tööle, tehakse kõige hädavajalikumad tööd ära, millega kaasneb töökvaliteedi langus. Tööalase läbipõlemise ennetamine algab indiviidist endast. Läbipõlemise vältimiseks peab oskama märgata enda füüsilise keha märguandeid nagu kurnatus, võõrdumine, vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, depressioon. Pikaajaline pinge võib tekitada pea- ja seljavalusid. Kui inimene võtab endale palju kohustusi või üle jõu käivaid juhtumeid, siis ajapuudusel inimene loobub puhkehetkedest, et töö saaks tähtajaks valmis. Vahel piisab vaid 10-minutilisest pausist. Hästi organiseeritud ajakulu aitab hoida tasakaalu töö ja eraelu vahel ning see parandab tööheaolu. Hea vaimse tervisega töötajad on töös edukad ja elus õnnelikumad. Arenenud riikides on kujunenud tavaks, et inimene veedab suure osa oma ärkvelolekuajast tööl. Seetõttu mõjutab töökeskkond töötaja vaimset- ja füüsilist tervist kõige rohkem. Erinevad uuringud on näidanud, et läbipõlemine on sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide seas üle maailma keskmisest kõrgem. Seetõttu on väga tähtis, et töökollektiivis rakendatakse tööstressiga toimetuleku meetmeid ning koolitatakse oma töötajaid pidevalt. Heaks vahendiks on supervisioon. Uuringu käigus selgus, et ohvriabitöötajaid on Eestis liiga vähe ja olemasolevate töötajate töökoormus on liiga suur. Enamus ohvriabitöötajate stressiallikaid oleks eemaldatavad läbi ohvriabitöötajate juurde palkamise. See tõstatab olulist tähelepanu praegusele Eesti kõrgharidussüsteemile, millelt oodatakse spetsialistide juurde tulemise, et süsteemilt pinget vähendada. Tutvustades rohkem sotsiaalvaldkonna tööd, võimaldab see ühiskonnal väärtustada, märgata ja tunnustada rohkem sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi. Töö käigus leidis autor, et hetkel ei ole enesehoiu tagamiseks võimalused võrdsed. Võrdsuse puudus tähendab, et on olemas piirkondi, kus töötajatel on vähesed või puudulikud võimalused enesehoiu tagamiseks. Nende puudusel on läbipõlemis ja tööalase stressi tõenäosus oluliselt mõjutatud. Võib eeldada, et vähesemate võimalustega piirkondades on ohvriabi teenuste kvaliteedi langusel suurem võimalus, mis tekitab barjääri erinevate piirkondade ja nende teenuste vahel. Lisaks ei ole kõik sotsiaalsed võimalused igas piirkonnas tagatud, mistõttu võib maapiirkondades esineda juhtumeid, kus ohvriabitöötajatel on rohkem kohustusi kui linnapiirkondades olevates asutustes. Samuti selgus uuringust, et ohvriabitöötajatel on võimalik kasutada erinevaid ennetus- ja tugiprogramme, sealhulgas kohustuslik supervisioon. Siinkohal on võimalik järeldada, et Eestis on tagatud ohvriabitöötajatele vastavad tugiprogrammid ja muud võimalused, et vältida liigset stressi, läbipõlemist ning tagada eneseteadvustamiseks loengud, seminarid või muud võimalused. Samas piirkonniti erines töötajatel võimalus neid programme kasutada liigse töökoormuse tõttu. Selgus, et tööst tekkinud stressi on oluliselt võimalik vähendada, teades enda konkreetseid töökorraldusi. Tutvuda aeg-ajalt uuesti ametijuhendiga. Töökorraldused võivad olla piirkonniti erinevad ning seetõttu on oluline, et ohvriabitöötajad teavad oma tööülesannete piire, et ennetada tööstressi ja läbipõlemist. Töö autor tegi tulemustele tuginedes järgnevad ettepanekud: tutvustada rohkem sotsiaalvaldkonna erialasid, suurendada koostöö võimalusi meelelahutuslike ja sportimisvõimalusi omavate asutustega, süstematiseerida ohvriabitöötajate töökorraldusi, ohvriabitöö teenust pakkuvad asutused peaks kasutusele võtma Maslachi koostatud küsimustiku. Alternatiivina soovitab autor tööandjatel võtta uuesti kasutusele kord kvartalis küsimustiku, esitades töötajatele küsimusi nende enesetunde ja töökvaliteedi kohta. Sellega on võimalik märgata töötajate vaimse tervise muutusi. Tööandja saab vajadusel töötajale pakkuda erinevaid abistavaid võimalusi, tagamaks asutuses töötajate heaolu ja pikaajaline tööstaaž. Analüüsi tulemustest tuleb välja, et Eesti vajab üleriigilist uuringut, mis käitleks tööalast- ja emotsionaalset läbipõlemist ohvriabitöötajate seas. Kvantitatiivse uuringu läbiviimisel on võimalik teha lõplik järeldus autori poolsetele ettepanekutele ning täideviimise vajadusele. Püstitatud uurimisprobleemile leidis autor vastuse. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said autori poolt täidetud. Töö teoreetiline osa toetas töö läbiviimist.