Tööstress ja läbipõlemine Eesti ohvriabitöötajate seas

Lõputöö eesmärk on analüüsida läbipõlemise ja tööalase stressi esinemist ohvriabitöötajate seas ning tuua välja ohvriabitöötajate tööstressi ja läbipõlemise põhjused. Eesmärgi saavutamiseks püstitati neli uurimisülesannet. Töö teoreetilises osas töötas töö autor läbi erinevaid teooriaid ning stressi ja läbipõlemise aspekte ning samuti valdkonna põhist kirjandust. Uuringu läbiviimiseks viis autor läbi seitse intervjuud ohvriabitöötajatega, kes töötavad erinevates Eesti piirkondades. Intervjueeritavatele on tagatud konfidentsiaalsus. Töös selgus, et Eestis on kvaliteetne ohvriabisüsteem kättesaadav olnud juba üle kümne aasta. Sotsiaalkindlustusameti haldusalasse kuuluvast ohvriabi teenusest saab igal aastal mitmekülgset abi sadu inimesi. Kahjuks pööratakse vähe tähelepanu ohvriabitöötajate vaimsele ja füüsilisele heaolule, kelle töö ringleb ümber vägivalla ohvrite. Ohvriabitöötajate tööülesanne on kõikide abivajajate lugu ära kuulata ning neile nõu anda, tänu sellele võib töö vaimselt ja füüsiliselt äärmiselt kurnav olla. Emotsionaalne pinge tekitab meeleoluhäireid, mis võivad viia psüühikahäireni. Tähtis on võimalus toetuda perele, sõpradele ja kolleegidele. Keskendumisraskustes inimene on pealiskaudne, ei suuda kinni pidada tähtaegadest ja on ebaviisakas kolleegide ning abivajajate suhtes. Selle vältimiseks tuleb peale tööd leida aega enda jaoks, näiteks korrapäraselt toituda, korralikult puhata, tegeleda liikumisega. Abiks oleks meelepärase hobi leidmine, mis mõtted tööst kõrvale viib. Ohvriabi töö nõuab empaatilist lähenemist, samas tuleb jälgida, et juhtumeid liigselt hinge ei võetaks. Võib tekkida kaastundeväsimus. Hoolitseda tuleb enda vaimse heaolu ja turvalisuse eest. Läbipõlenud inimesed pühendavad vähem aega ja energiat enda tööle, tehakse kõige hädavajalikumad tööd ära, millega kaasneb töökvaliteedi langus. Tööalase läbipõlemise ennetamine algab indiviidist endast. Läbipõlemise vältimiseks peab oskama märgata enda füüsilise keha märguandeid nagu kurnatus, võõrdumine, vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, depressioon. Pikaajaline pinge võib tekitada pea- ja seljavalusid. Kui inimene võtab endale palju kohustusi või üle jõu käivaid juhtumeid, siis ajapuudusel inimene loobub puhkehetkedest, et töö saaks tähtajaks valmis. Vahel piisab vaid 10-minutilisest pausist. Hästi organiseeritud ajakulu aitab hoida tasakaalu töö ja eraelu vahel ning see parandab tööheaolu. Hea vaimse tervisega töötajad on töös edukad ja elus õnnelikumad.

Arenenud riikides on kujunenud tavaks, et inimene veedab suure osa oma ärkvelolekuajast tööl. Seetõttu mõjutab töökeskkond töötaja vaimset- ja füüsilist tervist kõige rohkem. Erinevad uuringud on näidanud, et läbipõlemine on sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide seas üle maailma keskmisest kõrgem. Seetõttu on väga tähtis, et töökollektiivis rakendatakse tööstressiga toimetuleku meetmeid ning koolitatakse oma töötajaid pidevalt. Heaks vahendiks on supervisioon. Uuringu käigus selgus, et ohvriabitöötajaid on Eestis liiga vähe ja olemasolevate töötajate töökoormus on liiga suur. Enamus ohvriabitöötajate stressiallikaid oleks eemaldatavad läbi ohvriabitöötajate juurde palkamise. See tõstatab olulist tähelepanu praegusele Eesti kõrgharidussüsteemile, millelt oodatakse spetsialistide juurde tulemise, et süsteemilt pinget vähendada. Tutvustades rohkem sotsiaalvaldkonna tööd, võimaldab see ühiskonnal väärtustada, märgata ja tunnustada rohkem sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi. Töö käigus leidis autor, et hetkel ei ole enesehoiu tagamiseks võimalused võrdsed. Võrdsuse puudus tähendab, et on olemas piirkondi, kus töötajatel on vähesed või puudulikud võimalused enesehoiu tagamiseks. Nende puudusel on läbipõlemis ja tööalase stressi tõenäosus oluliselt mõjutatud. Võib eeldada, et vähesemate võimalustega piirkondades on ohvriabi teenuste kvaliteedi langusel suurem võimalus, mis tekitab barjääri erinevate piirkondade ja nende teenuste vahel. Lisaks ei ole kõik sotsiaalsed võimalused igas piirkonnas tagatud, mistõttu võib maapiirkondades esineda juhtumeid, kus ohvriabitöötajatel on rohkem kohustusi kui linnapiirkondades olevates asutustes. Samuti selgus uuringust, et ohvriabitöötajatel on võimalik kasutada erinevaid ennetus- ja tugiprogramme, sealhulgas kohustuslik supervisioon. Siinkohal on võimalik järeldada, et Eestis on tagatud ohvriabitöötajatele vastavad tugiprogrammid ja muud võimalused, et vältida liigset stressi, läbipõlemist ning tagada eneseteadvustamiseks loengud, seminarid või muud võimalused. Samas piirkonniti erines töötajatel võimalus neid programme kasutada liigse töökoormuse tõttu. Selgus, et tööst tekkinud stressi on oluliselt võimalik vähendada, teades enda konkreetseid töökorraldusi. Tutvuda aeg-ajalt uuesti ametijuhendiga. Töökorraldused võivad olla piirkonniti erinevad ning seetõttu on oluline, et ohvriabitöötajad teavad oma tööülesannete piire, et ennetada tööstressi ja läbipõlemist. Töö autor tegi tulemustele tuginedes järgnevad ettepanekud: tutvustada rohkem sotsiaalvaldkonna erialasid, suurendada koostöö võimalusi meelelahutuslike ja sportimisvõimalusi omavate asutustega, süstematiseerida ohvriabitöötajate töökorraldusi, ohvriabitöö teenust pakkuvad asutused peaks kasutusele võtma Maslachi koostatud küsimustiku. Alternatiivina soovitab autor tööandjatel võtta uuesti kasutusele kord kvartalis küsimustiku, esitades töötajatele küsimusi nende enesetunde ja töökvaliteedi kohta. Sellega on võimalik märgata töötajate vaimse tervise muutusi. Tööandja saab vajadusel töötajale pakkuda erinevaid abistavaid võimalusi, tagamaks asutuses töötajate heaolu ja pikaajaline tööstaaž. Analüüsi tulemustest tuleb välja, et Eesti vajab üleriigilist uuringut, mis käitleks tööalast- ja emotsionaalset läbipõlemist ohvriabitöötajate seas. Kvantitatiivse uuringu läbiviimisel on võimalik teha lõplik järeldus autori poolsetele ettepanekutele ning täideviimise vajadusele. Püstitatud uurimisprobleemile leidis autor vastuse. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said autori poolt täidetud. Töö teoreetiline osa toetas töö läbiviimist.

The objective of this research paper is to analyse experiences of burnout and work-related stress among victim support workers and to find the possible sources for burning out and work-related stress in victim support system. To achieve the goal, 4 research tasks were set. In the theoretical part of the work, the author worked through various theories and aspects of stress and burnout, as well as the basic literature of the field. To conduct the study, the author conducted seven interviews with victim assistance workers who work in different regions of Estonia. Interviewees are guaranteed confidentiality. The work revealed that a high-quality victim assistance system has been available in Estonia for over ten years. Every year, hundreds of people receive multi-faceted help from the victim assistance service, which is under the administration of the Social Insurance Board. Unfortunately, little attention is paid to the mental and physical well-being of victim support workers, whose work revolves around victims of violence. The job of the victim support workers is to listen to the story of all those in need and give them advice due to which the work can be extremely exhausting mentally and physically. Emotional stress causes mood disorders that can lead to mental illness. It is important to be able to rely on family, friends and colleagues. A person with difficulty concentrating is superficial, cannot meet deadlines and is rude to colleagues and those in need. To avoid this, people need to find time for themselves after work, for example by eating regularly, resting properly and exercising. It would help to find a hobby that one likes that takes the mind off work. The work of victim support requires an empathetic approach, while care must be taken not to let the cases affect the workers themselves on a personal level. Compassion fatigue can set in which is why people have to take care of their own mental well-being and safety. Burned out people devote less time and energy to their work. Only the essential work is done, which is accompanied by a decrease in work quality. Prevention of occupational burnout starts with the individual. To avoid burnout, one must be able to notice the signals of one's physical body, such as exhaustion, alienation, reduced ability to work and act, depression. Long-term tension can cause headaches and backaches. If a person takes on a lot of responsibilities or overwhelming cases, then due to lack of time, the person gives up moments of rest so that the work can be completed by the deadline. Sometimes just a 10-minute break is enough. Well-organized time management helps maintain a balance between work and private life and improves well-being at work. Employees with good mental health are more successful at work and happier in life. In developed countries, it has become customary for people to spend a large part of their waking hours at work. Therefore, the work environment has the greatest impact on the employee's mental and physical health. Various studies have shown that burnout is higher than average among professionals working in the social sector around the world. Therefore, it is very important that measures to cope with work stress are implemented in the work team and that employees are constantly trained. A good tool for this is supervision. During the survey, it was revealed that there are too few victim assistance workers in Estonia and the workload of the existing workers is too high. Most sources of stress for victim support workers could be removed by hiring more victim support workers. This raises important attention to the current Estonian higher education system, which is expected to train specialists in order to reduce the pressure on the system. By introducing more work in the social field, it allows society to value, notice and recognize more people working in the field. In the course of the thesis, the author found that the possibilities for ensuring self-care are not equal at the moment. A lack of equality means that there are areas where workers have little or no means of self-preservation. In their absence, the likelihood of burnout and occupational stress is significantly affected. Depending on this, it can be assumed that in regions with fewer opportunities, there is a greater chance of a decline in the quality of victim assistance services, which creates a barrier between different regions and their services. In addition, not all social opportunities are guaranteed in every region, so there may be cases in rural areas where victim support workers have more responsibilities than agencies in urban areas. During the research, it was revealed that victim support workers can use various prevention and support programs, including mandatory supervision. It is possible to conclude that appropriate support programs are provided for victim assistance workers in Estonia. These programs ensure excessive stress and burnout are avoided. Additionally, development of self-awareness is provided through lectures and seminars. However, the opportunity for employees to use these programs differed from region to region due to excessive workload.

It turned out that it is possible to significantly reduce the stress caused by work by knowing your specific work arrangements. Revisit the job description from time to time. Work arrangements may differ from region to region, and therefore it is important that victim support workers know the limits of their duties in order to prevent work stress and burnout. Based on the results, the author of the paper made the following suggestions: to introduce more specialties in the social field, to increase cooperation with more entertainment and sports facilities, to systematize the work arrangements of victim assistance workers and institutions offering victim assistance services should use the questionnaire prepared by Maslach. As an alternative, the author recommends that employers reintroduce a quarterly questionnaire, asking employees questions about their well-being and quality of work. With this, it is possible to notice changes in the mental health of employees. If necessary, the employer can offer the employee various helpful options to ensure the well-being and long-term employment of the employees in the institution. The analysis shows that Estonia needs a nationwide survey that would deal with professional and emotional burnout among victim assistance workers. When conducting a quantitative study, it is possible to make a final conclusion about the need to implement the recommendations in the author's proposals. The author found an answer to the posed research problem. The aim and research tasks of the thesis were fulfilled by the author. The theoretical part of the work supported the execution of the work.