Sirvides Autor "Audru, Diana" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sotsiaaltöö üliõpilaste valmisolek asuda erialasele tööle
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Audru, Diana; Vahula, Triin
    Sotsiaaltöö peamiseks rolliks on läbi inimeste aitamise tugevdada ühiskondlikku korda, mis omakorda kasvatab elanikkonnas turvalisust ja heaolu, kujundades nõnda professionaalse sotsiaaltöö tulevikku Eestis. Sotsiaaltöö on eriala, kus vastavalt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele peab inimesel tööle saamiseks olema erialane kõrgharidus. Professionaalse sotsiaaltöötajana tuleb kõrgkoolis omandatud teoreetilised teadmised, oskused ja kogemused ühendada praktilise tööga. Kuid selleks, et sotsiaalvaldkonnas tehtav töö oleks kvaliteetne ja asjakohane ning ametnikud ka ise oma tööst rahulolu tunneksid, peaksid sotsiaaltöötajad olema piisavalt motiveeritud oma tööd hästi tegema. Motiveeritus saab alguse juba sotsiaaltöötajaks õppimisel, mistõttu on oluline innustada üliõpilasi valima õpingute lõppedes valima ametikoha sotsiaalvaldkonnas või hakata ise sotsiaalseks ettevõtjaks. Uuringud näitavad, et sotsiaaltööga rahulolu ei sõltu ainult saadud haridusest ega selle kvaliteedist. Üks peamiseks mõjutajaks on indiviid ise ja tema motiveeritus õppida sotsiaaltööd ning oskus rakendada omistatud teadmisi erialases töös. Hariduse omandamisel mängib olulist rolli kõrgkooli paindlikkus ja toetus ning tudengite mõistmine. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada rakenduskõrghariduse sotsiaaltöö kaugõppe üliõpilaste valmisolekut tööturule suundumiseks sotsiaalvaldkonda. Uuringust võib järeldada, et Tallinna Tehnikakõrgkool teenusmajanduse instituudist saadud hariduse kvaliteediga ollakse pigem rahul ning seda peetakse üheks oluliseks tööelu kujundajaks. Märkimisväärne on see, et vähemalt 50% vastanutest ütles, et nad juba töötavad sotsiaalvaldkonnas ja on oma valikuga väga rahul. Varasemad teemakohased uuringud on näidanud, et sotsiaalvaldkonna töötajate rahulolu mõjutab peamiselt kutsumus. Käesoleva uuringu järgi lisaks kutsumusele veel ka suhted töökaaslastega, töökultuur ja tööturvalisus. Üliõpilaste rahulolu alandaks aga halb juhtimise kvaliteet ja ettevõtte poliitika, kehvad töötingimused, madal töötasu ning tunnustus- ja saavutusvajaduse rahuldama jätmine. Motivatsiooni tõstvateks peeti sotsiaalvaldkonna huvitavust ning valdkonna siseseid õpi- ja arenguvõimalusi. Lisaks on nendel sotsiaaltöötajatel, kes omavaid paremad teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi, suurem tööga rahulolu. Käesolevad uurimistulemused võiksid huvi ja kasulikku teavet pakkuda nii sotsiaaltööd õpetavatele kõrgharidusasutustele kui ka tulevastele sotsiaaltöö üliõpilastele. Uurimistulemuste analüüsimise järel on tõusnud esile vajadus veelgi edukamalt kujundada sotsiaaltöö eriala üliõpilaste valmisolekut asuda erialasele tööle. Selleks, et sotsiaaltöö õpingutele antav keskmine hinnang tõuseks maksimumini ja üliõpilased otsustaksid õpingute järgselt aina kindlamalt erialase töö kasuks, teeb autor lähtuvalt uurimistulemustest Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudile järgmised ettepanekud: 1. Tagasisidestada senisest rohkem üliõpilaste õppetööd. Nagu selgus käesoleva uurimuse tulemustest, tunnevad respondendid tagasisidest ja tunnustamisest puudust, mis võib erialasele tööle valmistumise puhul mõjuda pigem motivatsiooni langetavalt. 2. Kuna sotsiaaltööd õpitakse peamiselt kaugõppes, siis võiks õpingute tõhustamiseks abiks olla ka see, kui sotsiaaltöö õppesuunal oleks reaalajas veebiabiline, kes tegeleks jooksvalt pakiliste küsimustega, mis võivad populatsioonil tekkida. See võimaldaks tudengitel saada kiiremalt vastuseid kodust lahkumata ja aitaks vähendada ka õppejõudude koormust. Kaugõppe sotsiaaltöö üliõpilaste rahulolu võiks tõsta ka e-õppe võimalus. 3. Pöörata senisest rohkem tähelepanu õppijate eelnevatele teadmistele sotsiaalvaldkonnas ning uute teadmiste õpetamisel arvestada õppijate eripära. Juba valdkonnas töötavatel üliõpilastel on mõnevõrra kergem teavet omistada, kui neil kes plaanivad senist töövaldkonda vahetada. 4. Lisada teoreetiliste erialaainete õppekava juurde lisaks õppekäike sotsiaalhoolekandeasutustesse ning kaasata loengutesse valdkonna eksperte ja külalislektoreid. Õppekava mitmekesistamine värvikate õppekäikude ja sotsiaalvaldkonna eri külgedelt tulevate spetsialistidega võiks olla üheks võimaluseks motiveerida ja kujundada sotsiaaltöö üliõpilaste veendumusi valdkonna tööjõuvajadusest ning tutvustada laialdasi karjäärivõimalusi. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkoolis on sotsiaaltöö õppekaval suur rõhk praktikatel, siis leidsid nii mõnedki tudengid juba praktikate käigus oma tulevase tööandja või said tänu praktikatel osalemisele vajalikke kontakte. Õppekava vastav täiustamine suurendaks üliõpilaste valmisolekut erialasele tööle asumiseks veelgi. 5. Sotsiaaltöö õppesuunal võiks olla ka erialane stipendium, et väärtustada ja tunnustada tulevasi sotsiaaltöötajaid, kasvatada õppetööst saadavat positiivset emotsiooni ja motiveerida üliõpilasi õpingutes esilekerkivaid raskusi ületama. 6. Sotsiaaltöö üliõpilaste seas võiks juba esimesest õppeaastast korraldada rahuloluküsitlusi, selleks et panustada sotsiaaltöö õppesuuna jätkusuutlikusesse, pakkuda kaasaegseid õppimisvõimalusi ja võtta õppekava koostamisel omakorda arvesse õppivatelt üliõpilastel saadud tagasisidet. 7. Antud uuring võiks anda ka sisendit edaspidiseks sotsiaaltöö vilistlaste uuringuks, mis kaardistaks Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlaste karjäärivalikuid. Vilistlastelt tagasiside küsimine ning tulemuste analüüsimine võib aidata tulevikus veelgi edukamalt sotsiaaltöö spetsialiste koolitada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaaltööga rahulolu mõjutavad eelkõige inimeste isiklik motivatsioon ja abivalmidus, vahetu juhtimine ja meeskond ning sama olulisena lähtub ka kvaliteetne haridus.