Sotsiaaltöö üliõpilaste valmisolek asuda erialasele tööle

Sotsiaaltöö peamiseks rolliks on läbi inimeste aitamise tugevdada ühiskondlikku korda, mis omakorda kasvatab elanikkonnas turvalisust ja heaolu, kujundades nõnda professionaalse sotsiaaltöö tulevikku Eestis. Sotsiaaltöö on eriala, kus vastavalt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele peab inimesel tööle saamiseks olema erialane kõrgharidus. Professionaalse sotsiaaltöötajana tuleb kõrgkoolis omandatud teoreetilised teadmised, oskused ja kogemused ühendada praktilise tööga. Kuid selleks, et sotsiaalvaldkonnas tehtav töö oleks kvaliteetne ja asjakohane ning ametnikud ka ise oma tööst rahulolu tunneksid, peaksid sotsiaaltöötajad olema piisavalt motiveeritud oma tööd hästi tegema. Motiveeritus saab alguse juba sotsiaaltöötajaks õppimisel, mistõttu on oluline innustada üliõpilasi valima õpingute lõppedes valima ametikoha sotsiaalvaldkonnas või hakata ise sotsiaalseks ettevõtjaks. Uuringud näitavad, et sotsiaaltööga rahulolu ei sõltu ainult saadud haridusest ega selle kvaliteedist. Üks peamiseks mõjutajaks on indiviid ise ja tema motiveeritus õppida sotsiaaltööd ning oskus rakendada omistatud teadmisi erialases töös. Hariduse omandamisel mängib olulist rolli kõrgkooli paindlikkus ja toetus ning tudengite mõistmine. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada rakenduskõrghariduse sotsiaaltöö kaugõppe üliõpilaste valmisolekut tööturule suundumiseks sotsiaalvaldkonda. Uuringust võib järeldada, et Tallinna Tehnikakõrgkool teenusmajanduse instituudist saadud hariduse kvaliteediga ollakse pigem rahul ning seda peetakse üheks oluliseks tööelu kujundajaks. Märkimisväärne on see, et vähemalt 50% vastanutest ütles, et nad juba töötavad sotsiaalvaldkonnas ja on oma valikuga väga rahul. Varasemad teemakohased uuringud on näidanud, et sotsiaalvaldkonna töötajate rahulolu mõjutab peamiselt kutsumus. Käesoleva uuringu järgi lisaks kutsumusele veel ka suhted töökaaslastega, töökultuur ja tööturvalisus. Üliõpilaste rahulolu alandaks aga halb juhtimise kvaliteet ja ettevõtte poliitika, kehvad töötingimused, madal töötasu ning tunnustus- ja saavutusvajaduse rahuldama jätmine. Motivatsiooni tõstvateks peeti sotsiaalvaldkonna huvitavust ning valdkonna siseseid õpi- ja arenguvõimalusi. Lisaks on nendel sotsiaaltöötajatel, kes omavaid paremad teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi, suurem tööga rahulolu. Käesolevad uurimistulemused võiksid huvi ja kasulikku teavet pakkuda nii sotsiaaltööd õpetavatele kõrgharidusasutustele kui ka tulevastele sotsiaaltöö üliõpilastele. Uurimistulemuste analüüsimise järel on tõusnud esile vajadus veelgi edukamalt kujundada sotsiaaltöö eriala üliõpilaste valmisolekut asuda erialasele tööle. Selleks, et sotsiaaltöö õpingutele antav keskmine hinnang tõuseks maksimumini ja üliõpilased otsustaksid õpingute järgselt aina kindlamalt erialase töö kasuks, teeb autor lähtuvalt uurimistulemustest Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudile järgmised ettepanekud:

1. Tagasisidestada senisest rohkem üliõpilaste õppetööd. Nagu selgus käesoleva uurimuse tulemustest, tunnevad respondendid tagasisidest ja tunnustamisest puudust, mis võib erialasele tööle valmistumise puhul mõjuda pigem motivatsiooni langetavalt.
2. Kuna sotsiaaltööd õpitakse peamiselt kaugõppes, siis võiks õpingute tõhustamiseks abiks olla ka see, kui sotsiaaltöö õppesuunal oleks reaalajas veebiabiline, kes tegeleks jooksvalt pakiliste küsimustega, mis võivad populatsioonil tekkida. See võimaldaks tudengitel saada kiiremalt vastuseid kodust lahkumata ja aitaks vähendada ka õppejõudude koormust. Kaugõppe sotsiaaltöö üliõpilaste rahulolu võiks tõsta ka e-õppe võimalus.
3. Pöörata senisest rohkem tähelepanu õppijate eelnevatele teadmistele sotsiaalvaldkonnas ning uute teadmiste õpetamisel arvestada õppijate eripära. Juba valdkonnas töötavatel üliõpilastel on mõnevõrra kergem teavet omistada, kui neil kes plaanivad senist töövaldkonda vahetada.
4. Lisada teoreetiliste erialaainete õppekava juurde lisaks õppekäike sotsiaalhoolekandeasutustesse ning kaasata loengutesse valdkonna eksperte ja külalislektoreid. Õppekava mitmekesistamine värvikate õppekäikude ja sotsiaalvaldkonna eri külgedelt tulevate spetsialistidega võiks olla üheks võimaluseks motiveerida ja kujundada sotsiaaltöö üliõpilaste veendumusi valdkonna tööjõuvajadusest ning tutvustada laialdasi karjäärivõimalusi. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkoolis on sotsiaaltöö õppekaval suur rõhk praktikatel, siis leidsid nii mõnedki tudengid juba praktikate käigus oma tulevase tööandja või said tänu praktikatel osalemisele vajalikke kontakte. Õppekava vastav täiustamine suurendaks üliõpilaste valmisolekut erialasele tööle asumiseks veelgi.
5. Sotsiaaltöö õppesuunal võiks olla ka erialane stipendium, et väärtustada ja tunnustada tulevasi sotsiaaltöötajaid, kasvatada õppetööst saadavat positiivset emotsiooni ja motiveerida üliõpilasi õpingutes esilekerkivaid raskusi ületama.
6. Sotsiaaltöö üliõpilaste seas võiks juba esimesest õppeaastast korraldada rahuloluküsitlusi, selleks et panustada sotsiaaltöö õppesuuna jätkusuutlikusesse, pakkuda kaasaegseid õppimisvõimalusi ja võtta õppekava koostamisel omakorda arvesse õppivatelt üliõpilastel saadud tagasisidet.
7. Antud uuring võiks anda ka sisendit edaspidiseks sotsiaaltöö vilistlaste uuringuks, mis kaardistaks Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlaste karjäärivalikuid. Vilistlastelt tagasiside küsimine ning tulemuste analüüsimine võib aidata tulevikus veelgi edukamalt sotsiaaltöö spetsialiste koolitada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaaltööga rahulolu mõjutavad eelkõige inimeste isiklik motivatsioon ja abivalmidus, vahetu juhtimine ja meeskond ning sama olulisena lähtub ka kvaliteetne haridus.

The title of the present thesis is "The readiness of social work students to participate in the social work labour market." The main task of social work is to strengthen the organization of society by helping people in need, which in turn increases people's sense of security and well-being and shapes the future of professional social work in Estonia. Due to the aging population and the arrival of Ukrainian war refugees in the country, there is a great need for social workers. The social work profession is one of the most popular choices in higher education, but there is still a shortage of trained social workers. The 2016 Oska Social Work Survey found that it is very difficult to find workers who meet the skill requirements for employment, as people with applied college education do not typically work in the social work field. A new survey was conducted in 2021, which found that there are no longer major problems with the professional employment of social work graduates, but retention in the profession is a problem. Therefore, it is important to explore whether social work students are willing to work in social care and what factors influence their motivation. Based on this, the purpose of this dissertation was to determine the readiness of distance social work students at the Institute of Service Economics at TTK University of Applied Sciences to enter the social work market. In accordance with the objectives of the dissertation, the following research goals were established:

• To provide a theoretical overview of Herzberg's motivation theory and the social work profession.
• To find correlations between satisfaction and expectations of TTK social work students.
• To find out the factors that influence social work students' work motivation based on Herzberg's two-factor theory.
• To analyze the data in terms of students' expectations of working in social work. A quantitative method was used in this study. 84 distance social work students (1st, 2nd, and 3rd year students) participated in the dissertation survey. Main conclusions:
• School-related factors such as supportive and kind classmates, a good learning environment and a wide range of subjects are important for students' motivation.
• Satisfaction of social work students with their studies and readiness to work in the social field is quite high.
• The students are quite satisfied with the chosen specialty and the motivation is primarily the desire to help those in need and gain new experience.
• Job-related factors such as competent management, pleasant colleagues, feedback on the work done, sufficient recognition, adequate training and development opportunities, good working conditions, competitive pay are important for the satisfaction of social workers. With these observations, Herzberg's two-factor theory can be verified.
• Most social work students and social workers have intrinsic motivation. Based on the analysis of the research findings, there is a need to better shape the readiness of social work students to enter the profession. The author proposed to the Institute of Service Economics of TTK University of Applied Sciences to improve the social work curriculum in order to increase students' satisfaction and motivation to enter the profession. To this end, consider the characteristics of each student and recognise the best, provide feedback on learning, create opportunities for online advising and learning, conduct satisfaction surveys, and diversify the social work curriculum. In summary, satisfaction with social work is primarily influenced by personal motivation and willingness to help others. Direct leadership and the team, as well as quality training, are equally important.