Sirvides Autor "Gansen, Mairi" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tööandja rikkumised töösuhetes Töövaidluskomisjoni otsustele ja kohtupraktikale tuginedes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Gansen, Mairi; Tandru, Diana
    Lõputöö eesmärk on Eesti kohtupraktikast ja TVK lahenditest lähtuvalt analüüsida töötajate seadusest tulenevate õiguste rikkumisi tööandja poolt ning välja selgitada TLSi sätted, mille vastu nad praktikas enim eksivad, et kaardistada rikkumised ja teha järeldusi probleemide vältimiseks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud järgmised ülesanded: anda ülevaade tööõigust reguleerivatest seadusandlusest ja selgitada seda läbi erialaspetsialistide seisukohtade, et luua uurimistöö teoreetiline alus; läbi vaadata ja anda ülevaade töövaidluskomisjoni töövaidlusotsustest ja tööõigusalastest kohtulahenditest, kus tuvastati tööandjapoolne rikkumine ning selgitada välja töölepingu seaduse punktid, mille vastu tööandjad praktikas enim eksivad, kaardistada rikkumised ja teha vigade vältimiseks järeldusi. Uuringu läbiviimisel kasutas autor kvantitatiivset meetodit ning andmekogumismeetodiks oli dokumentide vaatlus. Eesmärgi täitmiseks töötas lõputöö autor esmalt läbi töösuhteid reguleeriva seadusandluse ning selgitas töösuhte seaduslikke aluseid läbi erinevate asjakohaste allikate. Töösuhetes probleeme ja vaidlusi põhjustavate töösuhte aluste väljaselgitamisel toetus autor Eesti kohtupraktikale ja TVK töövaidlusotsustele. Sõltuvalt poolte eesmärkidest ja sellest, milles kokku lepitakse, võib sõlmida töö tegemiseks erinevaid lepinguid. Reeglina tehakse tööd töölepingu alusel. Töölepinguga kaasnevate töötaja eeliste ja parema kaitse tõttu on oluline eristada töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest. Töölepingut aitab teistest teenuse osutamise lepingutest eristada TLSis sõnastatud töölepingu mõiste, mille kohaselt on tegu töölepinguga, kui töö tegemise aja, koha ja viisi määrab tööandja ning töötaja saab selle eest tasu. Sageli soovivad tööandjad sõlmida töötajaga töölepingu asemel võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, millega kaasneb neile vähem kohustusi ja töötajale väiksemad õigused ning nõrgem kaitse. Uuringu tulemusel selgus, et uuritaval perioodil lahendati TVKs ja kohtus kokku 126 lepingu olemuse küsimustes tekkinud töövaidlust. Neist 125 korral tuvastati tööandja süü seadusega vastuolus olevate lepinguliikide kohaldamisel töösuhtele. Lepingu olemusega seotud erimeelsused moodustasid seega kolmanda suurema vaidlusallikate rühma töölepingu lõppemisega seonduvate vaidluste ja töötajate rahaliste nõuete järel tööandja vastu. Empiiriliste andmete töötlemisel koostas autor tabelitöötlusprogrammi Microsoft Excel abil sagedustabeli. Andmeanalüüsi meetodna kasutati kirjeldavat statistikat, esitades saadud statistilise informatsiooni võimalikult kompaktselt ja ülevaatlikult. Saadud andmed esitatati lõputöös tabelite ja diagrammidena. Töö analüüsi täiustati TVK töövaidlusotsustest ja kohtulahenditest pärinevate näidetega, mis vaheldati kursusetöös kirjutatud teooriaga. Lõputöö autor soovis tuvastada ja analüüsida praktikas tööandjate poolt enim rikutavaid töösuhte aluseid ning teha neist järeldusi, et kirjutada hiljem koostöös juhendajaga uuringu tulemustest artikkel juhtimaks avalikkuse tähelepanu levinumatele probleemidele ja nende vältimise võimalustele. Paljusid vaidlusi saaks ära hoida, kui nii töötajad kui ka tööandjad oleksid oma ja ka teise poole õigustest ja kohustustest teadlikud ning mõistaksid kokkulepitut ja seadusest tulenevaid sätteid üheselt. Analüüsi käigus tuvastas autor, et kõige suurema osa uuritaval perioodil TVK või kohtu poolt lahendatud tööandja ja töötaja vahelistest vaidlustest olid põhjustatud töösuhte lõppemisest, millest omakorda kõige suurema osa moodustas töötajapoolne erakorraline ülesütlemine tööandja lepingu olulise rikkumise tõttu. Järgnesid tööandjapoolsed lepingu tühised ülesütlemised ja koondamisega seotud erimeelsused. Vähem vaidlusi oli põhjustatud ülesütlemisest vähem ette teatatud ajast, töötajapoolsest erakorralisest ülesütlemisest temast endast tulenevatel põhjustel ja töötajapoolsest korralisest ülesütlemisest ning erimeelsustest töösuhte lõppemise kuupäeva osas. Teiseks suureks vaidluste allikaks osutusid töötaja rahalised nõuded tööandja vastu. Enim esines uuritavates töövaidlusotsustes ja kohtulahendites saamata jäänud töötasu nõudeid, mis olid kombineeritud kas puhkuse- või haigushüvitiste, komandeeringutasude, ületunnitöötasude või lausa mitme nimetatud nõudega, mida nõuti enamasti TVK või kohtu vahendusel pärast töösuhte lõppemist. Töösuhte kestvuse ajal esitatud pöördumisi esines vähe. Arusaamatusi poolte vahel tekitasid ka nõuded kahju hüvitamiseks töötajale. Töövaidluste tekkimise põhjused on erinevad, kuid enamikul juhtudel on probleemide allikaks asjaolu, et tööandja ja töötaja mõistavad lepingus kokkulepitud tingimusi ja seaduses sätestatut erinevalt või ei olda seaduse sätetega üldse tuttavad. TVK töövaidlusotsuseid ja kohtulahendeid uurides selgus, et kohati on seaduse sätted ka õiguskaitseorganite jaoks mitmeti mõistetavad ning erineva astme kohtud võivad samas kohtuasjas jõuda erineva lahenduseni. Sageli lähtutakse otsuse tegemisel varasemast praktikast ja sarnastel juhtudel Riigikohtu poolt varem tehtud otsustest. Kohtupraktika selgitab ja aitab tööseadustikku täiendada, tuues välja ka seaduses reguleerimata tingimused. Sellest tulenevalt ei oskagi tavainimesed ilma erialaspetsialistide seisukohtadele toetumata tööseadustiku teatud punkte iseseisvalt tõlgendada. Oluline on töölepingut sõlmides veenduda, et kõik kokkulepitud tingimused said lepingusse arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt kirja pandud. Samuti on tähtis, et ettevõttes personaliga tegelev töötaja, kes koostab töölepinguid, oleks seadusega kursis ning täiendaks enda teadmisi pidevalt. Väiksemas ettevõttes, kus puudub vastav isik ja kõigega tegeleb tööandja ise, oleks mõistlik probleemide ennetamiseks konsulteerida lepinguid koostades juristiga. Lisaks aitab vaidluste tekkimist ära hoida teavitamiskohustuse täitmine, tähtaegadest kinnipidamine, töötajatele õigeaegse teabe jagamine ja nendega heade suhete hoidmine ning mõistev suhtumine. Lõputöö autor on seisukohal, et püstitatud eesmärk sai täidetud. Koostatud töös selgitati välja tööandjate poolt praktikas enim rikutavad töösuhte alused, analüüsiti neid kohtupraktikale tuginedes ja tehti plaanitava artikli kirjutamiseks vajalikud järeldused.