Sirvides Autor "Gilden, Madis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Korterelamu energiasimulatsioonide koostamine ja analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Gilden, Madis; Hamburg, Anti
    Koostatud töö eesmärk oli korterelamu energiatõhususe analüüs läbi koostatud energiasimulatsioonide. Simulatsioonide koostamiseks kasutati arvutusprogrammi IDA ICE. Töö koostamise lähteandmeteks kasutati korterelamule koostatud energiaauditit, hoone algset ehitusprojekti ja hoone renoveerimisprojekti. Analüüsi jaoks koostas autor lähtematerjale kasutades arvutusmudeli renoveerimiseelse olukorra kohta, renoveerimisprojekti lahenduste põhjal ja renoveerimisjärgsete lahenduste põhjal. Renoveerimiseelse mudelsimulatsiooni koostamisel selgus, et energiaauditis toodud piirete hinnangulised soojusjuhtivused on hinnatud liiga heaks. Soojuskadude võrdlusest selgub, et olenemata piirete soojusjuhtivuse väärtuste erinevusest auditi ja käesoleva töö vahel, on auditis toodud soojuskaod läbi välispiirete suuremad, kui mudelsimulatsioonis. Sellest selgub, et energiaauditi soojuskadude alusel ei saa määrata tegelikku, hoone energiakadu mõjutavate, oluliste elementide olukorda. Renoveerimisprojekti lahenduste alusel koostatud energiasimulatsiooni tulemusi võrreldi renoveerimisprojekti käigus koostatud energiaarvutustega, mis olid aluseks KredExi toetuse väljastamisele. Lubatud energiasääst renoveerimisprojekti arvutuste järgi oli 55%. Käesoleva töö autor sai samade lahendustega koostatud energiasimulatsiooni järgi võimalikuks energiasäästuks 42%, mis ei oleks täitnud tingimusi KredExi väljastatavaks renoveerimistoetuseks. Erinevate tulemuste põhjused on energiaauditist lähtuvate erinevate lähteandmete kasutamine välispiirete osas, arvutusprogrammi erinevustest tulenevad vabasoojuse utilisatsiooni suurused ja ventilatsioonisüsteemis kasutatud soojuspumba soojusteguri ülehindamine. Renoveerimisjärgse energiasimulatsiooniga arvutati hoone energiakogused ja võrreldi neid renoveerimisjärgselt mõõdetud reaalse tarbimisega. Mudelsimulatsiooni tulemuste ja reaalse tarbimistulemuste võrdlusest selgus, et renoveerimisega saavutatud energiasääst 2008 ja 2014 aasta võrdluses on 44%. Hoone energiabilansi koostamisel tuvastas töö autor, et ventilatsioonisüsteemi tootja poolt etteantud soojustagastusmäär ja tegelikud õhuhulgad on ülehinnatud, mida toetas ka varemkoostatud rekonstrueeritud korterelamute sisekliima uuring. Hoone renoveerimisega on saavutatud arvestatav energiasääst ja tasuvuarvutuste kohaselt on ka tööde tasuvusajad mõistlikud. Arvestades soojuse 3% hinnatõusuga, on tasuvusaeg korteriühistule 16,1 aastat. Samas tuleb tõdeda, et saavutatud sääst on hoone sisekliima arvelt, kuna hoones ei ole tagatud ventilatsiooniga vajalikku õhuvahetust. Nõuetekohase õhuvahetuse korral oleks energia kokkuhoid väiksem ning tasuvusaeg veelgi pikem. Hoonete sisekliima ja tarbimine sõltuvad suuresti kasutajatest endist ning olemasolevates korterelamutes on kallis ja keeruline ehitada süsteeme, mille parameetreid ei oleks elanikel võimalik oma tahte korral muuta.