Korterelamu energiasimulatsioonide koostamine ja analüüs

Koostatud töö eesmärk oli korterelamu energiatõhususe analüüs läbi koostatud energiasimulatsioonide. Simulatsioonide koostamiseks kasutati arvutusprogrammi IDA ICE. Töö koostamise lähteandmeteks kasutati korterelamule koostatud energiaauditit, hoone algset ehitusprojekti ja hoone renoveerimisprojekti. Analüüsi jaoks koostas autor lähtematerjale kasutades arvutusmudeli renoveerimiseelse olukorra kohta, renoveerimisprojekti lahenduste põhjal ja renoveerimisjärgsete lahenduste põhjal. Renoveerimiseelse mudelsimulatsiooni koostamisel selgus, et energiaauditis toodud piirete hinnangulised soojusjuhtivused on hinnatud liiga heaks. Soojuskadude võrdlusest selgub, et olenemata piirete soojusjuhtivuse väärtuste erinevusest auditi ja käesoleva töö vahel, on auditis toodud soojuskaod läbi välispiirete suuremad, kui mudelsimulatsioonis. Sellest selgub, et energiaauditi soojuskadude alusel ei saa määrata tegelikku, hoone energiakadu mõjutavate, oluliste elementide olukorda. Renoveerimisprojekti lahenduste alusel koostatud energiasimulatsiooni tulemusi võrreldi renoveerimisprojekti käigus koostatud energiaarvutustega, mis olid aluseks KredExi toetuse väljastamisele. Lubatud energiasääst renoveerimisprojekti arvutuste järgi oli 55%. Käesoleva töö autor sai samade lahendustega koostatud energiasimulatsiooni järgi võimalikuks energiasäästuks 42%, mis ei oleks täitnud tingimusi KredExi väljastatavaks renoveerimistoetuseks. Erinevate tulemuste põhjused on energiaauditist lähtuvate erinevate lähteandmete kasutamine välispiirete osas, arvutusprogrammi erinevustest tulenevad vabasoojuse utilisatsiooni suurused ja ventilatsioonisüsteemis kasutatud soojuspumba soojusteguri ülehindamine. Renoveerimisjärgse energiasimulatsiooniga arvutati hoone energiakogused ja võrreldi neid renoveerimisjärgselt mõõdetud reaalse tarbimisega. Mudelsimulatsiooni tulemuste ja reaalse tarbimistulemuste võrdlusest selgus, et renoveerimisega saavutatud energiasääst 2008 ja 2014 aasta võrdluses on 44%. Hoone energiabilansi koostamisel tuvastas töö autor, et ventilatsioonisüsteemi tootja poolt etteantud soojustagastusmäär ja tegelikud õhuhulgad on ülehinnatud, mida toetas ka varemkoostatud rekonstrueeritud korterelamute sisekliima uuring. Hoone renoveerimisega on saavutatud arvestatav energiasääst ja tasuvuarvutuste kohaselt on ka tööde tasuvusajad mõistlikud. Arvestades soojuse 3% hinnatõusuga, on tasuvusaeg korteriühistule 16,1 aastat. Samas tuleb tõdeda, et saavutatud sääst on hoone sisekliima arvelt, kuna hoones ei ole tagatud ventilatsiooniga vajalikku õhuvahetust. Nõuetekohase õhuvahetuse korral oleks energia kokkuhoid väiksem ning tasuvusaeg veelgi pikem. Hoonete sisekliima ja tarbimine sõltuvad suuresti kasutajatest endist ning olemasolevates korterelamutes on kallis ja keeruline ehitada süsteeme, mille parameetreid ei oleks elanikel võimalik oma tahte korral muuta.

The goal of this paper was the analysis of energy efficiency of an apartment building with compiled energy simulations. The simulations were created with the calculation programme IDA ICE. The basic data for the paper were an energy audit of the apartment building, the initial construction project of the building and the renovation project of the building. The author prepared a calculation model of the situation preceding renovation with the use of basic data for the analysis, using the solutions of the renovation project and solutions following the renovation. The goal of preparing the pre-renovation model of the building was describing the situation preceding renovation as accurately as possible. Preparing the pre-renovation model simulation revealed that the estimated thermal conductivity of borders provided in the energy audit are estimated too high. The comparison of heat losses reveals that despite the difference of values of thermal conductivity of borders in the audit and in this paper, the heat losses through external borders provided in the audit are bigger than in the model simulation. This reveals that the actual condition of important elements which influence the energy loss of the building cannot be determined on the basis of heat losses of the energy audit. The pre-renovation model of the building formed the basis for preparing a calculation model with the solutions designed with the renovation project. The results of the energy simulation prepared on the basis of the renovation project were compared to energy calculations prepared in the course of the renovation project, which were the basis for receiving KredEx support. The estimated energy saving on the basis of the calculations of the renovation project was 55%. The author of this paper calculated the potential energy saving on the basis of the energy simulation prepared with the same solutions as 42%, which would not have met the conditions for receiving KredEx renovation support. The reasons for the varying results are using different basic data for external borders based on the energy audit, the amounts of utilisation of free heat provided by differences of the calculation programme and overestimating the performance factor of the heat pump used in the ventilation system. The author based the post-renovation model of the building on constructed solutions and created the calculation model on its basis. The amounts of energy of the building were calculated with an energy simulation and these were compared to actual consumption measured after renovation. The comparison of results of the model simulation and actual consumption revealed that the energy saving achieved with renovation is 44% in comparison between the years 2008 and 2014. The author determined in preparing the energy balance of the building that the heat recovery rate provided by the manufacturer of the ventilation system and actual volumes of air have been overestimated, which was also supported by a survey of indoor climate of reconstructed apartment buildings prepared earlier. Energy has been saved to a significant extent with the renovation of the building and on the basis of profitability calculations, the profitability rates of the works are also reasonable. Taking into account the 3% price increase of heating, the period of the works paying off for the apartment association is 16.1 years. At the same time, the results are achieved at the expense of the indoor climate of the building because necessary air exchange has not been ensured in the building with ventilation. In the case of required air exchange, less energy would be saved and the term of profitability would be even longer. The indoor climate of buildings and the consumption largely depend on the users themselves and it is expensive and complicated to build systems with parameters which residents are unable to change as desired in existing apartment buildings.