Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Radoonitõkkekilede omaduste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Ossi, Karl; Koch, ReinTöö käigus selgitati radooni olemust ning seda, kuidas ja millistel erinevatel viisidel on võimalik ennast radooni eest kaitsta. Lisaks selgitati ka radooni kahjulikku mõju inimese organismile. Töö eksperimentaalseks sisuks oli katse, mille käigus määrati radoonitõkkekile efektiivsust radooni tõkestamisel. Selle katse tingis asjaolu, et Eesti turul kättesaadavatel radoonitõkkekiledel ei ole üldjuhul sertifikaatides antud teavet radooni ega selle tõkestamise parameetrite kohta. Katse läbiviimiseks kasutati TTK-s valminud radooni difusiooni mõõtmise seadet, mis koosneb radoonikambrist, mõõtekambrist, mõõteseadmest AlphaE, mõõteseadmest Radon Eye Plus2, õhupumbast ja muudest vajalikest komponentidest. Katsekehadeks olid radoonitõkkekile Radonsparre 30 cm läbimõõduga kilest väljalõigatud ümargused kettad. Töö käigus viidi läbi 2 mõõtmist, kus ühel juhul oli radooniallikaks 5 raadiumi sisaldusega tseoliidikotti ning teisel juhul 10 raadiumi sisaldusega tseoliidikotti. Katsega alustati 5 aprillil ning katse kestis kuni 24 aprillini. Selle aja vältel mõõdeti katseseadmetes nii radoonikambris oleva radooni kui ka radooni mõõtekambris olevat radooni aktiivsuskontsentratsiooni käiku. Lisaks mõõdeti ka katse temperatuur ning õhuniiskus. Katse käigus saadud tulemuste põhjal määrati katsekilede radooni difusioonitegur. Lisaks on difusioonitegur määratud ka kuue erineva kile korral, mille algsed mõõtmistulemused olid varasemalt juba olemas. Need tulemused selles töös on ainult illustatiivsed, sest mõõtmised on toimunud varem ning puuduvad korrektsed andmed katsetingimuste kohta. Töös on need sisse toodud vaid võrdluseks uuritava radoonitõkkekile Radonsparre ja teiste kilede vahel. Katse tulemusel arvutati radoonitõkkekile Radonsparre 0,4 mm difusiooniteguriks 2,50E-11 m²/s ja 2,72E-11 m²/s, mis on samas suurusjärgus eelnevate teiste kilede mõõtmisel saadud väärtustega. Radoonitõkkekile Blue Seal 0,4 mm difusiooniteguriks on 2,29E-11 m²/s. Kile 1 0,3 mm difusiooniteguriks on 2,18E-11 m²/s ja Kile 2 0,35 mm difusiooniteguriks on 2,90E-11 m²/s. Võrreldes aga radoonitõkkekile Radonsparre ja betoonikile 0,2 mm difusiooniteguriga 3,97E-11 m²/s tuleb nende kahe vahe juba 1,6 kordne, mis tähendab et tavalised polüetüleenist betoonikiled ei täida kindlasti radoonitõrje eesmärki nii nagu spetsiaalne radoonitõkkekile. Võrdluses kauakestva kilega 0,175 mm mille difusiooniteguriks tuli 5,48E-11 m²/s on näha, et vahe radoonitõkkekilega Radonsparre on 2,2 kordne. Võrdlusest saame järeldada, et tavalised kiled ei suuda täita radoonitõkkekile rolli ning radoonitõkke eesmärgil peab kasutama selleks eesmärgiks valmistatud radoonitõkke kilet. 33 Tuleb arvestada asjaoluga, et selle töö käigus olid kõik katsed läbi viidud laboritingimustes. Reaalses olukorras tuleb arvestada muude teguritega mis võivad mõjutada radoonitõkkekile efektiivsust. Näiteks võib üheks suureks mõjuteguriks olla suurem rõhkude erinevus kummalgi pool kilet. Teiseks kile paigaldamise kvaliteet, sest just sellest tuleneb radoonitõkkekile võime hoida radoon sisenemast hoone siseruumidesse. Lisateguriks võib olla hoone ebatasane vajumine, mille korral võib kile lihtsalt rebeneda ning seega pääseks radoon rebenenud kohast läbi ning radoonitõkkekile oleks kasutu. Reaalses olukorras tuleb arvestada ka paljude muude erinevate momentidega radoonitõkkekile paigaldamisel ning selle efektiivsuse hindamisel. Kindlasti tuleb läbi mõelda ka see aspekt, et kas radoonitõkkekile on just kõige efektiivsem radoonitõrje variant konkreetse hoone puhul, sest üldjuhul olemasolevale hoonele on radoonitõkkekile paigaldamine selliselt raskendatud, et ei jääks ühtegi pragu, kust radoon läbi ei pääseks. Kui aga kile paigaldatakse korralikult ning rebenemisi ega pragusid ei teki, siis peaks see teoreetiliselt hoidma radooni hoone siseruumidesse sattumast. Kindlasti tuleb arvestada radooniohtlikes piirkondades radooni riskiga ning tõkestada maksimaalselt, sobivaimal viisil radooni võimalik pääsemine hoone siseruumidesse.Nimetus Avatud juurdepääs Büroohoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-11) Pärn, Elina; Tamm, JüriEhitustööde eelnev organiseerimine võib küll olla mahukas ja aeganõudev tegevus, kuid põhjalik planeerimine aitab tagada töö õigeaegse valmimise ning vähendab tekkivaid probleeme. Läbimõeldud plaani olemasolu võimaldab efektiivselt lahendada ettenägematuid olukordi ja tagab sujuva ehitusprotsessi kulgemise. Käesolev lõputöö keskendus seitsmekorruselise büroohoone ehitustööde organiseerimisele. Töös anti ülevaade olemasolevast hoonest ja kahe korruse juurdeehitusest. Lõputöös koostati detailne ehituseelarve, mis on vajalik ajanormide kirja panemisel ning selle tulemusena valmis kalenderplaan. Hoone ehitus kestab kokku 345 päeva, alustatakse 03.06.2024 ning antakse tellijale üle 24.10.2025 koos kasutusloa taotlemisega. Tööjõuressursirohke kuu on september, kui ehitusobjektil viibib korraga 44 töölist. Hoone ehitustööde maksumuseks on 9 927 145,3 eurot ilma lisatud käibemaksuta, mis teeb brutoruutmeetrihinnaks 998 eurot. Maksumusest 10 protsenti on ehitustööde korraldus- ja üldkulud. Lõputöö raames koostati ka ehitusplatsi plaan, mis aitab ehitustööde organiseerimisel mõelda vajaminevate masinate marsruutitele ja annab aimu objekti suurusest. Lõputöö mahukamateks ja detailsemateks töödeks on kaks tehnoloogiakaarti. Montaažitööde tehnoloogiakaart annab ülevaate juurdeehitavate korruste monteeritavatest kandetarindidest ning nende materjali ja ajakulust. Katusetööde tehnoloogiakaart keskendub kuuenda korruse ekstensiivse murukatuse kihiga katuse ehitamisele. Hoone tõstetöid teostab tornkraana, mille kandevõime on 10 tonni ja tööraadiuseks 65 meetrit. Kraana püstitatakse viienda korruse katuslae ehitamiseks ning demonteeritakse peale klaasfassaadide paigaldust.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamu ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Esholts, Artjom; Ramjalg, AnneliAntud lõputöö raames organiseeriti neljakorruselise korterelamu ehitusprotsessi. Algusest tutvustati lühidalt hoone paiknemist ning selle arhitektuuri, seejärel hoone konstruktiivset ning eriosade lahendust. Majandusosas toodi välja koondeelarve koos ehitusplatsi korraldusja üldkuludega. Koondkalenderplaani osas koostati kalendergraafik tuginedes hoone mahtudele ning anti ülevaadet ehitustööde etappidest, tagades sujuva ja tõhusa ehitusprotsessi. Samuti kirjeldati ehitusobjektil teosatatavaid töid, selleks kasutatud tehnikat ja tööriistu. Lõputöös koostati ehitusplatsi üldplaan ning kaks tehnoloogiakaarti graafiliste joonistega. Tehnoloogiakaartides kirjeldatakse 0-tsükli ja katuse ehitustöid. Samuti on tehnoloogiakaartides kirjeldatud tööde tehnoloogiat, kasutatavaid materjale, tööriistu ja masinaid ning arvutatud välja tööde tööjõuvajadust ja tootlust. Autor koostas järgmiseid graafilisi jooniseid – kalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan, 0-tsükli tehnoloogiakaart ning katusetööde tehnoloogiakaart. Lõputöö viimases osas toodi välja objektil tööohutuse ja keskkonna kaitsmise põhimõtteid. Tuginedes koostatud kalendergraafikule alustatakse ehitustöödega 15. aprillil 2024. aastal ning lõpetatakse 11. detsembril 2025. aastal. Kokku kestab ehitus 369 päeva ning maksimaalne tööliste arv objektil on 62 inimest siseviimistlustööde ajal. Ehituseelarve on koostanud Metropoli Ehitus OÜ meeskond. Koondeelarve koostamisel kujunes ehitustööde omahinnaks 3 629 290 eurot ilma käibemaksuta. Sellest hinnast 15% moodustavad ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud ehk 563 000 eurot. Arvestades juurde käibemaksu ja peatöövõtufirma kasumi saame neto ruutmetri hinnaks 3813 eurot/m2 . Ehitusplatsi üldplaani koostamisel arvestati antud objekti eripära. Kraana asukoht ja tüüp valiti vastavalt objekti tõstevajadusele, monteeritavate elementide massi ja kaugusele. Elamuhoone ehitustööde töövõtumeetodiks on peatöövõtu meetod. Valituks osutunud peatöövõtja kohustub teostama töid vastavalt tellija lähteülesandele ning tuginedes ehitusnormidele, standartidele ja headele ehitustavadele. Lõputöö koostamine andis autorile hea ülevaade ehitatavast hoonest ning ehitusobjekti organiseerimist puudutavatest etappidest juba enne ehitusprotsessi algust. Lõputöö koostaja saab rakendada lõputöö koostamise raames omandatud teadmisi ka hiljem tööl.Nimetus Avatud juurdepääs Ärihoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Karula, Renat; Ramjalg, AnneliKäesolevas lõputöös käsitleti ärihoone ehitustööde organiseerimist, tuues välja peamised aspektid ehitusprotsessi planeerimisest, teostamisest ning üleandmisest. Esmalt anti ülevaade ehitatava hoone asukohast ja arhitektuursest disainist. Töö keskendus ehitusprojekti etappidele, sealhulgas vundamentide rajamisele, konstruktiivsete lahenduste analüüsile, tehnosüsteemidele ning ehitusplatsi logistikale. Objektile koostati detailne ehituseelarve ja tööajanormid, mille põhjal planeeriti ehitusaeg ja koostati koondkalendergraafik. Lisaks anti lühiülevaade kogu objekti teostatavatest töödest ja tööjõust. Töö tulemusena valmis ärihoone ehitusorganiseerimise üldplaan, mis arvestab kõiki kaasaegseid nõudeid ning kus lahendati objekti korralduslik pool (sh ehitusaegse vee- ja elektrivajadus). Kahe kõige mahukama osa hulka lõputöös kuulusid tehnoloogiakaartide koostamised. Ühes kaardis käsitleti välisseinte piirdetarindite paigaldamise tehnoloogiat ja teises lamekatuse ehituse tehnoloogiat. Veel valmisid töö käigus neli graafilist joonist– koondkalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan ja kaks tehnoloogiakaarti. Hoone ehituse omahind vastavalt eelarvele on 4 797 747 eurot, mis ei hõlma ettevõtte kasumit ega käibemaksu. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud ulatuvad 296 300 euroni, moodustades sellega kogu projekti maksumusest 6%. Objekti ehitustööd algasid 03.10.2023 ja kestavad kuni 23.09.2024. Ehitusprotsess algas ettevalmistustöödest ning kulmineerub hoone üleandmisega tellijale. Koondkalendergraafik näitab iga tööetapi jaoks optimaalset tööliste arvu, mille tipphetk on mai kuus, kui objektil töötab 37 inimest. Ehitusprojekti edukaks läbiviimiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja masinaid, mis võimaldavad tööde teostamist tõhusalt. Lõputöö tulemusena on näha, et korrektselt rakendatav projektijuhtimine ja tehnoloogilised lahendused aitavad oluliselt tõsta ehitusprotsessi kvaliteeti ja majanduslikku efektiivsust. Kokkuvõttes on lõputööle püstitatud lähteülesanne täidetud. Töö koostamise käigus saadud praktiline kogemus andis olulise panuse autori professionaalsele arengule. Lõputöö on praktilise väärtusega, töö tulemusest on tellija ettevõttel võimalik saada soovitusi ning kõrvalt arvamust nende tehtavale.Nimetus Avatud juurdepääs Seitsme üksikelamu ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Šipovski, Vitali; Peetrimägi, LauriSelles lõputöös oli vaja koostada seitsme üksikelamu ehituse organiseerimis projekt, mis asub Vanamõisa külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Projekti algusel oli kirjeldatud objekti algandmed. Lühidalt antud ülevaade tehnosüsteemist, konstruktiivsest arhitektuursest lahendusest. Oli koostatud eelarve kus detailsed oli välja toodut mahud, ajanormid ja otse- ja üldkulud. Oli koostatud ehitustööde kalendergraafik. Ehitusplatsi üldplaani koostamisel olid näidatud tõstemehhanismide, olmesoojakute, ladustamise kohad. Oli arvestatud objekti elektri- ja veevajadus. Olid koostatud kaks tehnoloogiakaarti, kus on kirjeldatut detailselt tööde järjekord ja tehnoloogia. Kirjeldati kvaliteedi ja tööohutuse nõuded, tööde tegemiseks vajalikud tööriistad. Graafilisises osas toodi välja töökestvuse aeg mahud ja brigaadi kooseis. Kõige lõpus kirjeldatud kuidas tagada objektil töö- ja tuleohutus normid. Antud töös oli koostatud neli graafilist joonist. Ühe maja ehitamisel selgus et omahind ilma käibemaksu ja ettevõtte kasumita on 2 239 109 eurot, millest ehitusplatsi korralduskulud ja üldkulud on 257 416 euro, mis moodustavad sellest summast 11,4%. Ehitus algab esialgselt augustis. Lõputöö tegemise ajal on käimas hange esimese seitsme maja kohta. Varesemalt töökogemus samal valdkondades aitas autoril üle vaadata eelnev tööoskus ja mõista milliseid teadmisi ja oskusi on vaja veel rakendada, et tulevikus saada parem tulemus ehitustööde planeerimisel ja organiseerimisel.Nimetus Avatud juurdepääs Lasteaia ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Lao, Mattias; Kivima, HerletLõputöö ülesandeks püstitati lasteaiahoone ehitustööde organiseerimise projekti koostamine hoone arhitektuursete ja konstruktiivsete tööprojektide alusel. Ülesande lahendamisel koostati ülevaade arhitektuursetest ning konstruktiivsetest lahendustest. Lõputöö majandusosas koostati ülevaade hoone maksumusest koondeelarve kujul ning toodi välja erinevate ehitus etappide osakaalud kogumaksumusest. Hoone ehituseks koostati kõik ehitustöid sisaldav koondkalendergraafik koos põhitöögruppide lühikirjeldustega. Ehitusobjekti kohta koostati töö raames platsi generaalplaan ning segitati platsi eripära ning planeerimisloogikat. Koonkalenderplaanis arvestatud töötajate ja seadmete maksimaalse üheaegse kasutuse aja järgi koostati ressursside vajaduse arvutused ning saadi vajaliku veevarustuse ja elektrienergia vajaduse väärtused. Töö raames koostati kaks tehnoloogilist kaarti. Esimeseks tehnoloogiakaardiks koostati müüritööde tehnoloogia kaart, mis hoomab kogu hoone müüritööde teostamise plaani ja tehnoloogiat. Teine tehnoloogiakaart koostati montaažitööde kohta, mis on ühtlasi ka kõige mahukam töö etapp hoone rajamisel. Lisaks kirjeldati hoone ehitusel kehtivat töövõtumeetodit ning tööde kvaliteedi- ja ohutuse tagamise plaani. Hoone kogumaksumuseks leiti detaileelarve põhjal ilma käibemaksuta 7 444 039,57 €, millest ehituse organiseerimiskulud moodustasid 321 909,58 €. Lõputöö tulemusena lahendati ehituse organiseerimise projekt kahe korruselisele lasteaiahoonele. Töö koostamine andis autorile väärtuslike teadmisi nii ehituse organiseerimise ja juhtimise kui ka tööde teostamise tehnoloogia kohta. Tööd koostades omandatud teadmised ja kogemused tulevad kindlasti kasuks tulevikus ehitustööde planeerimisel ning objektijuhi rollis.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamute ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pilliroog, Joonas; Lätt, ToomasKäesolev lõputöö koostati kahe neljakorruselise (ühe maa-aluse korrusega) korterelamu ehitustööde organiseerimisest ja -protsessist. Kortermajad on planeeritud rajada Mustamäe ja Kristiine linnaosadevahelisele piirile, täpsemalt Mustamäe tee, Linnu tee ning Algi ja Tildri tänavate vahelisele alale. Esmalt annab lõputöö põhjaliku ülevaate arhitektuurilistest ja maastikulistest iseärasustest ja lahendustest, millele järgneb põhjalik selgitus kasutatavate tehnosüsteemide kohta. Lisaks sisaldab töö majandusliku poolega seotud osa, mis annab ülevaate ehituse kogueelarvest. Mahukaima osa lõputööst moodustab tehnoloogiakaartide koostamisega seotud osa. Lõputöö pakub välja tervikliku raamistiku ehitusprotsesside optimeerimiseks eelnimetatud korterelamute kontekstis, tagades seejuures töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse meetmed ehitusplatsil. Lõputööle lisatud neli graafilist joonist kujutavad põhjalikku kalendergraafikut (sisaldab nii konkreetseid teostatavaid töid kui ka iga töö jaoks vajalike töölise arvu), ehitusplatsi üldplaani (valitud lahendite põhjendused on esitatud seletuskirjas) ning kahte üksikasjalikku tehnosüsteemide kaarti, mis on koostatud katusetööde ning betoonelementide montaažitööde kohta (kasutades näitena hoone teist korrust). Arvutatud oletuslik ehituseelarve on 3 192 926 eurot (ei sisalda 22% suurust käibemaksu), seejuures on ehituskorraldus kulud 269 265 (moodustades 8,4% ehituse kogueelarvest). Ehitustööd algavad 02.09.2024 ja kestavad ligi 14 kuud ehk ehituse plaanitud lõpukuupäev on 24.11.2025. Optimaalseimaks lahenduseks tõste- ja montaažitööde teostamiseks peab töö autor autokraana kasutamist (tõstevõimega kuni 95 tonni), lähtudes monteeritavate elementide massist ja kaugusest kraanast. Käesolevat lõputööd saab kasutada korterelamute ehitustööde juhtimisel ja valmimisel, kuna see annab detailse ülevaate hoonest ja projekteeritud lahendustest. Lõputöö ülesanne, milleks oli kahe korterelamuga ehitusobjekti ehitustööde organiseerimine, sai edukalt täidetud. Lõputöö valmimise protsessi vältel saadud teadmisi ja oskusi saab töö autor kasutada oma praeguses töös ja ka tulevastes projektides ehituse organiseerimisel. Lisaks sellele on lõputöö autor otseselt seotud töö aluseks olevate kortermajade ehitustöödega.Nimetus Avatud juurdepääs Kortermaja rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Sepplaan, Rauno; Koort, KristjanAntud lõputöö keskendus Pärnu mnt 133, Tallinn kortermaja rekonstrueerimisele. Töö hõlmas ülevaadet hoone arhitektuurilistest ja konstruktiivsetest lahendustest ning tehnosüsteemidest. Majandusosas koostati eelarve, mis näitas ehitustööde maksumust ilma käibemaksuta. Töö majandusosas leiti, et kogu ehituse maksumus antud objektil on 959 560,83€ ning ehitusplatsi korralduskulud ja üldkulud moodustavad kogu eelarvest 5 protsenti. Ehitustegevus algas ettevalmistustöödega 11.03.2024 ja on planeeritud lõppema 13.09.2024Kalendergraafikus määrati tööde ajalised kestused koos tööjõu vajadusega põhinedes isiklikele kogemustele. Ehitusplatsi skeemil näidati materjalide ladustamise kohad ja liikumissuunad ning soojakute ja prügikonteinerite asukohad. Tehnoloogiakaartidel kirjeldati seinapaneelide montaaži ja katusetööde tehnoloogiat ning vajalikke seadmeid ning tööohutuseeskirju. Seletuskiri toetub graafilistele joonistele. Töö lõpus anti ülevaade töövõtumeetodist ja tööohutuseeskirjadest. Lõputöö koostamine võimaldas autoril mõista tööde omavahelisi seoseid ning paremini planeerida ehitustegevust. Lisaks sai ta praktilise kogemuse objektil osaledes ning õppis uusi oskusi ehitustööde paremaks korraldamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Laohoone 2.korruse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Veepalu, Arton; Kuningas, AndresLõputöö eesmärgiks oli projekteerida 1980. aastal kasutusele võetud laohoone keskosale teine korrus juurde. Hetkeolukorras piirneb projekteeritav osa ühelt poolt juba 11,6 m kõrguse hoone osaga, mida nii pikendatakse 20,7 m võrra. Projekteeritava osa esimesel korrusel paiknevad 3,46x2,3 m aknaavad ning 3,72x3,19 m suurused ukseavad. Laol on olemasolevad müürid silikaattellistest, ruum on kaetud 150 mm paksuste õõnespaneelidega. Hoone on mõõdetud autori poolt, sest originaal projekti teadaolevalt ei eksisteeri. Töös on arvutatud lume-, tuule- ja omakaalukoormuseid kandepiirseisundis. Katuse profiilplekiks on valitud Ruuki toode T45-60L-905. Katuseferm on dimensioneeritud uuena. Teise korruse seinte müürikivideks on valitud 240-Columbia õõnesplokk, mis on täisbetoneeritud. Müürile on ettenähtud 200 mm paksune raudbetoonvöö, mis hajutab katusesõrestikelt tulevaid koormuseid. Kontrollitud on arvutuslikult pingeid vöö all ning seina kandevõimet keskmises lõikes (m). Esimese korruse aknavahepostile laskuvaid koormuseid on kontrollitud lõikes (i) ehk kõige kõrgemas 3,72 m kõrguses punktis ning lõikes (m). Kontroll aknavahepostile on töös olulisem kui uksevahepostile kuna aknapost on oma mõõtmetelt väiksem. Uksevaheposti kontroll teostati turvalisuse kaalutlustel samuti. Postide kontrollarvutuste tulemustest on järeldatud, et aknavahepost vajab teise korruse koormuse vastu võtmiseks lisatugevdust, mistõttu on sellele välja arvutatud metallsärk.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmishoone laiendustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Vaide, Morris; Alt, AivarsKäesolevas lõputöös käsitleti tootmishoone laiendustöid. Ülesandeks oli koostada ehitustööde organiseerimise projekt peatöövõtja poolse arhitektuurse põhiprojekti ning konstruktiivse tööprojekti alusel. Töös kirjeldati hoone asukohta, arhitektuurset osa, konstuktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Majandusosas koostati detailne ehituseelvarve. Laiendustööde maksumus on välja toodud ilma käibemaksu ja peatöövõtja kasumita. Eelarve põhjal on koostatud kalendergraafik, kus on välja toodud tööprotsesside pikkused ning vajalik tööliste arv. Seejärel on käsitletud ehitusplatsiplaani, kus on määratud laiendustöödeks vajalik ajutine vee- ning elektrivajadus. Töö teises osas koostati kaks tehnoloogiakaarti. Ühes kirjeldati raudbetoonelementide montaaži ja monolitiseerimise töid ning teises antakse ülevaade hoone sandwich paneelide paigaldamisest. Tehnoloogiakaartides on välja toodud töödes kasutatavad seadmed ning tõsteseadmed, samuti on kajastatud töödega seonduvad kvaliteedi- ja tööohutusnõuded. Viimases peatükis on kirjeldatud laiendustöö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse tagamise plaani. Kokku on koostatud 4 graafilist joonist: kalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan ning kaks tehnoloogiakaarti. Koostatud eelarve alusel on ehitustööde maksumus peatöövõtja kasumita ning käibemaksuta kokku 3 673 912 €, millest 8,49 protsenti moodustab ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Ühe netoruutmeetri hinnaks on 1 116,45 €. Laiendustööd kestavad kalendergraafiku järgi 10 kuud. Tööd algavad 05.02.2024 platsi ettevalmistustöödega ning lõppeb vaegtöödega 29.11.2024. Kõige rohkem on platsil korraga 33 töölist. Valdavalt läbi terve ehitustööde kasutatakse teleskooplaadurit ehitusmaterjali vedamiseks laost tööde juurde. Raskemate elementide tõstetöödeks renditakse Liebherr LTM 1090-4.1. Kõige aega nõudvam ehitustöö on platside tagasitäited, antud tööks kulub 40 tööpäeva. Tootmishoone ehitustööde teostamiseks on vaja vähemalt 70 A, kuid valitakse tagavaraga 80 A. suurust peakaitset ning ajutise vee jaoks tuleb rajada jaotustorustik läbimõõduga 32 mm. Lõputöö autor omandas lõputöö koostamisel uusi teadmisi ning oskusi, mis tulevad tulevikus sarnaste tööde planeerimisel ning ehitamisel kasuks.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmis-laohoone konstruktsioonide kandevõime analüüs hoone heitevabaks rekonstrueerimise korral(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Vaarmaa, Kätlin; Kuningas, AndresViimase kümnendi jooksul on Euroopa Liidus võetud vastu erinevaid määruseid kliimasoojenemise aeglustamiseks ning üks suur osa sellest on hoonefondi rekonstrueerimisega seotud määrused, mille lõppeesmärk on heitevaba hoonefond. Antud lõputöös analüüsiti NSV Liidu aegset tootmis-laohoone seisukorda, võimalusi rekonstrueerimiseks ja hoone kandekonstruktsioonide kandevõimet lisakoormuste korral. 1960ndatel Raplasse rajatud Päästekomando kompleks on tüüpprojekti põhjal rajatud raudbetoonehitis, mis on vahetanud omanike ning kasutusotstarvet korduvalt läbi ajaloo. Täpsemalt analüüsiti tänasel päeval eraomanikule kuuluvat kahte hoone osa. Hoone puhul on väljast kui ka seest näha erinevaid kahjustusi, mis on tingitud kulumisest või on niiskustehnilised kahjustused. Varasemalt on hoones tehtud remonti vastavalt vajadusele ning see koostöös pika hoone elueaga on nähtav hoone kahjustustes. Suuremaid kandekonstruktsiooni kahjustusi vaatluse käigus ei tuvastatud. Hoone esialgsed arhiivi andmed ei olnud enam ajakohased, mistõttu hoone inventariseeriti ja loodi hoone mudel. Hoonele määrati energiatõhusamad piirded ning kütte-ventilatsiooni süsteem. Vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrusele koostati hoonele energiatõhususanalüüs kasutades IDA ICE programmi. Esialgse analüüsi põhjal ei saavutatud heitevaba hoone piirmäära ehk oli vaja lisada lokaalne taastuvenergia süsteem. Antud juhul sobis selleks 20 päiksepaneeli lisamine katusele. Hoone kahes punktis koostati postidele kandevõime analüüs selgitamaks välja, kas hoone kandekonstruktsioonid on arvestatud piisava varuga, et need peavad vastu päiksepaneelide paigaldusele ning ka hoone laiendamisele. Analüüsi tulemusena selgus, et konstruktsioonide kandevõime on tagatud, kuid töökoja osas on varu 7% ja laienduse osas on varu 19%. Kandevõime varu laiendusele on piisav, kuid päikesepaneelide lisakoormus võib ületada vastuvõtva posti kandevõime. Postile peaks enne paigaldust teostama täpsema analüüsi, eriti kuna antud arvutuses on arvestatud keskmiste või alla keskmiste kivi ja mördi survetugevustega.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamu Ehitustööde Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Reha, Lisbet; Tamm, JüriLõputöö eesmärgiks oli koostada korterelamu ehitustööde organiseerimise projekt. Lõputöö koostamise aluseks oli AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt tellitud Raudsilla tn 1 korterelamu põhi- ja tööprojektid. Esimeses osas kirjeldati ehitusplatsi olemasolevat olukorda, projekteeritud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendus ning tehnosüsteeme. Lõputöö esimese osas raames koostati ehitusplatsi üldplaani, detailne eelarve ja ehitustööde koondkalenderplaan ning kirjeldati teostatavaid ehitustöid. Teises osas koostati kaks tehnoloogiakaarti. Esimene tehnoloogiakaart käsitles tüüpkorruse montaažitöid. Tehnoloogia kaardi järgi kestab ühe tüüp korruse montaaž 10 tööpäeva ja töid teostava brigaadi suurus on 7 töölist. Teine koostatud tehnoloogiakaart käsitles katustöid. Tehnoloogi kaardi järgi kestavad katusetööd 25 tööpäeva ja töid teostavad brigaadides kokku 4 töölist. Viimase osana toodi välja milline on ehitustöödel kasutatav töövõtumeetodit ja kirjeldati kuidas tagatakse töö- ja tuleohutus ning keskkonnakaitse. Lõputöö raames valmis neli graafilist joonist – ehitusplatsi üldplaan, koondkalenderplaan, tüüpkorruse montaaži tehnoloogiakaart ja katusetööde tehnoloogiakaart. Ehitustöid alustatakse 04. detsember 2023 ja ehitustööde kestvus on kokku 13 kuud. Ehitustööd lõppevad hoone üleandmisega tellijale 13. detsember 2024 ning kasutusluba saadakse kätte hiljemalt 10. jaanuar 2025. Vastavalt koostatud ehitustööde koondkalenderplaanile on suurim tööliste arv ehitusplatsil juulikuus kui töölisi on ehitusplatsil kokku 57 inimest. Koostatud ehituseelarve järgi on korterelamu ehitustööde maksumus 5 202 306,01 eurot ning ühe ruutmeetri maksumuseks kujunes 1 600,71 eurot/m2. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud moodustasid hoone ehitustööde maksumusest 10,07% ehk 523 905,80 eurot. Hoone ehitustööde maksumusele lisandus peatöövõtja kasum 6% ja käibemaks. Lõputöö koostamine andis autorile detailse ülevaate ehitusplatsil teostatavatest töödest ja nende planeerimise loogikast. Saadud teadmised tulevad tulevikus kasuks erinevaid ehitusöid planeerides.Nimetus Avatud juurdepääs Hüdrovoolikute müügihoone terasest kandekonstruktsioonide kandevõime arvutused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Raudla, Priit; Tihane, JaakKäesolevas lõputöös on lahendatud hüdrovoolikute müügihoone teraskarkassi põhilised kandekonstruktsioonid. Projekteeritud hoone sõrestike raamide samm on 5 m. Otsaseintes toetub postidele nelikanttorust terastala ja hoone keskel terassõrestikud. Teraskarkassi jäikus tagatakse katusetasapinnas kandva profiilplekiga, mis töötab jäikusdiafragmana. Diafragma suunab katusetasapinnas mõjuva tuulekoormuse välisperimeetri seinteni, kus postide vahel paiknevad vertikaalsidemed. Katusesõrestike ülemiste vööde nõtkumist külgsuunas takistab kandev profiilplekk. Lõputöös leiti hoone katusele mõjuvad koormused ning teostati arvutused terasest sõrestiku, otsatala ja posti kandevõime leidmiseks. Terasest sõrestiku sõlmede arvutust ja posti tallaplaadi arvutust ei käsitletud. Sõrestiku, otsatala ja posti sisejõudude arvutamiseks on kasutatud arvutiprogrammi Scia Engineer 21. Lahendatud sõrestik koosneb nelikanttorudest 120 x 120 x 4, 80 x 80 x 4, 60 x 60 x 4 ja 50 x 50 x 4. Terasest otsatala ristlõige sai valitud 150 x 150 x 4, mille laius oleks saanud olla ka väiksem, kuid kandva profiilpleki ja sandwich paneeli liidet on selliselt lihtsam teostada. Terassõrestiku kandva posti ristlõige sai valitud 150 x 150 x 4, mille mõõdud oleksid saanud olla ka väiksemad, kuid sandwich omavahelist liidet on selliselt parem teostada. Kõikide profiilide terase tugevusklass S355J2. Dimensioneeritud teraskarkassi osad on esitatud graafilises osas.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamu ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-11) Pukk, Sten; Ramjalg, AnneliKäesolevas lõputöös kirjeldatakse neljakordse korterelamu ehitustööde organiseerimist. Kõigepealt anti ülevaade hoone arhitektuursetest ja konstruktiivsetest lahendustest ning kirjeldati tehnosüsteeme. Majandusosas toodi välja üldine eelarve ja arvutati välja detailselt organiseerimiskulud. Lõputöö ühe osana koostati koondkalenderplaan, kus anti ülevaade teostatavatest töödest ja valmistati koondkalendergraafik, mis annab hea ülevaate tööde teostamise ajast ja tööjõuvajadusest. Ehitusplatsi üldplaanil näidati terve objekti planeerimisloogikata, ning arvutati välja ehitusaegne peakaitsme suurus ja veetoru läbimõõt. Koostati kaks tehnoloogilist kaart, mis osutusid lõputöö kõige mahukamaks osaks. Esimene kaart tehti tüüpkorruse montaažitööde kohta ja teine katusetööde kohta. Seletuskirjade osas kirjeldati detailselt teostatavaid töid, esitati materjalikulu, brigaadide koosseis, tööde ajamahukus ja töövahendid. Eraldi toodi välja tööohutuse ja kvaliteedi tagamise nõuded. Lõputöö osana koostati neli graafilist joonist: koondkalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan, montaažitööde tehnoloogiakaart, katusetööde tehnoloogiakaart. Viimaste osadena kirjeldati töövõtumeetodit, selgitati töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse tagamise plaani. Peatöövõtja pool koostatud üldise eelarve ja lõputöö koostaja poolt arvutatud organiseerimiskulude järgi kujunes kogu objekti maksumuseks 1 753 277 eurot. Organiseerimiskulude maksumus oli 179 048 eurot, mis moodustas kogu objekti maksumusest 10%. Ehitusperioodi pikkus on 10 kuud. Ehitustööd algavad ettavalmistustöödega 02.10.2023 ja lõppevad korterite loovutamisega 09.08.2024. Antud objekti montaažitööd teostatakse autokraanaga, mille tõstevõime on 130 tonni. Selline kraana sai valitud, kuna kraanat on võimalik paigutada ainult ühele poole ehitatavat hoonet ning kõik tõsted on vaja teha ühelt positsioonilt. Lõputöö koostamisel omandas autor väga palju uusi teadmisi ja oskusi, mis toetavad järgnevate projektide koostamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkonstruktsioonide mittepurustavate mõõteseadmete tulemuste valideerimine etalon katsekehal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Peterson, Rain-Erik; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputöö raames uuriti mittepurustavaid meetodeid ja valmistati katsekeha, millega uuriti mittepurustavate mõõteseadmete Proceq Profoscope+, Proceq Profometer 600 ja Hilti PS 1000 X-Scan mõõtetulemusi. Lõputöös on antud erialakirjanduse abiga ülevaade erinevatest mittepurustavatest meetoditest raudbetoonkonstruktsioonide uuringuteks. Kirjeldati mittepurustatavaid meetodeid nagu põrkevasara, müüontomograafia, termograafia ultraheliimpulsi, elektromagnetimpulsi, SonReb-i, elektrilise takistuse ja radari meetoditele. Elektromagnetimpulsi meetodil töötavate seadmetega Proceq Profoscope+ ja Proceq Profometer 600 katsetati mõõteseadmete usaldusväärsust betoonist kaitsekihi mõõdistamisel ja katseseeria lõpuks arvutati välja veaprotsent, mis tekib erinevate varda läbimõõtudega mõõdistades. Mõõtetulemused olid järgmised: • Mõõteseadmetega oli võimalik tuvastada terasvardaid ja mõõdistada nende kaitsekihte kasutusjuhendites toodud piirväärtuste ulatuses. • Korrektse terasvarda läbimõõdu sisestamisel mõõteseadmesse ei suutnud mõõteseadmed anda õiget kaitsekihi paksuse väärtust. Korrektne tulemus saadi reaalsest katsekehas asetsevast terasvarda läbimõõdust 2 mm suurema või väiksema valimisel. Selle põhjuseks on ilmselt varda ribid, mille puhul mõõteseade võib armatuurvarrast tuvastada suurema või väiksemana. • Vastavalt kasutusjuhendile ei suuda Proceq Profoscope+ 57 mm kaitsekihiga pinnalt tuvastada väikese sammuga terasvardaid, mida kinnitab ka läbiviidud katse. • Kummagi mõõteseadme puhul ei olnud võimalik tuvastada terasvardaid 107 mm kaitsekihiga pinnalt tõenäoliselt liiga suure kaitsekihi paksuse tõttu. • Suuremate läbimõõtude sisestamisel mõõteseadmesse häirisid mõõtetulemusi seadme magnetväljas asetsevad teised terasvardad, mis asusid mõõdistatava varda läheduses või risti üle selle. Radari põhimõttel töötava Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodi kehast 3D mudel ja seda analüüsides oli nende tegelikku asukohta teades võimalik tuvastada katsekeha sisse paigutatud kaablihülsid, puitprussi ja vahtpolüstüreeni. Radari põhimõttel töötava seadmega jõuti järgmiste tulemusteni: • Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodud 3D mudelis suutis seade ülemises kihis tuvastada kõik terasvardad. Pealmises kihis asetsevad terasvardad varjestasid ära mudeli alumised kihid, mistõttu alumisi kihte 3D mudelis näha ei olnud. • Konstruktsiooni paksust seade tuvastada ei suutnud. Suurel määral mõjutasid elektromagnetimpulsi meetodil töötavaid seadmeid mõõtetulemusi naabervaraste samm ning betoonkaitsekihi paksus, mille suurenedes sattus mõõteseadme elektromagnetvälja naabervardaid, mis hakkasid mõõtetulemusi häirima. Täpsete mõõtetulemuste saamiseks tuleb järgida mõõteseadmete kasutusjuhendites toodud piirväärtusi. Antud lõputöös käsitleti kolme mõõteseadet, kuid tulevikus saaks valideerida katsekeha peal ka teiste töös välja toodud seadmete mõõtetäpsust.Nimetus Avatud juurdepääs Kuppelhoone loomise BIM protsess ja energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Palm, Kristjan; Hamburg, AntiKäesoleva uurimustöö tulemusena, leiti mitmeid mooduseid, kuidas kasutades erinevaid tarkvarasid mudeldada ikosaeedri baasil loodud geodeetilist kuplit. Peamise eesmärgini jõudmiseks pidime katsetama erinevaid meetodeid ja geomeetria, et saavutada analüüsi koostamiseks sobilik mudel. Veenduti mudeldamise võimalikkusest valitud tarkvarade ja meetoditega, samuti välistasiti sobimatud lahendused eesmärgi saavutamiseks. Uurimustöös kasutatud tarkvarad ja meetodid ei ole kindlasti ainsad. Küll aga eesmärgiga viia läbi kuppelhoone energiatõhususe analüüs, on vaja mudelit mis vastaks IDA-ICE tarkvaraga ühildumise nõuetele. Antud uurimustöös kasutatud Revit 2023 võimaldas edukalt ja võrdlemisi lihtsalt mudeldada geodeetiline kuppel, kuid ei leitud moodust, kuidas lisada sobiv Space element Mass tüüpi mudelisse. Siinkohal ei saa väita, et antud tarkvaraga sobilikku mudeldamist ei saagi teostada, pigem jääb küsimus tarkvara ja meetodite tundmise taha. Uuurimustöö jätkamise võimaluseks on katsetada samade tarkvaradega teisi meetodeid. Eesmärgile vastav ligilähedane olukord saavutati Sketchup Pro 2024 tarkvaraga. Seega saab väita, et tarkvara tõhusamal kasutusel võib jõuda eesmärgigini millega saab eksportida IDA- ICE’I sobiva building body või zone geometry, mille põhjal mudel seadistada sobivaks kehaks, teostada energiatõhususe simulatsioon ja analüüs. Samuti tõestati keerulise geomeetriaga hoone mudeldamise võimalikust IDA-ICE tarkvaras. Meetodiga veenduti selle võimalikkuses, kuid aeglasel ja tülikal moel. Lõpptulemusena ebaõnnestumine tõendab see seda, et sellisel moel mudeldades on suur risk teha vigu, mis ei lase protsesse lõpuni viia. Uurimustöö tulemusena saab väita, et geodeetilise kupli mudelit on võimalik koostada mitmel moel. Samuti seda, et analüüsi on võimalik teostada, kuid täpsete andmete saamiseks on vaja korrektset mudelit ning, et analüüsi läbiviimiseks tunnistab IDA-ICE kõiki elemente ja tegureid. Järeldati, et valitud meetodid ei olnud lõpptulemuse saavutamiseks piisavad. Tuleb kasutada kas samade tarkvarade teisi võimalusi või läheneda ülesande lahendamisele teiste meetoditega. Uurimustöö tõhusamaks jätkamiseks oleks lisaks hoone 3D mudeldamisele ja tarkvaradega sobitumisele ka reaalse hoone loomine või kasutada olemasolevatelt kuppelhoonetelt ja nende loojatelt protsesside ja tulemuste andmeid. Sellega tekiks võimalus analüüsida hoone efektiivsust, lisaks energiatõhususele, ka teistest punktidest. Lõpptulemusena oleks võimalik ühildada teooria ja kogemused, saavutamaks eesmärgi – kuidas luua põhjalik kuppelhoone 39 loomise BIM protsess, mis võimaldaks koos analüüsida ja võrrelda seda klassikalise eluhoone ja selle omadustega.Nimetus Avatud juurdepääs Äripindadega korterelamu ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Mõttus, Enrico; Peetrimägi, LauriAntud lõputöös lahendati Tallinnasse, Kopli tänavale ehitatava kortereramu ehitustööde organiseerimise projekt. Äripindadega kortermajal on kokku viis maapealset korrust ja maa-alune parkla. Esmalt tutvustati hoone arhitektuurilisi ja konstruktiivseid omadusi ning ka eriosasid. Seejärel koostati detailne eelarve ning määrati tööde kestus, millele järgnes kalendergraafiku tegemine. Edasi kirjeldati planeeritud ehitustöid objektil, loodi ehitusplatsi plaan ning valiti sobiv tõsteseade montaažitöödeks. Objektil kasutatakse tornkraanat tõstetöödeks, mis on antud objektil parim lahendus. Kraana suudab tõsta kuni 16 tonni ja ulatub tööraadiusega kuni 30 meetrit. Lõputöös on autor koostanud kaks tehnoloogiakaarti, nimelt montaaži- ja katusetööde tehnoloogiakaardid, kus tööde protsessid on kirjeldatud detailset ning valitud on sobivad masinad nende teostamiseks ja brigaadide koosseisud. Eraldi toodi välja ka kasutavad tööriistad ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise nõuded. Lisaks on graafiline osa mõlema kaardi kohta, kus on välja toodud plaaniline asetsemine ja põhilised konstruktsioonisõlmed. Ehitustöö kogumaksusumus ilma käibemaksuta on 3 010 860 eurot. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud moodustavad sellest 207 261 eurot, mis on 6,7% kogueelarvest. Ehitustöödega alustatakse 02.10.2023. Objekti ehitusperiood kestab kokku 13 kuud, ning tööde üleandmine ja kasutusloa taotlemine on planeeritud alates 16.12.2024. Ehitustegevus algab ettevalmistustöödega ning lõppeb hoone üleandmisega korteriomanikele ja tellijale. Kalendergraafiku näitab optimaalset töötajate arvu igas etapis, kõige rohkem töölisi on oktoobris, kui töötab 35 inimest. Lõputöö koostamine aitas täiendada autori teadmisi ehitusjuhtimises, paremat arusaama ehituse organiseerimisest ja sellega kaasnevat detailset tervikut. Samuti valmistab see paremini ette tulevikuks objektijuhina kohustuste täitmiseksNimetus Avatud juurdepääs Ärihoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Lige, Josua; Ramjalg, AnneliSelle lõputöö eesmärk oli lahendada Tallinna kesklinnas asuva ärihoone ehitustööd. Ärikvartali moodustavad kolm tornhoonet, mida ühendavad kolmekorruseline spiraalparkla ehk keskhoone ning kaks maa-alust parklakorrust. Autor keskendus koondkalendergraafikus ning majandusosas B-tornile koos maa-aluste ning keskhoone korrustega. Lõputöö raames anti ülevaade hoone asukohast ja arhitektuursest lahendusest koos konstruktiivse osa ja tehnosüsteemidega. Samuti koostati majandusosas detailne ehituseelarve, milles toodi eraldi välja otse- ja üldkulud. Autor on kogu kvartali ehituseelarvest välja arvutanud B-hoone, välisosade, keskhoone ning maa-aluse mahu eelarve. Majandusosa põhjal koostati koondkalendergraafik, mille järel kirjeldati objektil tehtavaid töid nende kronoloogilises järjekorras. Lõputöös koostati ka ehitusplatsi üldplaan, kus on arvutatud ehitusaegne elektrienergia- ja veevajadus ning sinna juurde kuulub ka ehitusplatsi üldplaani joonis. Üldplaanil on lahendatud üldine ehitusaegne planeerimisloogika, logistilised vajadused ning näidatud olulisemate detailide asukohad. Autor kirjeldas töödeks vajalikke tõstemasinaid. Ülevaade anti ka töövõtumeetodist ning töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse tagamise plaanist. Kõige mahukamateks lõputöö osadeks on tehnoloogiakaardid, kus autor kirjeldab detailsemalt B-torni tüüpkorruse sisetöid ning B-torni katusetöid. Tehnoloogilistel kaartidel on näidatud tööde liikumise skeemid, tööde järjekorrad, vajaminevad materjalid ning tööriistad, tõsteseadmed, peamised sõlmed ja joonised ning kalendergraafikud mõlemate tööde kohta. Ehituseelarvest tulenevalt osutus lõputöös käsitletava ärihoonemahu ruutmeetri netohinnaks 2 289 €. Ehitustööde maksumuseks ilma käibemaksuta tuli 74 088 621 €, millest organiseerimise kulud moodustasid 11% ehk 8 202 857 €. Lõputöö koostamine oli autori jaoks õpetlik kogemus, sest tegeleda tuli küllaltki suurte mahtudega ning nende koondamine ning töötlemine oli ajamahukas. Lõputöö kirjutamine andis hea kogemuse ka sõlmede, jooniste ning kalendergraafiku koostamisest.Nimetus Avatud juurdepääs Energiatõhusa eramu projekteerimine keeruka geoloogiaga pinnasele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Laar, Andres; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale Kinguvahtra kinnistule energiatõhus väikeelamu kasuliku elamispinnaga 204 m2. Elamu projekteerimisel arvestati tellija sooviga, et elamu välisilme peab olema inspireeritud Saksa fachwerk stiilist. Saavutamaks eelmainitud stiili projekteeriti elamu kagu ja edela suunale ehitatavad välisseinad liimpuidust karkassina milles avade „täidisena“ kasutatakse krohviga kaetud soojustatud bauroc müüritist ja klaasi. Elamu kirde ja loode suunal välja ehitatavad seinad on valdavas osas krohviga kaetud soojustatud bauroc ECOTERM+ 375 plokkidest. Elamule projekteeriti fachwerk stiilile omane 30° kaldega laiade eenduvate räästastega katus ja ümbruskonna hea vaadeldavuse tagamiseks rõdud. Projekteerimisel arvestati kõigi kehtestatud detailplaneeringust tulenevate piirangutega. Elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks võeti ehitusseadustik. Käesolevas lõputöös käsitletava elamu konstruktsioonidele sobilikud energiatõhusad lahendused töötati välja KredEx-i poolt koostatud „Liginullenergia eluhooned väikemajade juhend“ energiatõhusate näidislahenduste baasil. Konstruktsioonidele tehti soojusläbivuse arvutused. Elamu avatäidete valikul kasutati Viking Window AS energiatõhusaid lahendusi. Eelpool mainitud konstruktsioonide ja avatäidete info baasil konstrueeriti Revit tarkvara kasutades elamust konstruktiivne 3D mudel. Mudel kohandati IDA ICE programmi jaoks ümber arhitektuurseks mudeliks mis teisendati eelmainitud programmi jaoks sobilikuks IFC failiks. IDA ICE programmiga simulatsiooniarvutuse läbiviimiseks koostati elamule ventilatsioonibilanss, arvutati piirdetarindite joonsoojusläbivused ja õhulekkest tingitud soojuskadu. Arvestati, et elamut hakatakse kütma maasoojuspumpsüsteemiga mis ammutab energia energiakaevust, ventilatsiooniseade valiti rootorsoojustagastiga. IDA ICE programmiga läbi viidud simulatsioonide tulemina saadi teada elamu aastase kütteenergia vajaduse suurus ja ventilatsiooniõhu soojendamisele kuluv energia. Küttekoormuse simulatsiooni alusel valiti elamule kütteseade. Viidi läbi eluruumide suvise ülekuumenemise kontroll. Määruse nr 63 § 16 kohaselt peab energiaarvutuse käigus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegema vähemalt ühele magamistoale ja elutoale. Kuna käesolevale elamule on projekteeritud suured klaaspinnad kagu ja loode suunal (hommiku- ja õhtupäikese mõju), siis nendel suundadel paiknevate eluruumide ülekuumenemine oli ette prognoositav. Eelnevat arvestades tehti käesoleva projekti raames SRTK kõigile elamu kuueteistkümnele ruumile (IDA ICE tsoonile). Simulatsioonide tulemusena selgus, et „kriitilisi“ ruume mis ületasid kontrollperioodi jooksul piirtemperatuuri +27 °C rohkem kui 150 °Ch oli seitse. Kõik SRTK tingimustele mittevastavad eluruumi paiknesid elamu kagu ja loode suunal. Eelmainitud „kriitiliste“ eluruumide ülekuumenemist vähendati passiivsete varjestusmeetmetega. Meetmetena arvestati simulatsioonide läbiviimisel elamule projekteeritud laialt eenduvate räästastega, kagu ja loode suunal väljaehitatud rõdudega, akende ja kahe lükandukse tuulutamise võimalusega ning kinnistul kasvava kõrghaljastusega. Täiendavalt lisati IDA ICE mudelisse horisontaalne varjestus kagu suunal II korrusel paiknevate rõdu uste kohale ja samal suunal kahe korruse vahel paiknevate tuulutusakende kohale. Vastavalt määruse 63 lisale 1 on jahutuse seadeväärtuseks määratud +27 °C. Käesoleva elamu projekteerimisel alandati jahutuse seadeväärtust 2 °C võrra millega tellija on arvestanud. Eelkirjeldatud passiivsete meetmete kasutamine andis simulatsioonide läbiviimisel tulemuse kus elamu kõik eluruumid vastavad SRTK nõuetele. Piiripealseks võib lugeda vannituba kus ületatud kraadtundide arv on 132 °Ch, kuid vannitoa temperatuur võibki olla kõrgem. Lõputöös käsitletava Kinguvahtra elamu energiaarvutuse tulemused on esitatud määrus nr 58 § 30 järgi sama määruse lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ ja lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ tabelites. Vastavalt energiaarvutuse tulemusele on Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA = 114 kWh/(m2·a). Määrus nr 36 lisa 3 tabeli 2 skaala kohaselt kuulub väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja energiatõhususarvu väärtusega ETA ≤ 120 kWh/(m2·a) klassi „A“. Seega kuulub käesolevas lõputöös projekteeritud Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA ilma lokaalselt toodetud elektrita klassi „A“. Elamu kavandatakse ehitada Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale kinnistule. Kinnistu pinnase kihid koosnevad valdavalt nõrgast viirsavist, lisaks paikneb kinnistu kagu poolsel osal Pärnu jõe terrass mis on lihkeohtlik. Lõputöös analüüsiti Kinguvahtra kinnistu ja Pärnu jõe antud piirkonna geoloogiliste uuringute tulemusi. Analüüsi tulemusena otsustati Kinguvahtra elamu rajada vaivundamendile. Projekteeritud elamu koondeelarve koostamise aluseks võeti ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005. Elamu neto ehitusmaksumuseks kujunes 1 647,38 EUR/m². Kokkuvõtteks saab järeldada, et kasutades passiivseid varjestus- ja jahutuslahendusi on ka päikesepoolsesse külge suunatud suurte klaaspindadega elamu võimalik projekteerida liginullenergia nõuetele vastavaks ilma lokaalset elektrit tootmata.Nimetus Avatud juurdepääs Uued OpenBIM tehnoloogiad tellija informatsiooninõuete masinloetavaks haldamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kürsa, Kärt; Pikas, ErgoTöö eesmärgiks oli anda ülevaade ISO 19650 toodud informatsiooninõuetega seonduvatest põhimõtetest ja mõtestada ehitustellija rolli olulisust informatsiooninõuete defineerimisel. Eesmärgi täitmise toetamiseks oli oluline ka hinnata, kuidas OpenBIM töövood ehitustellijat ja kogu protsessi toetavad. Seega seati eesmärkide täitmiseks alaülesanded, mille täitmine on alljärgnevalt kirjeldatud: 1) Koostati ülevaade ISO 19650 raamistiku põhimõistetest, mis puudutavad informatsiooninõuete esitamist. Samm oli eelduseks eesmärgile nr 3. Kuna standardid on üldsõnalised dokumendid, siis ka ISO 19650 pärinevate informatsiooninõudeid puudutavate mõistete ja protsesside asetamine Eesti inforuumis kasutusel olevatesse terminitesse ja töövoogudesse osutus väljakutsuvaks. Samas selgus seeläbi, et mujal maailmas on samuti terminite tõlgendused ja kasutusulatus varieeruvad (st kõiki standardites toodud põhimõtteid pole tarvis alati rakendada). Ka käesolevas töös toodud näidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest standard annab mitmeid tõlgendusvõimalusi. 2) Koostati ülevaade uutest OpenBIM töövoogude osadest ja nende toimimise põhimõtetest. Lisaks tehti ülevaade informatsiooninõuete defineerimise meetoditest, et luua baasarusaam nende esitamise võimaluste rohkusest. Praegustesse töövoogudesse on lisandunud IDS ja bSDD, mille eesmärgiks on andmete struktureerituse ja ühtsuse tagamine ning mis abistavad informatsiooninõuete defineerimisel ja seeläbi ka toimivuse tagamise protsessis. 3) Piloteeriti, kuidas RKAS ja Tallinna Linnavaraameti nõuded ISO 19650 informatsiooninõuete raamistikku asetuvad. Täpsemalt tehti seda ühe elemendiga (aken) seotud nõuete näitel. Informatsiooninõuete esitamiseks ja vahetamiseks katsetati OpenBIM töövoogude uusi elemente – IDS ja bSDD. bSDD tarbeks loodi platvormile ÜBN andmesisunõudeid järgiv andmestruktuur ning IDS koostati samuti praegusi ÜBN andmesisunõudeid järgides. IDS ja bSDD koostalitlevusvõimet hinnati nelja erineva tarkvara kaudu. 4) ISO 19650 loob põhimõttelise aluse erinevate tasandite informatsiooninõuete defineerimiseks. Informatsiooninõuete koostamiseks ja esitamiseks ning masinloetavate kontrollide teostamiseks on tehnoloogilistel protsessidel tähtis roll, kuna sujuvalt toimivad töövood lihtsustavad protsessi ning aitavad kaasa ehitustellija poolt seatud eesmärkide täitmisele. Tuginedes lõputöös läbi tehtud katsetustele, saab järeldada, et IDS ja bSDD kasutamismugavus on hetkel veel piiratud, kuid erinevate tulevikus kasutatavate protsesside piloteerimiseks on need piisavalt hästi toimivad ja praeguses faasis tehtud katsetused aitavad ka tuleviku tarbeks töökindlama töövoo loomisel. Nii IDS-i kui ka bSDD keskne eesmärk on tagada informatsiooni ühtsus, kasutatavus ja kvaliteet ning see aitab toetada laiapõhjalisemat eesmärki, milleks on ehitustellija ootus, et hoone elukaare ajal on hoone toimivus tagatud. Lõputöö koostamist puudutavate aspektide osas saab välja tuua, et suure osa töö mahust võttis erinevates töö sisu puudutavates materjalides orienteerumine. Nii standard ise kui ka erinevad standardit puudutavad infomaterjalid on pigem loodud suuremaid ehitus-ökosüsteeme silmas pidades ja Eestiga paralleelide tõmbamine oli väljakutsuv. Ka infomaterjalid, mis puudutavad uusi OpenBIM tehnoloogiaid (IDS ja bSDD) on mahukad. bSDD-sse andmestruktuuri loomiseks on BuildingSMART teinud võimalikuks mitmeid meetodeid, kuid hetkel on eelis nende kasutamiseks inimestel, kellel on varasem kokkupuude nii BIM valdkonnaga kui ka IT-valdkonnaga. Ka erinevate tarkvarade peenustega tutvumine võttis arvestava osa ajast. Kokkuvõtvalt, ISO 19650 on aluseks informatsiooninõuete esitamisega seotud protsessidele ning ehitustellijal on oluline roll erineva tasandi informatsiooninõuete defineerimisel. Ehitustellija vaatepunktist on kõige olulisemad organisatsioonilised informatsiooninõuded, mis saavad aluseks kõigile järgmise tasandi informatsiooninõuetele. Järgmiste tasandite informatsiooninõuete (peamiselt EIR ja AIR) osadena on võimalik esitada masinloetavaid nõudeid, mis on koostatud standardiseeritud kujul. Masinloetavate nõuete esitamise eelduseks on sujuvalt toimivad tehnoloogilised protsessid. Kui kõigi eelmainitud komponentide olemasolu on tagatud, siis on tulemuseks ehitusinformatsioon, mis on ühtne, kasutatav ja kvaliteetne ning mis muudab kogu protsessi operatiivsemaks, võimaldab informatsiooni kasutada kõrgemate eesmärkide täitmiseks ning automatiseeritud vastavuskontrollide läbiviimiseks. Seega tugines lõputöö Eesti ehitusmaastikul veel võrdlemisi võõral ISO 19650 raamistikul ja arendamise lõppjärgus olevatele tehnoloogiatele ning on oma olemuselt veel siiski tulevikku vaatav. Töös kirjeldatud protsesside laiapõhjaline rakendamine vajab uute riigipoolsete strateegiate väljatöötamist ning seetõttu pole veel lähiajal täismahus kasutatav. Lõputöö tarbeks uuritud materjalide ning praktiliselt läbi viidud katsetuste alusel saab formuleerida ka järgmised ettepanekud arendus- ja uurimistegevusteks Eestis: 1) Analüüsida põhjalikumalt hetkel Eestis kasutusel olevaid (informatsiooni)nõudeid, nende kasutust ja eesmärke ISO 19650 raamistiku valguses ja muuta neid struktureeritumaks. 2) Piloteerida, kuidas IDS põhine informatsiooninõuete esitamine ehitustellija ja projekteerija töövooge mõjutab. 3) Piloteerida kasutusjuhupõhiselt (nt eelarvestamine) informatsiooninõuete edastamist masinloetaval/masinkontrollitaval kujul.