Lõputööd (HE)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Kahe äripindadega elamuhoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-08-13) Raagmets, Karl; Kaasik, UrmasKäesoleva lõputöö eesmärk oli lahendada kahe äripindadega elamuhoone ehitustööde organiseerimine. Tegu on kahe viiekordse hoonega, millest mõlema hoone esimene korrus ehitatakse välja äripinnaks. Hooned asuvad Tallinnas, Kristiine linnaosas aadressil Tihase tänav 26/28. Hooned on omavahel arhitektuurselt identsed. Hooned ehitatakse monteeritavast raudbetoonkonstruktsioonist, hooned on ühenduses läbi ühise maa-aluse parkla. Käesolev teema osutus valikuks autori soovil saada uusi kogemusi keskmisest keerukamate pinnasetingimustega hoone ehitustööde organiseerimisel ning soovil kavandada põhjalikumalt raudbetoon karkassi monteerimistöid. Tegu on autori jaoks esimese põhjalikuma kokkupuutega sulundseinade ehituse ning kõrge pinnasevee taseme suhtes. Autor puutub antud hoone projektiga kokku vaid lõputöö koostamise eesmärgil. Lõputöö on koostatud hoone eelprojekti staadiumi põhjal. Lõputöös lahendatavad ehitustehnilised lahendused pärinevad Tallinna Tehnikakõrgkooli Hoonete Ehituse eriala õppematerjalidest ning Ratu juhendmaterjalidest. Ajalised kulunormid ning arvutusmetoodika põhineb Ratu kartoteegil, rahalised maksumused pärinevad peamiselt peamiselt Eke Nora OÜ eelarvestamise materjalidest [1]. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldatakse peamisi hoone ehitustingimusi, hoone paiknemist lähimate naaberkinnistute ning tänavate suhtes. Kirjeldatakse lühidalt ka ümbritsetavaid hooneid, kinnistul asuvat haljastust ning krundi keskmist absoluutkõrgust. Põhjalikum ülevaade on antud ehitusgeoloogilistele tingimustele. Lõputöö teises peatükis on kirjeldatud hoone arhitektuurset ning konstruktiivset ülesannet. Kirjeldatud on hoone põhilisi tehnilisi näitajaid, arhitektuurset ning sisearhitektuurset tulemust. Kirjeldatud on ka kõik ehitatava hoone elemendid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade hoone tehnosüsteemidest ning tuletõrje lahendustest. Põhjalikumalt on kirjeldatud hoone montaažitööde protsessi ning kaeve- ja tugistustöid, mis on välja toodud peatükkides number 8 ja 9 olevas põhjalikus seletuskirjas ning graafilistel joonistel. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lühidalt hoone ehitustööde teostamise protsesse alustades eeltöödest kuni hoone üleandmiseni, koostatakse ehitustööde kestvuse koondkalenderplaan, kus tuuakse välja tööde mehitatavused. Lahendatakse ka ehitusplatsi üldplaan koos mitmesuguste ehitusplatsil toimivate rajatiste ning kommunikatsioonide vajalikkuse arvutustega. Eelarve osas arvutatakse eelprojektist pärineva hoone elementide mahutabelist tulenevate mahtude ning ehitusplatsil teada oleva olukorra põhjal välja ehitustöödeks läbiviimiseks vajalikud ehitusplatsi üldkulud, juhtimiskulud ning kogu ehitatava hoone eelarve. Kirjeldatud on antud hoone ehitamiseks vajalikke tõsteseadmeid, üldiseid tööohutuse- ja kvaliteedinorme. Kõik hoone püstitamisega seotud joonised on välja toodud graafilises osas.Nimetus Avatud juurdepääs Seitsmekümne viie korteriga kortermaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Kalmo, Eggert; Pajuste, MarioAntud lõputöös lahendasime Madli tn 1 planeeritava kortermaja ehitustööde organiseerimise projekti, kus lähemalt käsitlesime hoone teise korruse (telgede 12-19) vahel montaažitöid ja hoone 0- tsükli töid kuni vundamentide betoneerimiseni kogu hoone ulatuses. Kortermaja koosneb viiest erinevast hoonemahust, millest kaks on kahe korruselised ja kolm hoonemahtu on neljakorruselised. Kortermaja -1 korruse põrand ja välisseinad monoliitne betoon veekindluse lisandiga, ülejäänud korrused monteeritav. Kogu hoonel on üks ühine maa-alune parkla. Kõrgemad majaosad- kolm hoonemahtu viilkatusega ja kaks madalamat osa lamekatusega, ning osaliselt katusepealse haljastusega. Töö seletuskirjas oleme kirjeldanud hoone arhitektuurset, konstruktiivset, ja ka ertitööde lahendust. Lisaks anname ka ülevaate tornkraana lahendusestehitusplatsi planeerimise loogikast ja koostasime ka ehitusplatsi üldplaani, lisaks ka töö- ja tuleohutuse tagamise plaanid. Täiendavalt koostasime 2 korruse (teljed 12-19) tehnoloogiakaardi, kus kirjeldame täpsemalt, kuidas planeeritud montaaž teostada. Lisaks ka 0- tsükli tehnoloogiakaart, kus ka kirjeldame lähemalt antud ehitusetapil toimuvaid tööliike, masinaid ja tööjõuvajadust. Lõputöö majanduslikus osas koostasime ka detailse ehituse eelarve, kus välja toodud ehitustööde kogumaksumus 10 118 450 eurot (+KM), millest ehituse organiseerimiskulud moodustavad 8,38%. Käesolevas lõputöös käsitletava hoone ehitustöödega ei ole lõputöö esitamise hetkeks alustatudNimetus Avatud juurdepääs Korterelamu ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-20) Jagor, Renet; Alt, AivarsAntud lõputöös organiseeriti kolmekorruselise korterelamu ehitust. Esimesena tutvustati hoone arhitektuurseid ja konstruktiivseid lahendusi ning ka esiosasid. Järgnevalt koostati detailne koondeelarve ning tööajamahukuse arvus millele järgnes kalendergraafiku koostamine. Edasi kirjeldati põgusalt teostatavaid ehitustöid ehitusobjektil, koostati ehitusplatsi üldplaan ja valiti välja sobilik tõstemehhanism teostavateks montaažitöödeks. Üheks lõputöö osaks oli ka koostada kaks tehnoloogiakaarti milleks oli müüri- ja montaažitööde tehnoloogiakaardid, kus kirjeldati müüri- ja montaažitööde tehnoloogiaid detailselt, valiti välja vajalikud masinad tööde läbiviimiseks ning arvutati välja töö- ja materjalide mahud. Antud lõputöös koostati kokku neli graafilist joonist, kalendergraafik, ehitusplatsiplaan, müüritööde tehnoloogiakaart ja montaažitööde tehnoloogiakaart. Viimasena kahe peatükina kirjeldati detailselt kuidas tagatakse töö- ja tuleohutus. Lõputöö raames koostatud detailest ehituseelarvet analüüsides saadi ehitustööde omahinnaks ilma käibemaksuta 1 459 071,62 €, millest kulud ehitustegevuse organiseerimiseks moodustasid kokku 187 718 €. Koostatud kalendergraafiku järgi alustatakse ehitustöödega 20.09.2022 ja lõpetatakse 22.06.2023. Kõige rohkem töölisi töötab objektil jaanuari kuus, kui käivad hoones sise-ja välitööd. Lõputöö koostamine aitas arendada autori teadmisi ehitusjuhtimises, mõista paremini ehituseorganiseerimist ja sellega kaasnevat tervikut detailselt ning valmistada paremini ette tulevikus objektijuhi kohustusi täitma.Nimetus Embargo Nelja boksiga ridaelamu ehitustööde eelarvestamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Kütt, Villem; Hamburg, PilleLõputöö eesmärk oli ehitusettevõttele Estlanda OÜ anda tagasisidet nende eelarvestamise protsessist ja selle parendamise võimalustest. Töös analüüsiti üksikasjalikult projektide erinevaid osasid ja eelkõige keskenduti peatöövõtja poolt koostatud eelarvele, mis on koostatud nelja boksiga ridaelamu ehituseks aadressil Räime tn 24, Haabersti linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond. Projektdokumentatsioonis lähtuti valdavalt arhitektuursest osast, mis hõlmas endas kõige olulisemat – korruseplaanid, lõiked, vaated, sõlmed, asendiplaan ja spetsifikatsioonid. Arvestades koostatud analüüsi võib öelda, et lõputöö raames saadud tulemus on ettevõtte omast 3 411 eurot kallim. Ehitustööde eelarvestamise tulemiks oli Estlanda OÜ poolt 658 697 eurot ja lõputöö autori arvutuslikuks maksumuseks 661 893 eurot. Arvestades ehitusobjekti kogumaksumust on erinevus väga väike. Erinevused tekkisid igas valdkonnas, suurimad neist olid fassaaditööde osas ja hoone karbi ehitusel. Fassaaditöödel tekkisid suurimad erinevused soojustusmaterjali koguste osas. Käesoleva töö autor käis kohapeal paikvaatlusel ja sealt oli näha astmeline fassaad, kohati 200 mm soojustusmaterjali ja kohati 250 mm. Eelduslikult on peatöövõtja soojustusmaterjalide mahud omavahel vahetusse läinud. Hoone karbi ehitusel olid peamised erinevused vahelagede monoliitsete osade ehitusel ja teise korruse välisseinte ehitusel. Joonistelt saadud informatsioonist ei leitud monoliitsetele osadele ja välisseinte ehitusele nii suuri mahte. Tegemist ei saa olla ka varuga kuna saadud tulemid olid oluliselt erinevad. Võimalik, et peatöövõtja on arvestanud ekslikult mõne vale seina mahu sisse ja vahelae monoliitsete osadega samamoodi. Samuti ei ole arvestatud eelarvestamisel haljastusega, kogumaksumus haljastuse istutamisele oleks olnud 5 604 eurot. Käesoleva töö esimene peatükk andis lühikese ülevaate eelarvestamisest kui ühest hoonete ehituse protsessist. Peatükk andis vastused, kuidas koostada ehitustööde mahutabelit, kuidas hinnastada ehitustöid ning millised on eelarvestamise protsessis kõige levinumad vead. Samuti tutvustati käesoleva töö aluseks olevat ehitist. Teises peatükis analüüsiti peatöövõtja esitatud eelarve mahutabelit ja võrreldi seda oma lõputöö jaoks koostatud mahutabeli ja osalise eelarvestusega sõltuvalt informatsiooni kättesaadavusest mida peatöövõtjalt ei õnnestunud olulisel määral juurde saada. Juhul, kui peatöövõtjal õnnestub lõplikult kokku panna reaalne ehitusmaksumus, siis võiks käesolevale tööle kaaluda jätku-uuringut, kus võrreldakse reaalset ehitusmaksumust ehitustööde eelarvega ja käesoleva lõputöö tulemiga. Lõputöö üldine eesmärk oli anda ridaelamu näitel ülevaade ehitustööde eelarvestamisest ning koostada kontrolleelarve, mis aitab hoida ehituskulud paremini kontrolli all ja võimaldab vajadusel teha tulevaste hangete jaoks muudatusi või kärpimisi. See töö võib olla kasulik eelkõige ettevõttele Estlanda OÜ kui ka ehitusvaldkonna spetsialistidele ning pakub olulist teavet selle valdkonna õppijatele.Nimetus Embargo Ehituseelarve koostamise protsess ja sellega töötamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-08-08) Haugjärv, Keven; Hamburg, PilleAntud lõputöös kirjeldab autor ehituseelarve koostamise protsessi ja sellega töötamist. Autor toob välja erinevaid kitsaskohad eelarvestamise protsessis ja sellega töötamisel. Töös räägib autor 1983 ehitatud laohoone rekonstrueerimises tööde hankest ja ehitusest. Ta kirjeldab selle ehituse hanke perioodi, eelarve läbirääkimise perioodi ja hoone rekonstrueerimistööde perioodi. Ja töö lõpus analüüsib autor ehituseelarvet ja toob iga töölõigu juures välja selle head ja vead. Hanke perioodist kirjeldab autor hanke läbiviimist. Milline oli hanke tüüp, milline oli hanke sisu ja millised olid hanke korraldamise põhjused. Veel kirjeldab autor hanke perioodist seda, kes oli tellija, milline oli tema roll ja käitumine hanke ajal. Eelarve läbirääkimistest kirjeldab autor eelkõige seda, millised olid tööde tellija soovid ja milline oli tema hinnasoov. Kuna ehitaja ja tellija hoone ehitamise nägemus hinna osas ei ühtinud, siis räägib autor töös pikalt sellest, kuidas jõuti hinnani, mis tööde tellijat rahuldas. Ning kuidas jõuti kokkuleppeni, et ehitaja saaks hakata antud hoonet rekonstrueerima. Hoone rekonstrueerimise osas räägib autor sellest, kuidas ehitus kokkulepitud ehituseelarvega sujus ning millised olid kokkulepitud eelarvega ehitamise probleemid ja puudused. Siinkohal räägib autor kolmest põhiteemast, milledeks on: 1. eelarve hinnas püsimise strateegia; 2. eelarves püsimise põhieesmärgid; 3. eelarve tabeli analüüsimine. Esimeses punktis kirjeldab ja analüüsib autor seda, kuidas ehitus objektimeeskond ehituseelarvega edasi kavatses toimetada, milline oli plaan ja millised olid takistused plaani elluviimisel. Teises punktis kirjeldab ja analüüsib autor eelarves püsimise eesmärke ja kuidas neid rakendati. Selles punktis räägib autor ka täpsemalt sellest, kuidas eesmärgid püstitati ning kuidas vead eelarves ja ehitustegevuses seda mõjutasid. Veel toob autor antud peatükis välja need mured, millega ei oska mitte keegi arvestada, kuid ometi need juhtuvad. Näiteks Covid 19 viiruse levik ja sõda Venemaa ja Ukraina vahel. Sellest viimasest murest räägib autor töös pikalt ja põhjalikult, s.t. kõik, mis selle sõja tõttu muutus ja millised mured sellest sõja tagajärjel tekkisid. Antud peatükki läbi lugedes saab lugeja aru, milline on üldiselt lähi regioonis oleva sõja mõju ehitusele ja sellega seonduvale. Üheks teemaks oli ka Covid 19 viiruse levik. Kuna teadmine sellest viirusest oli olemas juba hanke ajal, siis seda ehitusobjekti see väga ei mõjutanud, kuid mingil määral avaldas mõju ka see. Autor kirjeldab töös seda, kuidas see haigus mõjutas ehitusmaterjalide tarneid ja ehitustegevust ning millised olid meetmed selle haiguse vältimiseks ja õigeaegsete ehitusmaterjalide tarnete tagamiseks. Kolmandas punktis kirjeldab ja analüüsib autor ehituseelarve tabelid. Siin kirjeldab autor tabeliga eelarve hindasid ehituseelarves ja seda, millise hinnaga üks või teine töölõik valmis ehitati. Terviktabel on lisatud eraldi lisadokumendina lõputöö lõppu. Antud peatükis analüüsib autor töid liigendatult töölõikude kaupa. Kõikide töölõikude juures on välja toodud kirjeldus ja analüüs ning lõppu on lisatud tabel, kus kuvatakse selle töölõigu tulemus. Eraldi tabelina on veel kirjeldatud lisatööd, kui neid töölõigu teostamisel tehti. Kolmanda punkti võtab kokku koondtabel, kus kirjeldatakse ja analüüsitakse kogu tabeli tulemust. Antud lõputöö kokkuvõtteks saab autori arvates tuua välja selle, et vaatamata suurtele probleemidele suutis objektimeeskond säilitada külma närvi ja püsida eesmärgiks seatud hinnas. Seejuures saavutada ka kasum mis oli 5,8% ehituseelarvest. Tellija eelarvest oli see protsent 11,1%.Nimetus Avatud juurdepääs Seitsmekümne viie korteriga kortermaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Kalmo, Eggert; Pajuste, MarioAntud lõputöös lahendasime Madli tn 1 planeeritava kortermaja ehitustööde organiseerimise projekti, kus lähemalt käsitlesime hoone teise korruse (telgede 12-19) vahel montaažitöid ja hoone 0- tsükli töid kuni vundamentide betoneerimiseni kogu hoone ulatuses. Kortermaja koosneb viiest erinevast hoonemahust, millest kaks on kahe korruselised ja kolm hoonemahtu on neljakorruselised. Kortermaja -1 korruse põrand ja välisseinad monoliitne betoon veekindluse lisandiga, ülejäänud korrused monteeritav. Kogu hoonel on üks ühine maa-alune parkla. Kõrgemad majaosad- kolm hoonemahtu viilkatusega ja kaks madalamat osa lamekatusega, ning osaliselt katusepealse haljastusega. Töö seletuskirjas oleme kirjeldanud hoone arhitektuurset, konstruktiivset, ja ka ertitööde lahendust. Lisaks anname ka ülevaate tornkraana lahendusestehitusplatsi planeerimise loogikast ja koostasime ka ehitusplatsi üldplaani, lisaks ka töö- ja tuleohutuse tagamise plaanid. Täiendavalt koostasime 2 korruse (teljed 12-19) tehnoloogiakaardi, kus kirjeldame täpsemalt, kuidas planeeritud montaaž teostada. Lisaks ka 0- tsükli tehnoloogiakaart, kus ka kirjeldame lähemalt antud ehitusetapil toimuvaid tööliike, masinaid ja tööjõuvajadust. Lõputöö majanduslikus osas koostasime ka detailse ehituse eelarve, kus välja toodud ehitustööde kogumaksumus 10 118 450 eurot (+KM), millest ehituse organiseerimiskulud moodustavad 8,38%. Käesolevas lõputöös käsitletava hoone ehitustöödega ei ole lõputöö esitamise hetkeks alustatud.Nimetus Avatud juurdepääs Priimula tee eramu põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-07) Randviir, Siim; Kuningas, AndresVõttes arvesse projekteerimistingimusi, tellija soove, omavalitsuse määrusi ning krundi eripärasi sai projektis käsitletud hoone lahendatud. Kriitilisteks punktideks oli optimaalse ja funktsionaalse ruumiprogrammi välja töötamine jäädes seejuures tellija soovide ja omavalituse määruste ning tingimuste raamidesse. Põhiliseks murekohaks peale arhitektuursete jooniste välja töötamist sai teise korruse toetamine esimese korruse välisseintele terastalade abil. Töös valiti kõige kriitilisemaks kohaks elutoa ning köögi kohal oleva üheksa meetrise sildega terastala. Antud terastalale teostati tugevuse, stabiilsuse ning jäikuse kontroll. Lisaks kontrolliti terastala toetumist müüritisele. Kuna terastala üks ots toetus müüritisele ning teine ots köögiakna kohal olevale aknasillusele sai töös ka antud aknasillus dimensioneeritud ning arvutatud. Lisaks teostati kontroll aknasilluse tugevusele, jäikusele ning stabiilsusele. Samuti kontrolliti ka aknasilluse toetumist müüritisele. Töös väljatoodud arvutuste järeldustest nähtub, et terastalad suudavad oma ülesannet täita ning tugevustingimused on täidetud. Toesõlmede kontrollis leiti järeldus, et tuleb kasutada raudbetoonist toepatja müüritise ja terastala vahel, kuna mõlema tala puhul mõjuvad otse müüritisele liiga suured koormused, mida müüritis ei suuda üksi vastu võtta.Nimetus Embargo Nelja boksiga ridaelamu ehitustööde eelarvestamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-05) Kütt, Villem; Hamburg, PilleLõputöö eesmärk oli ehitusettevõttele Estlanda OÜ anda tagasisidet nende eelarvestamise protsessist ja selle parendamise võimalustest. Töös analüüsiti üksikasjalikult projektide erinevaid osasid ja eelkõige keskenduti peatöövõtja poolt koostatud eelarvele, mis on koostatud nelja boksiga ridaelamu ehituseks aadressil Räime tn 24, Haabersti linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond. Projektdokumentatsioonis lähtuti valdavalt arhitektuursest osast, mis hõlmas endas kõige olulisemat – korruseplaanid, lõiked, vaated, sõlmed, asendiplaan ja spetsifikatsioonid. Arvestades koostatud analüüsi võib öelda, et lõputöö raames saadud tulemus on ettevõtte omast 3 411 eurot kallim. Ehitustööde eelarvestamise tulemiks oli Estlanda OÜ poolt 658 697 eurot ja lõputöö autori arvutuslikuks maksumuseks 661 893 eurot. Arvestades ehitusobjekti kogumaksumust on erinevus väga väike. Erinevused tekkisid igas valdkonnas, suurimad neist olid fassaaditööde osas ja hoone karbi ehitusel. Fassaaditöödel tekkisid suurimad erinevused soojustusmaterjali koguste osas. Käesoleva töö autor käis kohapeal paikvaatlusel ja sealt oli näha astmeline fassaad, kohati 200 mm soojustusmaterjali ja kohati 250 mm. Eelduslikult on peatöövõtja soojustusmaterjalide mahud omavahel vahetusse läinud. Hoone karbi ehitusel olid peamised erinevused vahelagede monoliitsete osade ehitusel ja teise korruse välisseinte ehitusel. Joonistelt saadud informatsioonist ei leitud monoliitsetele osadele ja välisseinte ehitusele nii suuri mahte. Tegemist ei saa olla ka varuga kuna saadud tulemid olid oluliselt erinevad. Võimalik, et peatöövõtja on arvestanud ekslikult mõne vale seina mahu sisse ja vahelae monoliitsete osadega samamoodi. Samuti ei ole arvestatud eelarvestamisel haljastusega, kogumaksumus haljastuse istutamisele oleks olnud 5 604 eurot. Käesoleva töö esimene peatükk andis lühikese ülevaate eelarvestamisest kui ühest hoonete ehituse protsessist. Peatükk andis vastused, kuidas koostada ehitustööde mahutabelit, kuidas hinnastada ehitustöid ning millised on eelarvestamise protsessis kõige levinumad vead. Samuti tutvustati käesoleva töö aluseks olevat ehitist. Teises peatükis analüüsiti peatöövõtja esitatud eelarve mahutabelit ja võrreldi seda oma lõputöö jaoks koostatud mahutabeli ja osalise eelarvestusega sõltuvalt informatsiooni kättesaadavusest mida peatöövõtjalt ei õnnestunud olulisel määral juurde saada. Juhul, kui peatöövõtjal õnnestub lõplikult kokku panna reaalne ehitusmaksumus, siis võiks käesolevale tööle kaaluda jätku-uuringut, kus võrreldakse reaalset ehitusmaksumust ehitustööde eelarvega ja käesoleva lõputöö tulemiga. Lõputöö üldine eesmärk oli anda ridaelamu näitel ülevaade ehitustööde eelarvestamisest ning koostada kontrolleelarve, mis aitab hoida ehituskulud paremini kontrolli all ja võimaldab vajadusel teha tulevaste hangete jaoks muudatusi või kärpimisi. See töö võib olla kasulik eelkõige ettevõttele Estlanda OÜ kui ka ehitusvaldkonna spetsialistidele ning pakub olulist teavet selle valdkonna õppijatele.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Lennujaama Non-Schengeni eelootealade rekonstrueerimistööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-12) Punane, Rene; Rodenberg, AntiKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostada Tallinna Lennujaama Non-Schengeni eelootealade rekonstrueerimise ehitustööde organiseerimise kava ehituse tellija esindaja vaates. Lähteandmetes selgitati põhjalikult Tallinna Lennujaamas teostatavate tööde puhul eritingimusi ja nõudeid nende läbiviimisel. Samuti tutvustati Lennujaama koordineerimiskeskust ning selle seost lennujaamas teostatavate ehitustegevustega. Töös kirjeldati lennujaama kinnisel alal töötamise korda, läbipääsulubade korda ning võrreldi lennujaama suletud alal ehitamise tingimusi tavaolukorra ehitustingimustega. Autor tutvustas Tallinna Lennujaama reisiterminali ümberehitatava osa projektlahendust. Lühiülevaade tehti kõikidele projektiosadele. Lõputöö majandusosas toodi välja ehituskulude maksumus, mis oli ligi 2,6 miljonit eurot ning vastavalt eelarve kululiikide kaupa leiti ka eelarve osakaalud. Arvutustest selgus, et ruutmeetri hinnaks kujunes 2224,83 eurot / m2 . Ehituse organiseerimise kulude maksumuseks oli eelarvetabelis kokku 268 800 eurot, mis moodustas 10,35% kogu ehituseelarvest. Ehituse organiseerimise kulude analüüsimisel jõuti järeldusele, et lennujaama eritingimusi silmas pidades, olid ehituse organiseerimise kulud, mis moodustasid 1,7% kogu maksumusest, keskmisest kallimad. Samas leiti ka, et kulude kokkuhoiukohti ei esinenud. Lõputöö teises osas koostati ehitustööde üldplaan, koondkalendergraafik ja kaks tehnoloogilist kaarti. Ehitustööde üldplaani seletuskirjas kirjeldati ehitusplatsi asukohta lennujaama territooriumil koos objekti planeerimisloogikaga. Teostati ehitusaegse veevarustuse torustiku dimensioneerimine ning koostati ehituse elektrivajaduse arvutused koos jaotuskilbi peakaitsme määramisega. Arvutustest selgus, et vajalik peakaitse suurus ehituse läbiviimiskeks on 3 x 80 A. Ehitusplatsi üldplaani graafilises osas koostati üldplaani joonis koos piirangualadega ning liiklusskeemidega ehituplatsi teenindamiseks. Koondkalenderplaanis kirjeldati ehitustööde tegevusi koos ajalise täpsustusega ning koostati tööjõuvajaduse graafik. Graafikust selgus, et kõige suurem samaaegselt objektil töötavate inimeste hulk oli sügisel, kui teostati sisetöid ja tehnosüsteemide töid. Kalendergraafikust selgus, et kogu ehitustööde teostamise aeg oli planeeritud 209 tööpäeva ning ehitustööd ette nähtud lõpetada 2024.a. jaanuari lõpus. Kasutusloa menetluseks oli graafiku järgi planeeritud kaks kuud, kasutusloa väljastusaeg ette nähtud märts 2024.a. 66 Tehnoloogilised kaardid koostati Non-Schengen eelootealade ümberehitustööde kõige keerulisemate osade – lammutustööde ja betoonitööde kohta. Mõlema tehnoloogilise kaardi seletuskirjas kirjeldati teostatavaid töid ning määrati tööde teostamiseks vajalik isikkoosseis. Lammutustööde seletuses määrati ära täpne utiliseerimise plaan ning kava, sest olenevalt lammutustööde etappidest, muutus ehituskonteinerite kasutuskord. Betoonitööde tehnoloogilise kaardi seletuskirjas koostati kõige suurema haardeala põranda betoneerimistööde jaoks vajaminevate veokite arvutus. Graafilises osas koostati ümberehitustööde jaoks lennuohutuse vaatest kõige olulisemad joonised – tööde teostamise järjekord, liiklusskeemid ja seadmete paigutustööde tegemise ajal. Samuti määrati betoneerimistööde aegsed piirangualad ning joonisel näidati teekonnad nii ehituse kui lennuliikluse teenindamiseks tööde ajal. Lõputöö viimases osas kirjeldati töö- ja tuleohutuse plaani koos põhjaliku seletusega töötajate olmetingimuste tagamise kohta ehitusplatsil. Keskkonnakaitse kavas tutvustas autor Tallinna Lennujaama tegevusi ning eesmärke süsinikuneutraalsuse saavutamisel. Autor kirjeldas tegevusi, mis AS Tallinna Lennujaam oli juba aastaks 2023 ära teinud ning millised tegevused olid planeeritud tulevaste aastate jaoks. Lõputöö koostamine oli autori jaoks väga hea võimalus objekti põhjalikuks projektdokumentatsiooni läbitöötamiseks ning andis hea kogemuse ära lahendada kõige ohtlikumate tööde, nagu lammutustööde ja töötavas reisiterminalis betoonitööde planeerimine.Nimetus Embargo Papli 8 külaliskorteritega kortermaja eelarve analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Kalev, Taavi; Hamburg, PillePapli 8 hoone ehitamise kevadel eelarvestatud maksumus oli 2 679 321,0 eurot. Sügisel tõusis hind 3 278 384,1 eurole. Hinnavahe oli seega 599 063,1 eurot. Väga lühikese aja jooksul toimunud hinnatõus on hoone suurust arvestades märkimisväärne. Hinnatõusu mõjutusel Papli 8 külaliskorteritega ärihoone ehitusega ei alustatud. Seda projekti ei ole aga veel unustatud ja turgude paranedes kavatsetakse hoone valmis ehitada. Papli 8 külaliskorteritega hoone analüüsimiseks tehti kaks detailset eelarvet, mis erinesid teineteisest oma põhjalikkuse poolest. Kevadel tehtud eelarves oli palju väga olulisi kuluridasid jäänud arvestamata. Sellest tingitult tuli sügisel mahte uuesti arvutades neid muuta, millega kaasnes eelarves suur hinnatõus. Mahu või toodete eelarvest välja jäämine on suur eksimus eelarve koostamise juures. Iga väljajäänud toode või töö vähendab tulu, mida on projekti pakkudes võimalik saavutada. Mahtudest tingitud suurele hinnatõusule lisaks tõusid paljude kulurühmade ühikhinnad. Mahtude õigsuse korral on paljudel juhtudel hinnatõusu mõjutajaks tooraine, näiteks metalli või terase, või energia hindade tõus. Energiahinnad tõstsid hindu ka sektorites, kus tooraine hinnad olid muidu langenud. Toodete tegemiseks vajamineva energia hind läks lühikese perioodiga väga suureks ja see on sundinud hindu tõstma. Kahe erineva inimese poolt koostatud eelarvete omavahel võrdlemine on kohati keeruline tegevus. Paljud kulurühmad on toodud välja komplektina või objekti lõikes. See ei anna võimalust analüüsida ja aru saada, millega on antud hinnas arvestatud. Lisaks ei ole võimalik hilisemas faasis kontrollida või selgitada mahte. Iga uue muutuse korral tuleb mahud ja hinnaküsimised viia läbi otsast peale, et saada kindel arusaam ja pakkumine töölõikudele. Kui kaaluda alternatiivide kasutamist Papli 8 külaliskorteritega ärihoone ehitamisel, võiks eeldada, et hind muutub odavamaks, kuid see pole alati nii. Õõnespaneelidest vahelae konstruktsiooni on kiirem ja lihtsam ehitada ja see muudaks hinda märgatavalt odavamaks. Samas, kui kasutada elementidest seina konstruktsiooni, siis antud hoone näitel hind kallines. Võrreldes monoliitse kandevkonstruktsioonidega on ehitustööde maksumus 81 609 eurot soodsam, kui ehitades monteeritavate elementidega. Arutlus alternatiivsete lahenduste üle näitlikustab, milliseid valikuid ehitusprotsessis tehakse, toob välja nimetatud lahenduste hinna, eelised ja puudused ning selgitab, kuidas antud lahendused mõjutavad hoone ruumiplaani ja miks neid sellega seoses kasutusele ei võetud. Papli 8 külaliskorteritega ärihoone kevadel ja sügisel 2022. aastal koostatud eelarvete analüüsimine oli keeruline ja aeganõudev protsess. Analüüsimisel tuleb tähelepanelikult mõtestada, kuidas on eelarve üles ehitatud. Seeläbi on võimalik analüüsida väiksemaid kuluridasid, mis on antud töös hästi välja tulnud. Hinnamuutuste tagamaid ei ole suudetud töös rohkem välja tuua kui neli, kuna iga hinnamuutus on tingitud mitmetest erinevatest teguritest, või olla seotud vaid ühe pakkujaga.Nimetus Embargo Hinda mõjutavate tegurite eritlus ja siseviimistluse maksumuse analüüs kolme objekti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-15) Nohrin, Alje; Hamburg, PilleKäesolevas töös toodud teoreetilises osas analüüsitakse hindu mõjutavaid tegureid. Ettevõttemajanduslikus lähenemises on mõjutajateks ostukogused, oodatav kvaliteet ning muud hinnataset mõjutavad tegurid. Suuremad ostukogused võimaldavad osta materjale madalama ühikuhinnaga, samas kvaliteetsete materjalide ja hindade kasutamine tõstab maksumust. Erinevas suunas võivad hindu mõjutada ehitatava hoone spetsiifika, toote turunduse või elutsükliga seonduv. Nende põhimõtete tundmine aitab mõista hinnakujunduses toimuvat. Teoreetilise osa teine pool käsitleb hindu makromajanduslikult ning analüüs sisaldab Eesti viimaste aastate majandusnäitajad. Peamised tulemused on järgmised. Ehituse tööjõuturuga kaldutakse seostama ümbrikupalku, kuid suuremaks probleemiks on hetkel pigem võõrtööjõud, kelle kaasamine kipub langetama valdkonna keskmist palka, suunates niimoodi kohalikku tööjõudu turult minema. Inflatsiooni ohjamisega on probleeme, sest ehitusmaterjalide turg on saanud järjepanu erinevaid signaale, mis tekitavad hinnatõusu. Monopolistlikult konkureerivate toodete puhul kipuvad toodete hinnad olema kõrgemad, sest täpselt samasugust toodet pole teistel müüjatel võimalik pakkuda. Kuigi Eesti on maailmas korruptsioonitajumise indeksi alusel üks vähemkorrumpeerunud riike, on siingi omad probleemid ning korruptsioon on ehitusvaldkonnast visa kaduma. Praktilises osas uuritakse kolme erineva objekti maksumusi, aluseks nende eesmärkhinnang või täite eelarve. Kõigile tehti koguste kontroll ning arvutati välja maksumus jooksvates hindades. Lisaks arvestati ehitushinnaindekseid kasutades eesmärkhinnangu või täite-eelarve maksumus 2023. aasta I kvartali hindades. Täiendava võrdlusmaterjali loomiseks tehti maksumusarvutused ka Soome hindades. Arvestuse aluseks kasutati Ratu andmebaasi 2023. aasta jaanuarikuu hindu. Selliselt leitavate maksumuste osas püstitati järgnev hüpotees: eelarvestusaegsed ja varasemate aastate tegelikud maksumused on väiksemad viimase aasta omadest, mis lähenevad oma väärtuselt pigem ehitusindeksiga korrigeeritud maksumusele. Neist kõigist on omakorda kallim Soome andmetel leitud kogumaksumus. Andmete analüüsi käigus selgus, et igal objektil oli maksumuste käitumine erinev ning üheselt ei olnud võimalik kinnitada, et tulemused vastavad hüpoteesile. Töös leitud andmetele toetudes saaks edasise suunana leida ning võrrelda sama otstarbega ruumide ruutmeetri hinna maksumust. Viimaste aastate inflatsiooniline hinnatõus on hinnad kohati põhjendamatult kõrgeks muutnud. Ostja jaoks on oluline võtta otsuse tegemisel aega, et hinnata ja küsida alternatiivseid pakkumisi.Nimetus Embargo Moodulhoone puitvahelae põrandaelemendi vibratsiooni analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Parkala, Margo; Animägi, AiliLõputöös uuritavad konstruktsioonitüübid tegid üllatavalt halva tulemuse. Konstruktsioonitüüp A puhul oli tulemus ootuspärane, kuid B ja C puhul ei saa kindlasti seda sama väita. Nelja meetrise laiuse ja kümne meetrise pikkuse moodulhoone vahelae põrandaelemendi konstruktsioonitüübiks sobib vaid variant B, mida võib rakendada vaid Rootsi ehitusturul. Eesti ehitusturule autori valitud piirläbipainde korral variant B ei sobi, kuid reaalses situatsioonis on tellijaga võimalik kooskõlastada täpsed piirväärtused rahvuslikus lisas kajastatud graafiku (Joonis 16) baasil, mis arvestaks kõikide osapoolte soove. Sellest tulenevalt ei saa Eesti Eurokood 5 rahvusliku lisa kohaselt teha kinnitavaid järeldusi konstruktsioonitüüpide sobivusest ja mittesobivusest. Problemaatiliseks pöörab olukorra asjaolu, et konstruktsioonitüüp B puhul on kasutatud maksimaalset C24 tugevusklassi tala ristlõiget, milleks on 45x245 mm. See tähendab, et üle nelja meetri laiuse moodulhoone puhul ei pruugi olla võimalik tavalise C24 tugevusklassi puittalaga vibratsioonitingimusi täita. Probleem esineb juba nelja meetri laiuse mooduliga. Soome ja Norra kõrge jäikusnõudega põrandate läbipainde tingimuse täitmiseks oleks nelja meetri laiuse mooduli ja konstruktsioonitüüp B puhul vaja läbipainet vähendada ligikaudu 55%. Konstruktsioonitüüp C puhul küündib see juba üle 60%. Ratsionaalsete konstruktiivsete lahendustega tundub see tõsiselt väljakutsuva, kui et mitte võimatu ülesandena. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks kasutada suurema ristlõike ja kandevõimega LVL talasid või sama ristlõige topelt talana. Seega tuleks mooduli laiust ja vahelae põrandaelemendi konstruktsiooni paksust juba arhitektuurses faasis sildeava suhtes kriitilise pilguga vaadata. Konstruktsiooni kandepiirseisund võib ju olla täidetud, kuid arvestamata ei saa jätta kasutuspiirseisundi tingimusi milleks on siirded ja vibratsioon. Kui välja jätta kõiksugu parendavad konstruktiivsed lahendused, siis teiseks ja ehk fundamentaalseks probleemiks on vibratsiooni ja seda hõlmavad arvutusmetoodikad. Lõputöö käigus uuris autor mitmeid arvutusnäiteid ja teatmeteoseid põrandate vibratsiooni kohta. Kõik tõlgendasid arvutusvalemites olevaid parameetreid erinevalt, mistõttu saavutati sarnaste konstruktsioonide puhul ka väga erinevad tulemused. Sellest tulenevalt võivad käesolevas lõputöös uuritavate konstruktsioonitüüpide kehvad tulemused olla seotud arvutusmetoodikatega, mis on liiga lihtsakoelised ja kohati väga ebamääraselt tõlgendatavad. Sama argument on välja toodud ka lõputöös kajastatud uuringus. Arvutusmetoodikates esineb ka palju puudusi, mis suudaks põrandakonstruktsiooni terviklikku töötamist efektiivsemalt hinnata. Ühe näitena võib välja tuua karkassi põiksidemed ja nende efektiivsuse tõendamine. Hetkel puudub selle konstruktiivse lahenduse kohta üheselt mõistetav ja detailne arvutusmetoodika. Täiendamist vajavad kindlasti ka riikide rahvuslikud lisad, mis võiksid parema tulemuse ja probleemide vältimise eesmärgil olla detailsemad. Hea näitena võib hetkel välja tuua Soome Eurokood 5 rahvuslikus lisas olevat vibratsiooni peatüki 7.3.3, kus on välja toodud mitmeid lisanüansse ja arvutusmetoodika täpsustusi. Positiive on, et Eurokood 5 on hetkel uuendamisel ja loodetavasti pööratakse tähelepanu ka põrandate vibratsiooni peatükile.Nimetus Avatud juurdepääs Ühiskondliku hoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Teearu, Tarmo; Alt, AivarsEhitise teostamisega kaasneb suur ökoloogiline jalajälg. Suurima neist jätab betoonehitis. Lähtudes sellest tuleks võimalusel hinnata ehitise seisukorda ja võimalusel see rekonstrueerida. Rekonstrueerimise käigus jääb tavaliselt hoone karkass valdavalt samaks. Kindlasti vaadatakse üle selle olukord ja vajadusel tehakse täiendavad parandus või tugevdustööd hoone elukaare pikendamiseks. Rekonstrueerimistööde käigus kaasajastatakse kogu hoone tehnosüsteemid. Erilise väljakutse annab see arhitektidele ja inseneridele, kes peavad olemasoleva hoone kontseptsiooni muutma vastavalt Tellija ootustele. Projektis rekonstrueeritakse Rahvusraamatukogu CD korpuse hooned. Rekonstrueerimistööde algus on 01.02.2022. Tööde teostamise aeg on 35 kuud. Selle ajaga rekonstrueeritakse lisaks CD korpusele ka kõik teised korpused. Hoone on lisaks oma suurusele ka täiendavalt võetud muinsuskaitse alla. See seab piirangud näiteks fassaadidel, ventilatsioonirestidele fassaadil, algupärastele siseustel, mis on säilitavate eksponaatide nimekirjas jne. Hoone suurust arvestades saab panna tehtavad tööd osaliselt kattuma. Ehitusobjekti kõige ohtlikum aeg on lammutusperiood. Tegemist on vana hoonega ning selle teostus ei pruugi vastata tegelikkusele. Lisaks on ekspluatatsiooni käigus tulnud välja ka hoone nõrgad kohad, mis vajavad lahendust. Lammutusperiood kestab umbes 1 aasta. Samal ajal alustatakse ka ehitustöödega seal kus lammutustööd on lõppenud. Ehitusobjekti pingelisem aeg on ehitusperioodi teine aasta. Selle perioodi sisse mahub pea kõikide töövõtuliikide teostus, mis mahukamate tööde puhul kanduvad ka kolmanda aasta esimesse poolde. Sel perioodil on ehitis koormatud ka maksimaalse inimressursiga. Eelnevalt olen kokku puutunud keerukate muinsuskaitse all olevate rekonstrueeritavate hoonete ehitusega. Ükspäev sain kutse osaleda selle hoone rekonstrueerimistöödel. Aukartust tekitas hoone suurus ja selle iseloom. Lammutustööde ja hoone konstruktsioonide tugevdamisel mul isiklikus plaanis kartusi ei tekkinud. Oma ehituskogemusele tuginedes julgesin diskuteerida konstruktiivse osa inseneridega ning pakkuda välja optimaalsemaid ning toimivaid lahendusi. Enamik neist läks ka ehituskonstruktsioonides kasutusse. Olen tänulik võimalusele osaleda väga suure ning Eesti Vabariigile olulise hoone rekonstrueerimistöödel. Selle objekti töödel kaasalöömine annab väga suure kogemuse keeruka ning kitsaste oludes tööde teostamise kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiakulude ja sisekliima muutuste kirjeldamine ning kulutõhususe arvutamine hoone A- energiaklassi rekonstrueerimisel kasutades välistarindite soojustamisel tehaseelemente(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Mändmets, Kristjan; Lifländer, Alo; Hamburg, AntiAkadeemia tee kortermajade sisekliima uuringud viitasid selgele vajadusele tegeleda nendes majades ulatuslike rekonstrueerimistöödega. Uuringutes oli selgelt eristatav suur CO2 kontsentratsioon, mis viitab puudulikule õhuvahetusele korterites. Läbi temperatuuri indeksite arvutuste oli enamikes korterites selged hallituse ohud, mis viitab soojuslikult kehvadele piirdetarinditele ja avatäidetele. Oli ka kortereid, kus päikese poolt põhjustatud vabasoojused tekitasid ruumis kiire temperatuuri tõusu, kohati lausa +4 ℃ vähem kui ühe tunniga. Hoonete kaalutud energiakasutuse arvutustes oli näha, et hoonete keskmised tarbimised sooja vee ja elektri osas olid madalamad kui energiamärgise arvutamise metoodikas kirjeldatud standardväärtused. Kui arvutustes kasutada reaalseid tarbimisväärtusi, saavutaksid need hooned ka parema energiatõhususe klassi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul on võimalik enne rekonstrueerimise alustamist aastaid tarbimist täpselt mõõta, et saada aimu võimalikust reaalsest energiamärgisest pärast rekonstrueerimistööde lõppu. Uute hoonete ehitamisel on seda infot võimalik saada alles mõni aasta peale hoone eesmärgipärast kasutamist. Hoone dünaamiliste soojuslevi arvutuste tulemusi võrreldes oli selgelt näha väga suur mõju hoone korteripõhisel ventilatsioonisüsteemil ja infiltratsiooni koguse vähendamisel. Klassikaliste välistarindite soojapidavamaks muutmisele lisaks on mõistlik senisest enam pöörata tähelepanu nendele aspektidele, kuna seetõttu on võimalik hooneid veel palju energiasäästlikumaks rekonstrueerida. Märkimisväärne soojuskadude erinevus on ka akende soojapidavuse tõstmisel. Oluline on vähendada 1. korruse soojuslevi keldrikorrusele. Seni standardsele lahendusele keldri lae soojustamisele on mõistlik kaaluda alternatiivina keldri põranda soojustamist. Keldri põranda soojustamine on üllatavalt suure mõjuga hoone netokütteenergia vajaduse vähenemisele, investeering vana põranda eemaldamisele ja uue põranda soojustamisele on tasuv üsna kiiresti võrreldes hoone kasutuseaga. Keldri põranda soojustamine, võrreldes keldri lae soojustamisega jätab ka suurema ruumi kõrguse, mis on elanikele mugavam. Päikesepaneelide paigaldamisel katusele on paneelide tootlikkusel oluline paneelide paigaldussuund ja kaldenurk. Kui paigaldada hoone katusele ventilatsiooniseadmed, väheneb märgatavalt paneelide paigaldamiseks olev katusepind ning ka saadav taastuvenergia hulk. Samas tõstetakse katuseseadmete puhul märgatavalt katust, mistõttu on võimalik fassaadile rohkem päikesepaneele paigaldada. Tuleb siiski silmas pidada, et fassaadile paigaldatavad päikesepaneelid on oluliselt madalama tootlikkusega, kui katusele paigaldatud paneelid, mis kohati on põhjustatud 69 paigaldussuunast, aga ka ülekuumenemisest. Hoone ümber olev kõrghaljastus võib väga palju mõjutada fassaadidele paigaldatud päikesepaneelide tootlikkust, kuna puudest tekkivad varjud takistavad päikesekiirguse jõudmist paneelile. Oleks vajalik läbi mõelda ja uurida maastiku arhitektidel, kas samaväärse CO2 koguse sidumiseks on võimalik kasutada madalama kõrgusega haljastust, mis asendaksid kõrgeid lehtpuid, mistõttu oleks võimalik fassaadidelt rohkem päikeseenergiat koguda. Autorid võrdlesid dünaamilise soojuslevi arvutustes käsitletud renoveerimispakette kohapealse rekonstrueerimisega ja selgitasid välja renoveerimispakettide kuluefektiivsuse. Arvutus näitas, et arvestades 30% ja 50% toetusi Kredexist, on rekonstrueerimine eeltoodetud elementidega kuluefektiivsem. Kohapealse rekonstrueerimise maksumus oli vahemikus 555–590 eurot köetava pinna ruutmeetri kohta, samal ajal kui eeltoodetud elementidega jäi maksumus 420–450 eurot köetava pinna ruutmeetri kohta, sõltuvalt kombinatsioonist. Autorite poolt analüüsitud variantidest osutus kuluefektiivseimaks variant 3.1, mis on korteripõhiste rootorsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ja keldri põranda lisa soojustamisega versioon. Vajalik on teostada edasiseid uuringuid seoses korteripõhiste ventilatsiooni süsteemide hoolduse maksusmuse väljaselgitamiseks, et saada terviklikum ülevaade hoone elukaare kuludest. Energiakulude analüüs kokkuvõtvalt näitab, kuidas erinevad rekonstrueerimis- ja energiakasutuse stsenaariumid mõjutavad korterelamu energiakulu ja-efektiivsust. See tõstab esile, kui oluline on hoolikas planeerimine ja kaasaegsete energiasäästutehnoloogiate, nagu taastuvenergia ja kütte- ning ventilatsioonisüsteemide optimeerimine, kasutamine hoonete renoveerimisel. Iga käsitletud rekonstrueerimisversioon toob kaasa märkimisväärse energia- ja kulude kokkuhoiu, parandades samal ajal hoone energiatõhusust ja kasutajate elukvaliteeti. Lõputöö tulemused kinnitavad, et olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja uute energiatõhusate lahenduste väljatöötamine ning rakendamine on olulised keskkonnasäästlikkuse ja inimeste elukvaliteedi parandamise seisukohalt. Akadeemia tee kõnealuste kortermajade valmides võiks kaaluda jätku-uuringut, milles hinnatakse rekonstrueerimistööde mõju hoonete sisekliimale ja energiatõhususele, tagamaks tõusvas trendis areng kulutõhusale ja elanikele lisandväärtust pakkuvale eluruumide õnnelikule tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Seeb, Toomas; TammKäesolevas lõputöös organiseeriti ja kirjeldati neljateistkümne korruselise korterelamu ehitusprotsessi. Esmalt kirjeldati lühidalt ehitatava hoone asukohta ja arhitektuurset osa ning seejärel konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Majandusosas koostati detailne ehituseelarve kus toodi eraldi välja otse- ja üldkulud ning tööajanormid, mille põhjal planeeriti ehitusaeg ja koostati detailine kalendergraafik. Seejärel anti lühiülevaade teostatavatest töödest ja tööjõust objekti algusest lõpuni. Lõputöö ühe osana koostati ehitusplasti üldplaan, kus lahendati terve objekti korralduslik pool ning ehitusaegse vee- ja elektrivajadus. Kõige mahukamateks lõputöö osadeks on kahe tehnoloogiakaardi koostamine. Ühes kirjeldati rostvärgi betoonitöid ja teises tüüpkorruse montaažitöid. Tehnoloogiakaartidega kirjeldati detailselt teostatavate tööde loetelu, töömahud ja materjali kulud ning brigaadide koosseisud. Eraldi toodi välja ka kasutatavad tööriistad, tööks vajalik tehnika ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise nõuded. Kokku koostati neli graafilist joonist: kalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan ja kaks tehnoloogiakaarti. Ehituseelarve järgi kujunes hoone ehitustööde omahinnaks 6 004 742,15 eurot mis ei sisalda ettevõtte kasumit ega käibemaksu. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud on kogumaksumusega 756 237,50 eurot, mis moodustavad kogu objekti maksumusest 13 protsenti. Ehitustöid alustatakse 02.01.2023. Tööde teostamise periood on kokku 14 kuud ja tööde üleandmine ning kasutusloa taotlemine toimub 08.03.2024. Ehitustööd algavad ettevalmistustöödest ja lõppevad hoone üleandmisega tellijale ja korteriomanikele. Ehitustöödele lisanduvad parkimismaja katuse haljastustööd, mille planeeritud lõpp on 06.05.2024. Kalendergraafikus on iga tööetapi juures välja toodud optimaalne tööliste arv. Kõige rohkem ehitustöölisi on objektil oktoobris, siis tegeleb töödega 72 inimest. Objekti tõstetööd teostatakse tornkraanaga mis on antud objektil optimaalseim lahendus. Kraana tõstevõime on kuni 12 tonni ja tööraadius 40 meetrit. Tornkraana monteeritakse ning on tõstevalmis rostvärgitööde alguseks ja demonteeritakse katusetööde ajal. Lõputöö autor omandas uusi teadmisi ja oskusi lõputöö koostamisel, mis tulevikus tulevad kasuks sama tüüpi hoonete ehitustööde planeerimisel ja ehitamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Äripindadega korterelamu ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Asson, Janar; Tamm, JüriKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada äripindadega korterelamu ehituse organiseerimise plaan. Hoone kompleksi moodustavad tornid, mida ühendab kaks ühist maapealset korrust ning üks maa-alune parklakorrus. Töö käigus koostas autor ehituseelarve, kasutades projektis olevaid töömahte ja -liike. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 19 305 998 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kõige kallimaks tööde liigiks on ruumitarindid ja pinnakatted, mis moodustavad 28,14% kogu eelarvest. Hoone neto ruutmeetri maksumuseks on 1 410 eurot. Eelarve koostamise käigus leiti tööajanormide järgi ehitustööde kestvused ja brigaadi suurused. Neid kasutades on koostatud kalendergraafik. Plaanil on näidatud tööde kestvused ja seosed teiste tööliikidega. Ehitustööde algus oli 01.08.2022 ning lõpp kalendergraafiku kohaselt 14.06.2024. Maksimaalselt töötab ehitusobjektil samaaegselt 87 töölist. Lõputööga koostati ehitusplatsi üldplaan, kus on näidatud ehitusplatsi paiknemine, soojakute paiknemine, ajutised elektriliinid ning veevarustus trassid. Elektrienergia vajaduse arvutuste kohaselt paigaldatakse objektile 200 A kaitsmega peajaotuskilp. Veevajadus arvutuste kohaselt paigaldatakse objektile 32 mm läbimõõduga PE-100 veejaotustoru. Lisaks on plaanil näidatud laoplatsid, liikumisteed ning kauba mahalaadimisala. Kuna hoone kandekonstruktsioonid moodustavad raudbetoonelemendid ning paigaldus toimub ratastelt, on ehitusobjekt varustatud tornkraanaga. Tornkraanaks on valitud Comansa 2100 seeria kraana 21LC450, mille tööraadius on 60 meetrit. Ehitusplatsi üldplaanil on näidatud tornkraana paiknemine, tema tööraadiused ja ohutsoonid. Organiseerimisplaani juurde kuulus antud töös kaks tehnoloogiakaarti. Esimesena käsitleti raudbetoonelementide montaaži ning näitena on toodud kuuenda korruse elemendid. Esmalt kirjeldati erinevaid montaažitöid, seejärel kalkuleeritakse töömahtude järgi ajakulu ning leiti töödeks vajalikud masinad ja tööriistad. Terve korruse elementide paigaldamiseks kulub neljaliikmelisel brigaadil neli tööpäeva. Teine tehnoloogiakaart selgitas katusetöid. Esmalt kirjeldati töid, mida teostatakse ning seejärel leiti töömahtude järgi ajakulu. Ajakulule lisaks leiti töödeks vajalikud tööriistad ja masinad. Katuse töödeks kulub neljaliikmelisel brigaadil 21 tööpäeva. Tehnoloogilised kaardid, ehitusplatsi üldplaan ja kalendergraafik on toodud töö lõpus graafilises osas.Nimetus Avatud juurdepääs Viljandi päästekomando ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Villemson, Danel; Alt, AivarsAntud lõputöös organiseeriti Viljandi päästekomando ehitust, mille ehitusega alustati 16 jaanuar 2023 ja mille eeldatav lõpukuupäev on 15 detsember 2023. Lõputöö esimeses pooles tutvustati hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning tehnosüsteeme. Selleks, et saaks koostada ehituse kalendergraafikut, oli vaja koostada detailne eelarve ja tööajamahukuse arvutus. Lõputöös kirjeldati ehitusobjektil teostatavaid ehitustöid ja ehitusplatsi üldskeemi. Et oleks kõigile arusaadav, kus kohas asuvad soojakud ja muu ehituseks vajalik, tuli lõputöös valmistada ehitusplatsi üldplaan. Montaažitöödeks valiti autokraana, millega saab teostada kõik tõstetööd. Lõputöö üheks osaks oli tehnoloogiakaartide koostamine. Tehnoloogiakaartidel on välja toodud töö- ja materjali mahud, määrati tööde läbiviimiseks vajalikud mehhanismid. Tehnoloogiakaartideks olid katuslae õõnespaneelide montaaž ja sandwich välisseinade montaaž. Montaažitöödeks valiti 70 tonnine autokraana, millega saab teostada õõnespaneelide ja välisseinapaneelide tõstetööd. Autor tegi lõputöö raames objekti kalendergraafiku, ehitusplatsi üldplaani ja kaks graafilist tehnoloogiakaarti. Et saaks töid turvaliselt teostada, kirjeldati, kuidas tagada töö- ja tuleohutus objektil. Ehituse eelarveks kujunes 3 433 905 eurot. Kui lisada sinna ka peatöövõtja kasum, tuleb ehitustööde hinnaks 3 674 279 eurot. Ehituse organiseerimiskulud moodustavad kogukuludest 6,5%. Lõputöös sai autor kasutada kõiki koolis õpitud väljundeid ja kindlasti andis lõputöö koostamine tulevasteks objektideks suure õppetunni kuidas ehitusega tervikuna hakkama saada.Nimetus Avatud juurdepääs Puidust I-talade painde- ja nihkekandevõime empiiriline uurimine kolmandas kasutusklassis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Peterson, Jaanus; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös uuriti katseliselt Masonite tüüp H200 kergtalade nihke- ja paindekandevõimet esimeses ja kolmandas kasutusklassis. Nihkekandevõime katsete tulemused ja purunemispildid olid nii esimeses kui ka kolmandas kasutusklassis ootuspärased. Paindekandevõime katsete tulemused esimeses kasutusklassis olid ootuspärased, aga kolmandas kasutusklassis ilmnes, et määravaks sai erinevalt esimeses kasutusklassis tehtud katsetest hoopis survevöö purunemine. Survevöö purunemise tingis, hoolimata C30 tugevusklassi puidu suuremast survetugevusest võrreldes tõmbetugevusega, puidu niiskumisel kahanev survetugevus ja katsekeha kiivumine. Katsetulemuste analüüsi käigus arvutati katsetulemuste alusel põik- ja paindekandevõime statistilised piirväärtused 95% tõenäosusega (5-protsentiil). Piirväärtuste järgi leiti niiskuse ja koormuse kestuse mõju arvestav modifikatsioonitegur kmod nii esimesele kui ka kolmandale kasutusklassile, mis annab võimaluse hinnata katsekehade nihke- ja paindekandevõimet nimetatud kasutusklassides. Kuna standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 puudub katsekeha puitlaastplaadist seinale rakendatav kmod väärtus kolmandas kasutusklassis, annab käesolev töö empiirilise esialgse kmod väärtuse, mis on vajalik normatiivse nihkekandevõime teisendamisel arvutuslikuks. Katsekeha arvutuslik paindekandevõime on standardi järgi leitav, kuna saepuidust vöödele on antud kmod tegur ka kolmandas kasutusklassis. Katsete tulemusel leitud tegurid ja nende võrdlemine standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 toodud teguritega kinnitas töös kasutatud metoodika sobivust ja näitas, et tegurite suhted ning väärtused on empiiriliselt õiges suurusjärgus Tuginedes eelpool toodud andmetele on võimalik hinnata märgunud Masonite kergtala tüüp H200 kandevõime vähenemist ja vastavalt lõputöös toodud tulemustele otsustada milliseid meetmeid (koormuse vähendamine, ümberpaigutamine, toestamine) tarvitusele võtta, kui talad on paiknenud kolmandas kasutusklassis. Edasiste uuringute käigus tuleks täiendavate katsete abil täpsustada vastavaid modifikatsioonitegureid, viies katseid läbi erinevates koormuse kestusklassides ja veelgi ekstreemsemates kolmanda kasutusklassi tingimustes. Samuti tuleks uurida, kas katsekehade märgumine on mõjutanud nende kandevõimet peale niiskuse välja kuivamist ja kuidas mõjutavad kandevõimet bioloogilised tegurid ning katsekehade läbikülmumine.Nimetus Piiratud juurdepääs Radooni difusioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Mägi, Megida; Koch, ReinAntud lõputöö käigus uuriti radooni olemasolu ja tema kahjulikust, samuti ka erinevaid lahendusi radooni tõkestamiseks. Lõputöö käigus kirjeldatakse erinevate katsekehade valmistamist ja koostist. Samuti katsetatakse kuubikukujuliste katsekehade survetugevust ja kettakujulise katsekeha radooni difusiooni. Katsetes kasutati katseseadeldist, mis koosneb mõõtekambrist ja radoonikambrist, mõõtevahendist AlphaGuard DF2000, mõõtevahendist Radon Eye Plus2, ühendusvoolikutest, erinevatest radoonigeneraatorist ning muudest lisadetailidest. Lõputöö käigus valmistati neli kuubikukujulist ja kettakujuline katsekeha. Kõik katsekehad on ideaalselt 28 päeva vees kivinenud. Kaks kuubikukujulist ja kettakujulise katsekeha valmistamisel lisati lisandit REBA DM 2%. Kahe teise kuubikukujulist katsekeha valmistamisel lisandit ei lisatud. Survetugevuse katsed näitavad, et lisandiga katsekehad on 28,6% nõrgemad, kui ilma lisandita katsekehad. Kuigi mahumassilt on kuubikukujulised katsekehad üpris sarnased. Radooni difusiooni katse käigus võrdlesime radooni difusiooni ideaalselt 28 päeva vees kivinenud lisandiga kettakujulise katsekeha SK5P, radooni kilede ja iseparaneva betooniga. Difusiooni katsetel saadud tulemused näitavad, et ideaalselt 28 päeva kivinenud ja lisatud lisandiga kettakujuline katsekeha SK5P korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 7,64 Bq/m3 tunnis. Betooni kile 0,3 mm korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 111,55 Bq/m3 tunnis ja kauakestval kile 0,175 mm korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 163,89 Bq/m3 tunnis. Radoon ERGO 0,3 mm kile korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 75,265 Bq/m3 tunnis. DELTA Radonsperre 0,4 mm kile korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 29,982 Bq/m3 tunnis. Blue seal 0,4 mm kile korral on radooni kontsentratsiooni tõus mõõtekambris 36,058 Bq/m3 tunnis. Kõige parema radooni tõkestava tulemuse selles töös saadi DELTA Radonsperre 0,4 mm radooni tõkkekilega. Võrreldes katsekehaga SK5P on erinevus Betooni kilel ca 15 kordne, kauakesteval kilel ca 22 kordne, Radoon ERGO kilel ca 10 kordne, DELTA Radonsperre radooni tõkkekile ca 4 kordne, Blue seal radooni tõkkekilel ca 5 kordne. Iseparaneva betooni korral on tema difusiooniteguri erinevus, katsekeha SK5P difusiooniteguriga ca 335 korda. Mõõdetud/hinnatud kauakestev kile ja betooni kile ei ole mõeldud radooni tõkestamiseks. Esitatud lõputöös on kõik katsed tehtud labori tingimustes, mis tõttu need ei näita katsekehade pikaajalise käitumise dünaamikat. Reaalsetes tingimustes hakkab maja „elama“, betooni võivad tekkida praod, mistõttu võivad ka töös saadud tulemused muutuda. Kuid ehitusmaterjalide tootjad teevad aastast aastasse tublit tööd, et parandada ja edasi arendada ehitusmaterjalide kvaliteeti. Seda on näha antud lõputöö katsete tulemusel ning, katsete tulemused on paljutõotavad.Nimetus Embargo EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-25) Kirsi, Marianne; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö „EVS 885:2005 standardi ja ICMS 3 klassifitseerimissüsteemi võrdlus tehtud eelarve näitel” põhieesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas ICMS süsteem eelarve koostamisel toimib, ning luua ICMS-i ja olemasoleva EVS 885 standardi ehituskulude klassifitseerimise vastavus- ja võrdlustabelid. Teema hõlmas ka üht rahvusvahelist uuringut, kus Trinity Ülikool palus koostada eelarve Šveitsi korterelamu projektile, et analüüsida, miks Dublinis on ehitamine kallis. Võrreldes erinevate linnade ehitusmaksumusi protsentuaalselt, arvestades Dublini ehitusmaksumust sajale protsendile, olid kõige suuremad erinevused Tallinnaga Belfastil, Dublinil ja Zürichil. Ehitusmaksumuste erinevused tulenesid sõltuvalt riikide asukohast, ilmastikust, maastikust, kultuurist, ehituskultuurist, harjumustest jne. Käesolevas lõputöös sai ka esitatud mõned näited selle kohta, mis erinevates riikides maksumust mõjutas. Eesti puhul toodi selle eelarve täitmisel välja järgmist: • korterelamute keldritesse ei ehitata pommivarjendeid ega ühiskasutavaid pesuruume; • hoonetes ei kasutata kuivpüstik-tuletõrjesüsteemi; • Eesti ja Šveits asuvad küll samas kliimavöötmes, aga kuna Eesti asub siiski rohkem põhjas, siis on hoonete konstruktsioonid ja isegi tarbimisteenused ning süsteemid erinevad. Kuna eelarve oli tellija poolt koostatud ICMS süsteemis, tekkis seda täites idee kirjutada sellest klassifikaatorist lõputöö. Saades tellijalt eelarve, mis oli koostatud Excelitabelis ICMS-i järgi, tuli seda täita EVS 885 alusel tehtud hinnapakkumistega; eelarvestajaga suheldes. Kuid vaadates Trinity Ülikooli poolt ülesehitatud eelarve tabelit, tekkis autoril huvi võrrelda kalkulatsiooni ICMS-i struktuuriga, et näha, kas tellija näidis vastab süsteemis etteantud kirjeldusele. Lõputööd kirjutades õppis autor tundma erinevaid klassifikaatoreid ning töö käigus tehtud tegevused ning õpitu oli töö autori jaoks hariv ja huvitav. Seda enam, et varem pole autoril erinevate klassifikaatoritega kokkupuudet olnud. Proovides ühtlustada erinevate klassifikaatorite rühmasid ja eelarve täitmisel kanda hindasid ülest klassifikaatori süsteemist teise, oli keerulisem, kui algul ülesannet vastu võttes tundus. Käesoleva lõputöö autor jõudis järgmiste järeldusteni: Lõputööd kirjutades ja erinevaid klassifikaatoreid läbi töötades jõudis autor järgmiste järeldusteni: • ICMS on mahukas ja detailne süsteem, samas esines erinevates rühmades olukordi, kus mõisted ning keelekasutus jäid üldiseks ja mitmeti mõistetavaks. • ICMS-i ja EVS 885-e süsteemide vahel ei olnud võimalik rühmade üksühene võrdlus. • ICMS-i ja EVS 885-e klassifikaatorid on põhimõtteliselt sarnase ülesehitusega, jagunedes erinevateks rühmadeks, kus igale jaotusele antakse siis vastavalt, kas ühe- või mitmekohaline kood. Mõlema süsteemi puhul võib öelda, et nende ülesehitus on üldine ja klassifikaatorid sarnase ülesehitusega, seega erinevate projektide puhul saab neid kohandada vastavalt projekti vajadustele. • ICMS-s on kulurühmade kirjeldused detailselt välja toodud, millest käesoleva töö autor tegi järelduse, et sellise süsteemi alusel koostatud lõppeelarve on täpsem kui EVS 885 järgi koostatud eelarve: ning selline detailsus eelarves annab küll täpse hinna, aga sellise eelarve koostamine võtab palju rohkem aega kui praegu Eestis põhiliselt kasutuses oleva klassifikaatori EVS 885-ga. • ICMS-i kasutusele võtmise eelisena toob autor välja selle klassifikaatori rahvusvahelisuse. • EVS 885-t pole enam ammu uuendatud ja sellele otsitakse asendust, mistõttu rahvusvahelise koostöö mõttes võib Eestis ICMS-i kasutuselevõtt olla mõeldav. • ICMS põhine eelarvestamine võrreldes EVS 885-ga eeldab teatud muutusi tellijatele, projekteerijatele ning teistele ehituse erinevate protsessidega seotud osapooltele. Põhiosa aluseks olnud võrdlus- ja vastavustabelite koostamine oli lõputöö autori jaoks esmakordne kogemus. Kõik tabelid tuli algusest peale autoril endal teha ning selle käigus sai loodud vastavuse üldtabel, mida huvilistel on võimalik tulevikus oma nägemusest lähtuvalt muuta, täiendada ja/või parandada.