Sirvides Autor "Jaanson, Karl" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Liiklusohutuse tõstmine põristi näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jaanson, Karl; Toome, Mati
    Lõputöö eesmärk oli tutvustada põristeid, nende kasutamist liiklusohutuse suurendamiseks ja funktsiooni säilitamist pindamise järgselt. Põristite tööpõhimõte seisneb pikisuunalistes tee-elementides, millest ülesõidul tekib heli ja vibratsiooni, mis suurendavad liiklusohutust. Põristite näol võib tegemist olla teekattesse freesitud või rullitud soonte või teekattele vormitud või teemärgistuse abil tõstetud elementidega. Põristeid paigaldatakse teeteljele, teeservale ja ohutussaartele eesmärgiga vähendada eelkõige kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ja ühesõidukiõnnetusi. Eesti liiklusõnnetuste statistika analüüsi tulemusel ilmnes, et lõikudel, kuhu põristid on paigaldatud, on liiklusõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud. Samas tuleb arvestada, et põristitega kaasnevad ka teatud probleemid. Näiteks on oluline arvesse võtta teekatte seisundit, sealhulgas katte vanust, paksust, tüüpi, vuukide asukohta ja hooldust. Samuti peab silmas pidama, et kuna põristite üks funktsioon on sõidukite juhte hoiatava heli tekitamine, kaasneb sellega ka müra ümbritsevas keskkonnas, mille vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste teekasutajatega, näiteks jalgratturite, mootorratturite ja veokitega, et neile oleks tagatud ohutu liiklemisruum. Töö praktilises osas freesiti tee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee kilomeetritele 141,2 – 141,4 põristi, mis seejärel pinnati ühekordse kahe puistega kiudpindamisega ja ühekordse kahe puistega pindamisega. Selle alusel hinnati põristi parameetrite säilimist soone sügavuse ja tasasust näitava IRI-arvu alusel. Mõõtmiste tulemusel selgus, et põristi pindamine on võimalik, kuna ei esinenud defekte nagu uppumine või irdumine. Samas vähenesid mõningal määral nii soone sügavus kui ka IRI-arv. Kuna põristi tekitatav heli ja vibratsioon sõltuvad otseselt soone parameetritest, võib järeldada, et pindamise tulemusel vähenes mõnevõrra ka põristi funktsioon. Saadud tulemuste alusel võib öelda, et põristite rajamine pinnatavatele teedele on võimalik ja otstarbekas ning pindamine ei vähenda seejuures oluliselt põristi toimet. Autori soovitus on uurida, milline põristi tüüp on Eestis oludes kõige efektiivsem, ja suurendada põristite mahtu riigimaanteedel, kuna tegemist on liiklusohutust märkimisväärselt suurendava vahendiga.