Liiklusohutuse tõstmine põristi näitel

Lõputöö eesmärk oli tutvustada põristeid, nende kasutamist liiklusohutuse suurendamiseks ja funktsiooni säilitamist pindamise järgselt. Põristite tööpõhimõte seisneb pikisuunalistes tee-elementides, millest ülesõidul tekib heli ja vibratsiooni, mis suurendavad liiklusohutust. Põristite näol võib tegemist olla teekattesse freesitud või rullitud soonte või teekattele vormitud või teemärgistuse abil tõstetud elementidega. Põristeid paigaldatakse teeteljele, teeservale ja ohutussaartele eesmärgiga vähendada eelkõige kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ja ühesõidukiõnnetusi. Eesti liiklusõnnetuste statistika analüüsi tulemusel ilmnes, et lõikudel, kuhu põristid on paigaldatud, on liiklusõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud. Samas tuleb arvestada, et põristitega kaasnevad ka teatud probleemid. Näiteks on oluline arvesse võtta teekatte seisundit, sealhulgas katte vanust, paksust, tüüpi, vuukide asukohta ja hooldust. Samuti peab silmas pidama, et kuna põristite üks funktsioon on sõidukite juhte hoiatava heli tekitamine, kaasneb sellega ka müra ümbritsevas keskkonnas, mille vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste teekasutajatega, näiteks jalgratturite, mootorratturite ja veokitega, et neile oleks tagatud ohutu liiklemisruum. Töö praktilises osas freesiti tee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee kilomeetritele 141,2 – 141,4 põristi, mis seejärel pinnati ühekordse kahe puistega kiudpindamisega ja ühekordse kahe puistega pindamisega. Selle alusel hinnati põristi parameetrite säilimist soone sügavuse ja tasasust näitava IRI-arvu alusel. Mõõtmiste tulemusel selgus, et põristi pindamine on võimalik, kuna ei esinenud defekte nagu uppumine või irdumine. Samas vähenesid mõningal määral nii soone sügavus kui ka IRI-arv. Kuna põristi tekitatav heli ja vibratsioon sõltuvad otseselt soone parameetritest, võib järeldada, et pindamise tulemusel vähenes mõnevõrra ka põristi funktsioon. Saadud tulemuste alusel võib öelda, et põristite rajamine pinnatavatele teedele on võimalik ja otstarbekas ning pindamine ei vähenda seejuures oluliselt põristi toimet. Autori soovitus on uurida, milline põristi tüüp on Eestis oludes kõige efektiivsem, ja suurendada põristite mahtu riigimaanteedel, kuna tegemist on liiklusohutust märkimisväärselt suurendava vahendiga.

The aim of the following thesis Increasing Traffic Safety Through Rumble Strips was to introduce rumble strips, their use in increasing traffic safety and the preservation of their function following surface dressing. Rumble strips are either longitudinal grooves that are milled or rolled in road surface or road elements that are formed or raised in the form of road markings. These strips produce a sound and vibration when crossed with a vehicle, thus, increasing traffic safety. Rumble strips are installed on road centre lines, edge lines and/or traffic islands with the aim of decreasing primarily head-on collisions and single vehicle accidents. An analysis of Estonian traffic accident statistics revealed that the volume of traffic accidents has significantly decreased on road sections where rumble strips have been installed. As the Estonian Road Administration is planning to install rumble strips on certain basic and secondary roads, the need for rumble strips surface dressing arises as well as the need to study the effects of surface dressing on the effectiveness of rumble strips. Thus, as part of the thesis, a rumble strip was milled on road number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru highway km 141.2–141.4 that was then dressed with 1.5xf surface dressing and 1.5x surface dressing. The road strip was then used to measure the preservation of rumble strip parameters based on groove depth and IRI index indicating roughness. Based on the results, it became apparent that it is, in fact, possible to install surface dressing on rumbles strips as no defects, such as drowning or detachment of gravel, were present. However, groove depth and IRI index decreased to some extent following surface dressing. As the sound and vibration produced by rumble strips directly depend on groove parameters, it can be concluded that the function of the rumble strip also decreased to some extent. However, the installation of rumble strips on roads with planned surface dressing is possible and rational and, in doing do, the function of rumble strips is not significantly decreased. The author suggests further researching the type of rumble strip that is most effective in Estonia and increasing the volume of rumble strips on national roads as they remarkably increase traffic safety.