Sirvides Autor "Kangru, Tavo" järgi

Näitamisel1 - 20 46-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    A-portaali konstruktsiooni projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepp, Veljo; Kangru, Tavo; Ingmar Pill
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli Stockholmi Ülikooli uurimislaevale A-portaali projekteerimine. Stockholmi Ülikooli uurimislaev on ettevõttele Baltic Workboats AS esitatud ja sõlmitud tellimus, millel on kindlad kuupäevalised projekti lõpetamise tähtajad. Projekteerimise käigus tutvuti analoogsete olemasolevate konstruktiivsete ning tehnoloogiliste lahendustega ning analüüsiti nende sobivust Stockholmi Ülikooli uurimislaeva projekti jaoks. Selleks, et A-portaal projekteerida, vaadati üle kogu setteproovide seadeldiste käsitlemistehnoloogia laeval ning kooskõlastati erinevate seadmete kasutamine, mis on vajalikud seadeldiste liigutamiseks ning kiireks, sujuvaks, ohutuks ja tõrgeteta tööks. Lõputöös tutvustati detaili, millele A-portaal projekteeriti, koos näidetega olemasolevatest sarnastest toodetest. Välja toodi ka tõsteseadme valmistamiseks kasutatavate metallitöötluspinkide loetelu ja nende peamine karakteristika. Üldiselt kirjeldati konstruktsioone ja kasutatavaid silindreid ning teostati sinna juurde kuuluvaid arvutusi nagu näiteks arvutused silindrite poolt avaldatavatele jõududele ning tugevusarvutused kinnituskonstruktsioonile. Lõputöö käigus kirjeldati hüdrosilindrite tööd iseloomustavat hüdraulikaskeemi. Lisaks joonestati välja kõik tööks vajaminevad joonised. Majanduslikku poolt alustati materjalide kuluarvutustega, koostati erinevate kuluartiklite koondtabelid ning teostati palgafondide ja teiste kulude eelarvete arvutused selleks, et teada saada projekteeritava toote valmistamiseks kuluv rahaline ressurss ehk toote omahind. Projekti lõpuks valmis kliendi nõuetele ning klassiühingu reeglitele vastav seade, mis on mugavalt ning kiirelt kasutatav ning mille kasutamise juures on tagatud igasugune ohutus. Projekteerimise käigus tehti koostööd tellijaga, et valmiks toode, mis vastab kõikidele tellijapoolsetele soovidele. Projekteeritud tõsteseadeldis valmis konkreetse uurimislaeva jaoks, kuid projekti muutes on võimalik kerge vaevaga saavutada ka teistele, erineva geomeetria ja konstruktsiooniga Baltic Workboats AS-i tooteperekonda kuuluvatele laevadele paigaldatav A-portaal. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö tulemused vastavad püstitatud probleemidele seega on saavutatud vajalikud eesmärgid.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Abilifti lisamine saematerjali pakkeliinile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Must, Vaido; Kangru, Tavo; Tammeväli, Siim
    Antud lõputöö teemaks oli „Abilifti lisamine saematerjali pakkeliinile“ Combimill Sakala saeveski näitel. Töö eesmärgiks oli luua saeveskile lahendus pakkeliini tootlikuse tõstmiseks. Kuna saematerjali pakkimise kitsaskohaks on kujunenud ajaline seisak protsessis, siis abilift võimaldab koostamist jätkata perioodil, mil pakilift liigub ühest asendist teise. Töö käigus sai analüüsitud olemasoleva liini parameetreid ja kinemaatilisi liikumisi. Uue lahenduse loomiseks oli vaja arvestada algandmeid: lauapaki massi, abilifti paika liikumise kiirust, olemasoleva konstruktsiooni eripära. Nendest lähtuvalt sai loodud 3D-mudel olemasoleva liini pakiliftist. Pakilifti dimensioone arvestades sai projekteeritud abilift, mis sobib antud tööstuslikku keskkonda. Tööprotsessi käigus sai analüüsitud konstruktsioonimaterjale tugevusele ja läbipaindele. Vastavalt analüüsi tulemustele, valiti materjaliks konstruktsiooniteras S355, kuna antud materjal tagab piisavad tugevusomadused käpa konstruktsioonile ja hinna vahe materjaliga S235 on marginaalne. Sai valitud sobivad ajamid liikuvatele konstruktsiooni osadele. Selleks teostati arvutused arvestades mõjuvaid koormusi. Abilifti juhtimine on plaanitud integreerida olemasolevasse pakkeliini kontrollerisse. Piirasendite kontrollimiseks kasutatakse induktiivandureid. Lauapaki ülemise asendi kontollimiseks kasutatakse optilist difusioonandurit. Hüdrosilindrite juhtimiseks kasutatakse proportsionaal suunaventiili, sest see tagab sujuva liikumise algus ja lõpp punktis, ning võimaldab ka silindrite kiirust määrata. Elektrimootori juhtimiseks kasutatakse sagedusmuundurit. Seadme ja liini ohutuse tingimuste loomisel on arvestatud standardis IEC 61508 kirjeldatud SIL2 nõudeid. Lõputööga saavutati eesmärk luua lahendus Combimill Sakala pakkeliinile abilifti lisamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Akukruvikeeraja otsikute magasini prototüübi valmistamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Šverns, Peter; Kangru, Tavo; Ilmar Kõiv
    Käesoleva lõputöö raames konstrueeriti ja valmistati uudse ehitustarviku, akukruvikeeraja otsikute magasini kaks prototüüpi. Akukruvikeeraja otsikute magasin kujutab endast seadet, mis ühendab kruvikeeraja otsikute hoiustamise ning vahetamise selliselt, et otsikute vahetamiseks pole vaja kasutada sõrmi. Otsikute vahetamiseks tuleb akukruvikeeraja adapteris olev (kasutatud) otsik sisestada magasini tühja pesasse, suruda magasinil olevat nuppu ja magnetadapter pesast välja tõmmata. Uue otsiku võtmiseks tuleb tühi magnetadapter sisestada vastavasse pesasse ja, peale otsiku magnetjõu mõjul adapterisse liikumist, välja tõmmata. Magasini eelised tulevad eriti hästi esile töötades keerulistes tingimustes (tellingutel, redelil jne). Lõputöö käigus konstrueeritud ja valmistatud prototüübid TL2.3 ja TL2.4 on väliselt identsed, kuid erineva tööpõhimõttega. Mõlema prototüübi konstruktsioon kirjeldati eraldi ning kokkuvõtlik võrdlus toodi koondtabelis. Lähtuvalt katseliselt määratud sisendparameetritest ja kirjanduse andmetest, teostati prototüüpide mehaaniliste sõlmede arvutused, mille käigus määrati konstruktsiooni tööelementide täpne geomeetria (nt koonushülsi koonilisus kiilemehhanismis). Kriitiliste detailide vastupidavuse kontrollimiseks teostati tugevusarvutused ning FEM-analüüsid. Eraldi peatükis toodi välja magasini konstruktsioonis kasutatavad materjalid. Lõputöö raames alustati ka valminud prototüüpide katsetamisega. Katsetuste teostamiseks kasutatati kahte erinevat meetodit: 1) detailide kulumise analüüs spetsiaalselt selleks valmistatud katsestendil; 2) prototüüpide katsetamine reaalsetes kasutustingimustes ehitusobjektil. Katsetuste analüüsis käsitleti neid tulemusi, mis olid saadaval lõputöö valmimise ajal. Lõputöö majanduslikus osas arvutati akukruvikeeraja otsikute magasini omahind, lähtudes sellest, et partii suuruseks oleks 500 tükki ning toote konstruktsioon põhineks otseselt väljatöötatud prototüüpidel. Omahinnad tulid vastavalt 65,30 € (põhineb prototüübil TL2.3) ning 63,93 € (põhineb prototüübil TL2.4). Omahind hõlmab endas toormaterjali, detailide valmistamise, ostutoodete ning koostamise maksumust. Lõputöö lähteülesandes püstitatud eesmärk konstrueerida ja valmistada akukruvikeeraja otsikute magasini prototüüp, sai täidetud. Lõputöö kaitsmise järgselt on plaanis jätkata akukruvikeeraja otsikute magasini tooterarendust. Põhilised ülesanded, millega tootearenduse käigus peab tegelema, on järgnevad: 1) tuleb jätkata prototüüpide katsetamist, hindamaks detailide vastupidavust ja tööriista ergonoomikat ning avastamaks võimalikke konstruktsiooni puudujääke; 2) väljatöötatud kahest tööpõhimõttest (prototüübist) tuleb valida suurema potentsiaaliga lahendus; 3) valitud konstruktsiooni tuleb parendada ja optimeerida selliselt, et suureneks töökindlus ja väheneks toote omahind; 4) tuleb välja töötada väikeseeria tootmistehnoloogia.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    CNC freesimiskeskusel toodetava detaili tootmistehnoloogia optimeerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Simmulmann, Mikk; Kangru, Tavo
    Selle lõputöö käigus vaadati üle CNC freesimiskeskusel toodetava detaili tootmistehnoloogia ja selgitati välja selle tootmistehnoloogia puudused ja vead. Kuna ettevõtte masinapark võimaldas ka muuta antud detaili tootmiseks kasutatavat CNC freesimiskeskust, siis seda ka tehti, sest selle töö jaoks oli ettevõtte masinapargis sobivam freesimiskeskus. Jõuti järeldusele, et väikesed vead lõikerežiimides või valesti valitud lõikeriistad võivad detaili tootmisaega olulisel määral pikendada. Optimeeritud tehnoloogia puhul kasutati CNC töötlemiskeskust Mori Seiki SH-503, millel on spindel, mis võimaldab pöörlemissagedust kuni 24000 pööret minutis. See omakorda võimaldas saavutada lõikeriistal tootjapoolset soovitatud lõikekiirust. Selle tulemusel sai enamikel siiretel olulisel määral lõikeriistade ettenihet suurendada ja sellega lühendati detaili tootmiseks kuluvat aega. Optimeerimise tulemusel vähendati detaili tootmiseks kuluvat ega 34% võrra, 43 minutilt 29 minutini.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    CNC-treipingi tooriku ettetõmbamise seadme projekteerimine ja valmistamise tehnoloogia
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Moor, Madis; Kangru, Tavo
    Käesoleva lõputöö käigus on valmis projekteeritud CNC-treipingi tooriku ettetõmbamise seade. Lõputöö sisaldab valmistamise tehnoloogiat ühe detaili näitel. Projekteeritud seade vähendab inimfaktori osalust APJ-metallilõikepingi tööprotsessis ja on tähtsaks elemendiks protsessi automatiseerimisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Elastse kõrgepingejuhi rakise väljatöötamine robotkeevitusele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Elken, Andres; Kangru, Tavo
    Lõputöö eesmärgiks oli valida optimaalseim lahendus ja konstrueerida toote „Elastne Kõrgepingejuht“ rakis robotiga keevitamiseks, et säästa aega. Töö on koostatud lähtudes AQ Lasertool OÜ võimalustest ja nõudmistest. Läbi on töötatud 5 erinevat rakise varianti ja välja sai valitud optimaalseim, mis vastas püstitatud eesmärkidele. Rakis pidi mahutama korraga viis toodet, sest partii on 15 tükki. Partii täpne jagunemine rakisesse vähendab seadeaegasid. Lisaks pidi rakis võimaldama tagada kvaliteetne keevisõmblus. Ettevõtte poolseks sooviks oli toote käsikeevitus asendada robotkeevitusega, kuna käsikeevitus on üle koormatud ja robotkeevituse ressurssi on üle. Lõputöö käigus sai konstrueeritud rakis robotiga keevitamiseks, mis võimaldab keevitada korraga viite toodet ja sealjuures tagab ka kvaliteetse keevisõmbluse, kuna kogu keevitamine toimub asendis PA kuigi tegemist on toruga. Rakise maksumuseks kujunes 1908,58 €. Ja praeguste tootmismahtude juures tasub see rakis ära 0,9 aastaga. Hilisem kokkuhoid on 2145 € aastas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eriotstarbelise aparatuuri põrutuskindluse katsesüsteemi parendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Mandre, Aldo; Kangru, Tavo; Paul Liias
    Diplomitöö käigus projekteeriti konstruktsioon, millega on võimalik katsetada ettevõttes Radius Space OÜ valmistatavaid väikesatelliite. Katseseade on kompaktne ning kergesti transporditav tänu spetsiaalsele T-soonega alumiinium profiilile. Löögi asukohta resonantplaadile on võimalik muuta kahel moel. Esimeseks võimaluseks oleks haamri asukoha muutmine raamil ning teiseks võimaluseks oleks resonantplaadi nihutamine raamil. Katse korratavus saavutatakse fikseeritud mallile, mille sisse on töödeldud viie kraadi erinevusega avad. Katseseade võimaldab saavutada põrutusspektrit sageduste vahemikus 100 Hz -10 KHz ning kiirenduste vahemikus 0-10000 g. Diplomitöö oli jagatud neljaks suureks osaks: konstruktsiooni projekteerimine (parendamine), detailide valmistamise tehnoloogia, majandustehnilised arvutused ning joonised. Projekteeritud konstruktsiooni aluseks oli Martin Jonssoni poolt välja töötatud katselaud, mida suudeti parendada nii konstruktsiooni kui ka hinna poolest. Parendatud mudelile tehti vajalikud tugevusarvutused, milleks on haamri võlli ning varre tugevusarvutus paindele ning kinnituspoltide tugevusarvutused nii tõmbele kui lõikele. Suudeti välja töötada iga konstruktsioonielemendi valmistamistehnoloogia, mis sisaldab endas materjali, töötlusreziimide ning lõikeinstrumentide valikut. Lisaks sellele arvutati detailide töötlusajad, mis olid aluseks majandustehnilistele arvutustele. Majanduse poole pealt arvutati toote omahind, milleks oli umbes 3000 eurot. Lõputöö tulemused vastavad esitataud nõuetele, mistõttu võib antud diplomitöö lugeda igati õnnestunuks.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Haas TL-1 Ettevalmistus tööks: instrumentide ülesseadistus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Kangru, Tavo
    Alalisvoolumasinad 2
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Haas TL-1 Ettevalmistus tööks: instrumentide ülesseadistus, pingi koordinaadistikus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Kangru, Tavo
    Alalisvoolumasinad 2
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Harjadeta alalisvoolumootorite rakendamine pakirobotis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Rang, Ruudi; Kangru, Tavo; Ernits, Martin
    Lõputöö ,,Harjadeta alalisvoolumootorite rakendamine pakiroboti’’ eesmärk oli olemasolevate ajamite hinna optimeerimine uute ajamite leidmise kaudu ning nende implementeerimine pakirobotisse. Hinna optimeerimise minimaalne maht oli 40%. Mootorite implementeerimise osa hõlmas mootoritele uute kinnituste ning olemasolevale kontrollerile korpuse projekteerimist. Lõputöö esimeses pooles on kirjeldatud pakiroboti Cleveron 405 tööpõhimõtteid, et lahti selgitada millised ülesanded erinevatel ajamitel on. Kokku on 5 ajamit ning igal on oma ülesanne. Kaardistatud sai ka vana olukord ja komponendid, mis robotis pesitsevad. Pärast olukorra kaardistamist sai otsida vanade ajamite põhjal sarnased harjadeta alalisvoolumootorid, mis oleksid võimelised sama ülesannet täitma. Uuete ajamite valik tuli asukoha lõikes mootorite võrdlusega. Uute mootorite kinnitused muutusid ning pärast seda vajasid üle vaatamist mootorite klambrid. Seal, kus võimalik, kasutati projekteeritud adapterit ning kohtadesse, kus adapterit kasutada ei saanud projekteeriti uued klambrid. Klambrite töökindlust kontrolliti FEM simulatsioonis välja arvutatud jõududega. Uute mootoritega muutus ka juhtimismoodul, millele projekteeriti korpus ja mis sai 3D-printimise teel välja prinditud ja koostatud. Mootorite vahetusega tõsteti pakiroboti töökindlust, kuna BLDC mootorite redukorid on mootori küljes kindlamalt kui vanadel ajamitel. Ajamite süsteem on vanast lihtsam, sest koosneb vähematest komponentidest. Hinna osas saadi terve ajamite süsteem võrreldes vana süsteemiga 44% soodsamaks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Helikopteri Robinson R-44 kerevälise lisavarustuse projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Säde, Eero; Kangru, Tavo
    Töö esimeses osas käsitlesime riigikaitselist asutust õhuväe lennubaas, mis on üks osa Kaitseväe allasutustest ja mille ülesanneteks on teostada riigikaitset. Lennubaasi lennuvahendite mitmekülgsete ülesannete tõttu on tekkinud vajadus erivarustusena kereväliste platvormide järele helikopteritele Robinson R44. Lõputöö tehnilises osas käsitletakse analoogseid tooteid ja nende tehnilisi näitajaid, mille baasil konkreetset projekteeritavat platvormi projekteerima hakata. Üheks põhiliseks eeskujuks on võetud firma Tyler Technologies INC poolt toodetav erioperatsioonide platvorm. Kuna antud toodet ei toodeta õhuväe lennubaasi poolt kasutatava helikopteri R44 jaoks, siis tuli ka käsitleda antud kopterimudelit, millele platvormi vaja läheb, samuti tutvusime mitmete lisavarustustega, mida toodetakse R44 jaoks. Järgnevalt käsitlesime projekteerimist mõjutavaid tingimusi ja takistusi, mida peab arvestama õhusõidukile lisavarustuse projekteerimisel. Antud juhul saime väga hea ülevaate sellest, mis seaduslikel alustel õhuväes muudatustöid õhusõidukile teha võib. Teemadest käsitlesime veel aerodünaamikat, materjale, massikeset ja inimkeha standardmõõte. Järgnevalt seadsime kriteeriumid platvormi tootmiseks põhinedes eelpool nimetatud punktidele. Inimkeha standardiks valisime keskmiste mõõtudega varustusega sõduri ja sellest lähtuvalt, saime luua profiili platvormi mõõtmetele ja vastupidavusele. Kopterile kinnitatava konstruktsiooni kinnituspunktide valikul oli põhiliseks eesmärgiks kopteri tootjapoolsete ettekirjutuste jälgimine ja kopteri kerele mitte ühegi muudatustöö tegemine. Piisavalt tugevateks kinnituspunktideks osutusid kopteri teliku keresisesed horisontaaltorud, kuhu saab kinnitada projekteeritava platvormi. Väga oluliseks osaks töös olid massi- ja tasakaaluarvutused, kus tuli välja selgitada, kas antud lisavarustust saab R44 küljes kasutada kui platvormid on koormatud. Töö käigus leidsime tulemuse, mis lubas jätkata projektiga, kuna kõik näitajad jäid kopteritootja lubatud piiridesse. Seejärel töötasime välja projekteeritava konstruktsioonilise lahenduse selliselt, et antud toodet saaks kasutada õhuväe erinevatel kopteriversioonidel. Antud juhul tekitas raskusi pontoonkopterile vajaliku konstruktsioonilise lahenduse leidmine. Lahenduseks tuli nii isteraami kui ka pikka alusraami tõsta telikupiirist niivõrd, et platvorm jääks pontoonide kohale, sama kehtib ka avariipontoonidega kopteril. Konstruktsiooni põhimaterjaliks valisime alumiiniumsulami AW 6082 T6, mille baasil tehti tugevusarvutused nii põhikonstruktsioonile kui ka sõlmpunktidele. Tugevusarvutused teostati tugevusarvutuslike programmidega, mis võimaldasid toodet optimeerida. Põhikonstruktsiooni torustiku tugevusarvutustel optimeerisime tulemused ja antud tulemustele põhinedes jätkasime raami sõlmpunktide tugevusarvutustega. Sõlmpunktideks on erinevad kinnised ja lahtivõetavad sõlmed nagu põlved ja klambrid. Klambrite vajadus tekkis sõlmede lahtivõetavuse pärast, kuna antud raam on mõeldud paigaldamiseks ajutiselt ainult konkreetse lennuülesande jaoks ja kiirete ümberseadistuste pärast vastavalt vajadusele kas kasutatakse lühikest- või pikka alusraami. Klambrite projekteerimisel tuli kokku projekteerida viis erinevat klambrit, millest üks klamber on kasutatud konstruktsioonis neli korda ja teised neli on üksikeksemplarid. Neljal ühesugusel klambril on võimalus klambrid kiirkorras avada ja konstruktsiooni muuta sobivaks kas isteraamile või pikale alusraamile. Alusraamide konstruktsioonile paigaldamist saab sooritada kiirkinnitussõrmede abil, mille kasutamisel saab raami kinnitada/eemaldada kümnekonna sekundi jooksul. Isteraamil on kahepunkti turvavöösüsteem, mis reisijat lennu ajal istmel kinni hoiab. Pikale alusraamile on kauba või kanderaami jaoks tehtud sisselõiked ja läbi nende saab lasti kinnitada koormakinnitusvahenditega alusraami torustiku külge. Lisaohutusvahendina on isteplatvormil võimalik kasutada rakmetele kinnituvat julgestusliini, mis on teise otsaga kinnitatud kopteri salongiturvarihmade külge. Lõplikuks tehniliseks osaks sai projekteeritud platvormi massikeskme määramine ja selle mõjupunkti leidmine kopterile kinnitatult. Antud väärtused on olulised kopterit hooldava ettevõtte jaoks kopteri massikeskme määramisel kui platvorm kopterile paigaldatakse. Majanduslikus osas arvutasime platvormile kuluva ostutoodete ja materjali kogumaksumuse. Materjali arvutamisel võtsime aluseks toorikutele mineva materjali koguse. Materjalide ja ostutoodete hinnad on võetud edasimüüjate ja tootjate hinnakirjadest, mis olid kehtivad lõputöö teostamise hetkel. Projekteeritava toote lõpliku omahinna kujunemisel on vaja masinaehitusettevõtet, kes teeb hinnapakkumise vastavalt oma tootmisvõimekusele ja seadmepargile. Tootmiseks on vajalik nii lõiketöötluse kui ka alumiiniumkeevituse olemasolu. Lõputöö käigus sai etteantud ülesanded täidetud ja eelnevat plaani sai ületatud platvormi mitmekesistamise tõttu. Lisaks eriüksuse transpordiplatvormile teostasime ka kanderaami transportplatvormi kui suuremamõõdulise kaubaplatvormi ühte tootesse. Suutsime teostada seda selliselt, et kandeplatvormi seadistust kiirkorras muutes saab kasutada sellist platvormi, mida hetkel vaja on. Eriti oluline on see kriisiolukorras, kus aeg on väga olulise tähtsusega, et vastavalt olukorraga kiirelt kohaneda. Samas arvestasime hooldustehnikuga, kellel oleks mugav ja lihtne vastavat muudatust teostada. Edaspidiselt tuleks toote valmimisel välja töötada toote kasutamiseks erinevad juhendid nagu paigaldus ja hooldusjuhend. Platvormist saaks edasi arendada kopteri lisavarustuse kinnitusraami, erinevatele seadmetele või fikseeritud relvastuse jaoks. Projekteeritud tootele oleks lisaks turgu sama õhusõiduki tüüpi kasutavatel asutustel, kes teostavad julgeolekualaseid ülesandeid (politsei, turvafirmad). Antud juhul tuleks tootele taotleda lennuameti poolt lennukõlblikustunnistus kasutamaks platvormi tsiviilotstarbel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Hüdraulilise külgharja projekteerimine kogurharjale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jugala, Janar; Kangru, Tavo
    Lõputöö eesmärgiks oli hüdraulilise külgharja projekteerimine kogurharjale AS SAMI baasil. Kogurhari on seade mida kasutatakse traktorite esihaakes tänavate ja parkimisplatside puhastamiseks. Seadmele oli vaja juurde projekteerida külghari, mis laiendab kogurharja tööulatust võimaldades pühkida nurkadest. Lõputöö I osas toodi välja ettevõtte poolt seatud lähteandmed ja piirangud külgharjale. Samuti teostati turuanalüüs, mille eesmärgiks oli erinevate tootjate pakutavate lahenduste võrdlemine. Selleks valiti välja nelja erineva tootja toodet ja võrreldi neid visuaalselt nähtavate omaduste põhjal, mis andsid aimu turul valitsevast olukorrast ja pakutavatest lahendustest. Lõputöö II osa koosnes hüdraulika komponentide valikust ja külgharja projekteerimisest. Külgharja konstruktsioon otsustati projekteerida 8 mm S355 lehtterasest, et saavutada parem tulemus visuaalselt võrreldes standardsete profiilmaterjalidega. Projekteerimine algas eskiisimisega, millega töötati välja külgharja kinnituskoht kogurharjal, liigendite kinnituskohad, liigendite kinemaatiline liikumine ja harjaketta enda asukoht ja kinnitus konstruktsioonil. Viimaseks etapiks oli 3D mudeli valmistamine. Lõputöö järgmises osas arvutati kinnituspoltide (DIN 933 - M16x45 – Zn 8.8) vastupidavust tõmbele; tõmbele ja väändele; nihkele ja väändele. Poltide varutegurid olid piisavad ja tekkivad pinged väiksemad kui lubatud pinged. Samuti arvutati liigendi detaili paindele, mille 5,7 kordne varutegur on piisav, et projekteeritud konsktruktsioon oleks töötingimustes vastupidav. Lõputöö viimases osas kirjeldati lühidalt külgharja tootmisprotsessi. Töö võeti kokku majandusliku osaga, kus leiti toote omahind, mis sisaldab: materjalikulu, palgakulu, ostutooteid, makse ja ettevõtte üldkulutusi. Lõputöö tulemusena projekteeriti hüdrauliline külghari kogurharjale, mis on hea väljanägemisega ja sobib kokku kogurharja üldise disainiga. Kõik eelnevalt püstitatud eesmärgid said edukalt täidetud ja külgharja prototüüpi saab katsetada lähitulevikus.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jahutussüsteemi projekteerimine formula student võistlusautole Fest15
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Juhan, Viik; Kangru, Tavo; Margus Villau
    Antud töös projekteeriti jahutussüsteem FS Team Tallinn esimesele neljaveolisele elektrivormelile. Selleks toodi välja põhimõttelised erinevused FEST15 ja varasemate elektrivormelite ehituse vahel Peamisteks erinevusteks on jõuülekande edasiarendus neljaveoliseks ja toruraami asendamine süsinikmonokokk-kerega. Punktid, mis mõlemad mõjutavad jahutissüsteemi projekteerimist. Esiteks, muutub jahutusring oluliselt pikemaks, et tagada kõikide mootorite võrdne jahutus. Teiseks, peab detailide paigutamine autole olema varasemat veel rohkem läbimõeldud, sest enamik kinnitustest peavad olema projekteeritud kerevormi sisse. Lähteülesande analüüsis tehti valik erinevate jahutusskeemide vahel ja arvutati maksimaalne pumba võimsus, milleks on 72W. Et leida vajalik süsteemi jahutusvõimsus arvutati eralduv soojuskogus, ligikaudne vajalik pumba tootlikus, mis on vastavakt 20l/min ja 175 000W/m2. Kasutades saadud andmeid teostati voolavusanalüüsid, et leida parim jahutusärgi geomeetria ja optimeerida vajaliku pumba tootlikkust. Lisaks kasutati simulatsioonidest saadud väljund temperatuure radiaatori jahutuspindala arvutamiseks, milleks leti 2,4m2. Kasutati arvutitarkvara, et leida mootori veesärgi optimaalne kuju jäädes vajalike temperatuuride piirkonda. Lõplike tulemustena saadi vooluhulgaks 10l/min ja kaks radiaatorit mis, kinnituvad kummalegi auto küljele, gabariitmõõtmetega 195x162x32 mm Järgnevalt koostati kogusüsteemist 3D mudel. Kus vooluskeem paigutati autole, mille abil leiti täpsed voolikute pikkused, vajalikud liitmike kohad ja kinnitus elemendid mis on vajalikud jahutusringi koostamiseks. Kõikide voolikute kogu pikkuseks on 9,6m. Liitmikena Metal Work R-seeria push-in ühendusi, mis tagavad süsteemi kiire ühendamise ja lihtsa hoolduse. Viimaks eelarvestati auto vastavalt Formula Student võistlusreeglitele, kus loetleti üles kõik autol olevad detailid, vajalikud materjalid ja ostutooted, koostamise kulud ja kinnitus elemendid andes neile maksumuse. Auto kogumaksumuseks tuli 233€ (265$), mis on kallim kui, eelnev elektrivormel oma pikema vooluskeemi ja eraldi projekteeritud jahutussärkide tõttu. Kuna tegemist on tootearendus projektina pakun välja tulevasi edasiarendusi. Olles saadud juba reaalseid andmeid test ja võistlus perioodis, võib proovida siduda pump mootori pöörlemiskiirusega vältides seeläbi pumba liigset tööd ja teiseks radiaatorite pindala optimeerimine vastavalt testtulemustele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kahetaktilise mootori edasiarendus ülikerglennumasinatel kasutamiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Tammeveski, Taavi; Kangru, Tavo
    Projekti käigus vaadeldi erinevaid võimalikke variante deltaplaanile abimootori projekteerimiseks. Teostati turu-uuring, mille tulemustest selgus, et hetkel puudub turul mootor deltaplaanil kasutamiseks, mis oleks kerge, piisava võimsuse, vesijahutusega ning hammasreduktoriga. Lõputöö käigus vaadeldi erinevaid mootoreid ning otsustati valida doonormootoriks Austria tootja Rotax 125 cm3 vesijahutusega kardimootor. Valitud mootori varuosad on Eestis kergesti hangitavad ning mootor on oma vastupidavust tõestanud kardispordis. Doonormootori detailidele teostati analüüs, mille käigus selgitati välja, milliseid sõlmi on võimalik kasutada projekteeritaval mootoril. Doonormootorilt mittesobivad osad projekteeriti uued või asendati muude ostutoodetega. Projekteeriti hammasreduktor, mille hammasülekandele teostati esialgne tugevusarvutus ning laagerdusele eluea arvutus. Majanduslikust analüüsist selgus, et projekteeritavat mootorit on võimalik müüa konkureerivate mootoritega samas hinnaklassis. Projekti edasiarendus jätkub. Esmaseks prioriteediks on uue süütesüsteemi valimine ning väljalaskesummuti projekteerimine, seejärel elektristarteri paigaldus. Massi vähendamiseks tehakse karteri seinad õhemad ning eemaldatakse silindri välispinnalt ebavajalikku materjali. Tulevikus on plaanis taotleda Eesti Patendiametist kasulik mudel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kaitsekinnaste paigaldusmasina projekteerimine polüuretaanvahu tootmisliinile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Junus, Karl; Kangru, Tavo
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida Proven OÜ kliendile uus polüuretaanvahu liinile kaitsekinnaste liimimise seade. Projekteerimise põhiparameetriteks oli kiire tsükliaeg ning võimalus seadet lihtsasti liinilt teisaldada. Majanduslike ning ökoloogiliste eesmärkide saavutamiseks loobuti vanast purkide korkimise lahendusest, mis hõlmas endas mitu erinevat keerulise ehitusega sõlme. Uue lahendusena on kasutatud SCARA tüüpi robotit, mis liimib kaitsekinnaste pakke otse purgi suudmele. Seadme karusselli tõstetavaks konstrueerides täideti ka liinilt teisaldamise tingimust. Teostatud kindapaigaldusmasina projekt on Proven OÜ jaoks esimene kus kasutati robotit, ettevõte sai sellega väärtusliku kogemuse robotite programmeerimise osas ning ka järgmised tellimused analoogsetele seadmetele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keevitatud kastprofiil talade koostamise tehnoloogia arendamine ja rakise projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Viljas, Ivo; Kangru, Tavo
    Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ning parandada keevitatud kastprofiil talade koostamise tehnoloogiat AS VMT Tehastes. Püstitatud eesmärgi täitmiseks jaotati lõputöö kolme etappi. Lõputöö esimene osa annab ülevaate firmast AS VMT Tehased ja seal kasutatavast keevitatud kastprofiilide koostamise tehnoloogiast. On kirjeldatud üksikasjalikult keevitatud kastprofiilide koostamise järjekorda. Üles on loetletud ka kasutatava tehnoloogia miinused. Teises osas on kirjeldatud rakist mida ettevõte AS VMT Tehased plaanib kasutusele võtta. Iseloomustatud on rakises kasutatavaid elemente ja nende tehnilist spetsifikatsiooni. Välja on toodud rakise kogumaksumus. Kirjeldatud on standardi EN1090-2 nõudeid keevitatud kastprofiili koostamisele, mida peab projekteeritud rakis tagama. Kolmandas osas on välja toodud majanduslikud arvutused nii ilma rakiseta koostamisel kui ka rakisega koostamisel. Majanduslikud arvutused näitavad, et rakise kasutusele võtmine toob ettevõttele nii finantsilist kui ka ajalist kokkuhoidu. Majanduslikus osas on arvutatud tasuvusaeg mis antud ettevõttes on väga väike. Rakise tasuvusaeg on 1,5 kuud. Neljandas osas on ülevaade üldistest ohutusnõuetest millele peavad keevitajad tähelepanu pöörama enne tööle asumist ja peale töö lõpetamist. Rõhk on pandud tuleohutusele. Lõputöö eesmärk sai täidetud, kuna selgus, et rakise kasutusele võtmine toob ettevõttele AS VMT Tehased finantsilist kui ka ajalist kasu. Tänu rakisega koostamisele langeb ettevõte tootmise omahinda 3,5%. Rakise tasuvusaeg on väga lühike, kuna rakises kasutatavate elementide maksumus on väike. Ettevõttel oleks kasulik lõputöös projekteeritud rakist kasutada.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ketaskoorel "Nabra" parendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Hang, Henri; Kangru, Tavo; Mattias Hunt
    Ketaskoorel on traktoriga järelveetav mullaharimismasin, mis kobestab mulda. Tema põhiülesanneteks on kevadel seemnesängi ettevalmistamine ja mehhaaniline umbrohutõrje ning sügisel kõrrekoorimine. Nabra-t kasutatakse samuti hooldusniidukina, libistina, kultivaatorina ning saab ette valmistada ka turbaväljasid. Käesoleva lõputöö käigus konstrueeriti ketaskoorel Nabra-le uus konstruktsioon, milles kasutati eelnevalt väljatöötatud tööseadiseid. Ketaskoorel koosneb neljast hüdraulilise pingestamisega tööseadisest, mis asetsevad eraldi neljal külgraamil. Külgraamid kinnituvad omakorda pearaamile, mis jaotub kaheks ning mille vahele on projekteeritud keskliigend seadme kompaktsesse transpordiasendisse viimiseks. Külgraamide, tööseadiste, rattaraami ja tagumise pearaami liigutamiseks kasutatakse ketaskoorelil kokku 16 hüdraulilist silindrit, mis töötavad nominaalrõhuga 175 bar-i. Ketaskoorelil Nabra parendati lõputöö käigus transpordiasendisse pakkimise mehhanismi ning uuenenud konstruktsiooni tõttu ei kuluta tööseadise kettad selle konstruktsioone nii nagu see juhtus eelmisel mudelil. Samuti vähendati ketaskooreli massi 23,5%, 10 700 kg-lt 8 500 kg-le. Kuigi see polnud lõputöös eraldi eesmärk, siis töölaiust suurendati 1 meetri võrra, kuid seejuures saavutati kompaktsem transpordiasend, kus transpordipikkus on 2,7 m (23,7%) lühem, transpordikõrgus 0,8 m (20%) madalam ja transpordilaius on endiselt 3 m. Ratta teljest tahapoole üleulatuv osa on kõigest 1,32 m, mis võimaldab parendatud ketaskoorelit mugavamalt transportida.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Lauluväljaku dirigendipuldi rekonstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kortel, Jaak; Kangru, Tavo
    Antud lõputöö eesmärgiks oli leida rekonstruktsiooni lahendus Laulupeo dirigendipuldi amortiseerunud teleskoopmehhanismile samuti projekteerida puldi käideldavust parendav lahendus. Töö alguses vaadeldi olemasoleva dirigendipuldi algset kontseptsiooni ja toimimispõhimõtteid ning toodi välja selle nõrgad kohad, millele siis töö käigus asuti lahendusi välja töötama. Kõigile kriitilistele sõlmedele tehti tugevusarvutused ning simuleeriti mõjuvaid jõude ning koostati kõigi elementide kohta joonised. Samuti võeti kokku mõlema lahenduse maksumus ning võrreldi seda dirigendipuldi oletatava eluaega ning võimalike riskidega. Lõputöö tulemuseks saadi 2 lahendust - üks, mis sobitub täielikult olemasolevate kinnitustega, on ilmastikukindel ning asendab amortiseerunud teleskoopmehhanismi ja teine, mis annab vabaduse transportida dirigendipulti turvalisemalt ning paigaldada seda vabalt valitud kaugusele laululavast.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Materjali etteande seadme projekteerimine lakiliinile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Sutt, Kristofer Ott; Kangru, Tavo
    Käesoleva lõputöö raames projekteeritakse küljelt laetav materjali etteandeseade AS Metaprint Tallinna tehase trüki-, lakiliinile Fuji-Mailänder 460, mis võimaldab antud liini ümber ehitada ühesisendilisest kahesisendiliseks. Vajadus küljelt laetava etteandeseadme järele tuleneb, kuna firma laieneb ning on vaja tõsta lakitud toodangu mahtu. Tootmismahu tõstmine saavutatakse integreerides küljelt laetava etteandmeseadme trüki, ja lakiliini ning lisades ühe kaheksa tunnise vahetuse, lakitud tahvlite hulk tõuseb 189420 lehelt kuus 244860 leheni kuus ehk 22%. Töö konstruktsioonilises osas käsitletakse etteandeseadme projekteerimisega seotud teemasid ning läbi arvutuste valitakse külglaadimist lubava kettkonveieri reduktormootor ning ketisiini kinnituspoltide läbimõõt. Tõstemehhanismi projekteerimisel valitakse reduktormootor ning tõsteketid. Etteande- ja sünkroniseerimismehhanismi käsitlevas peatükis tuuakse välja valitud vaakumpump ja suruõhukompressor ning sünkroniseerimiseks kasutatav reduktor Vogel LUE 2. Topeltlehe tuvastus ja eemaldusmehhanismi kirjeldavas peatükis tuuakse välja valitud topeltlehe andurid ning lehe eemaldamiseks kasutatav pneumosilinder. Konstruktsioonist rääkivas peatükis tuuakse välja valitud materjal. Töö majanduslikus osas tuuakse välja materjali etteandeseadme valmistamise erinevad kuluartikklid ettevõttele, arvutatakse välja seadme ning selle liini integreerimise omahind ja leitakse tehtud investeeringute tasuvusaeg. Etteandeseadme ja liini integreerimise omahinnaks kujuneb 68020 eurot ning tasuvusajaks 1,02 aastat.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Modulaarse piirdesüsteemi väljatöötamine ettevõttes alumetallgrupp oü
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Naano, Stewen; Kangru, Tavo
    Käesoleva lõputöö baasettevõte on metallkonstruktsioonide tootmisele orienteeritud ning tegelenud ka alumiinium konstruktsiooniga kaitsepiirete edasimüümise ning paigaldamisega aastaid. Kogunenud kogemuste põhjal kujunenud visioon omatootest teostati tootearendusliku ülesandena autori poolt, mille arendusprotsessi käsitletav dokument kirjeldab, kus omatoote kujundamisel on arvestatud ettevõtte poolt seatud tingimusi ning välja selgitatud, konkreetset toodet puudutavad, eksport riikides sätestatud määrused ja kehtivad standardid. Kirjeldatav toode, modulaarne piirdesüsteem, kujunes suuruselt 1200mm kõrguseks piirdeks mis moodustub moodulitest. Moodulid koosnevad posti komplektist ja paneelist milleks on karastatud ja lamineeritud klaas. Posti komplekti kuuluvad: erikujuga alumiinium profiil post, roostevaba terasest tald, erikujuga tihendid ja kork, distantsklots ning katteliist. Profiili ristlõige on kujundatud lähtuvalt määrustes sätestatud, maksimaalsest lubatud, läbipaindest (20mm) arvestades ka piirde kogu kõrgusest tingitud posti pikkust. Piirde süsteemile rakendatav joonkoormus 1,5kN/m on arvutustes taandatud postile, kus 1,5kN jõu juures oli FEM analüüsi tulemus 19,98mm. FEM tulemus on kontrollitud ka käsiarvutusega mis kinnitab analüüsi tõesust, sest käsiarvutus on samas suurusjärgus tulemusega 19,99mm. Kalkulatsioon läbipaindele on kriitilisele piirile ligidal, sellest tulenvalt on võrreldud ka materjali, standardis spetsifitseeritud, omadusi reaalsete tõmbekatsete tulemustega. Tõmbekatsetest on järeldatav, et materjali AWEN-6063 T6 reaalsed omadused on ~20MPa suuremad standardis sätestatud miinimumist. Ühtlasi on ka FEM analüüsis määratud omadused võrdsed minimaalsete omadustega. Varu läbipaindele on materjali omaduses, kuigi ka minimaalse omaduse esinemisel jääb piirde lubatud läbipaine arvutuslikult alla kriitilise piiri. Küll aga iga partii mis tarnitakse läbib kvaliteedi kontrollimisel ka tõmbekatsed ning kui selgunud omaduste alusel esineb kahtlus, teostatakse ka läbipainde 1:1 katsetus. Moodulis kasutatava karastatud ja lamineeritud klaasi paksus on valitud 8mm. Mis on saadud sihtriigis kehtivast määrusest, klaaspaneeli suurusi lähtuvalt kinnitusviisist sätestavast tabelist. Määratletud, karastatud ja lamineeritud, paneelide valikust on moodulis kasutatav paneel arvutuslikult ka majanduslikult efektiivseim. Käsitletud majanduslikes olukordades, arvutusliku realiseerimis hinnaga on kirjeldatav toode majanduslikult efektiivne nii proovipartiide näidetel kui ka planeeritava, optimeeritud 26,78% efektiivsema tootmise juures. Investeeringu tasuvus on mõlemal juhul saavutatav, ümardatult ~350 mooduli müügiga. Edasiste tegevustena ettevõttes on planeeritud taotleda tootele CE märgist, luua vastav tootmisliin ning arendada järgmisi tooteid, kasutades ka käsitletava toote puhul rakendatud profiile, et ettevõtte pakutavat nomenklatuuri suurendada.