Sirvides Autor "Karlep, Piret" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Karlep, Piret; Kool, Helen
    Lõputöö teema on ,,Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel”. Töö koosneb 56 leheküljest, millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Töös on kasutatud 8 joonist, 59 allikat, neist 6 on võõrkeelsed. Töö teema on aktuaalne seoses 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses antud valdkonnas tehtud muudatustega, millega soovib riik leida juurde hooldusperesid asendushoolduse teenuse pakkumiseks, vähendades sellega asenduskodus elavate laste arvu. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada inimeste valmidus pakkuda perekonda vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud võõrale lapsele ja teada saada, mis inimesi selleks motiveerib. Eesmärgini jõudmiseks selgitati ja anti ülevaade perepõhise asendushoolduse korraldusest ja seadusandlusest Eestis ning hooldusperedele pakutavatest tugiteenustest; selgitati välja inimeste teadmised hooldusvanemluse temaatikast; analüüsiti inimeste nägemust endast kui potentsiaalsest hooldusvanemast; anti ülevaade hooldusvanemaks saamist kaalunute esmastest ootustest ja motiividest lähtudes motivatsiooni teooriast vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses; kaardistati takistused, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada. Töös kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Andmeid koguti kombineeritud ankeediga. Uuring viidi läbi arvutiküsitlusena. Valim moodustus 104 respondendist. Uurimistöö järeldused: Olles analüüsinud ja läbitöötanud uuringu tulemused, on autoril alust arvata, et teadmised selle kohta, mida tähendab hooldusvanemaks olemine, on piiratud. Hooldusvanemaks saamist kaalunute motivaatorid vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses: võimalus last abistada, altruistlik eneseteostus; isiklik kogemus hooletusse jäetud lastega; hooldusvajadusega laps tutvusringkonnast; tuttavate peredes oli kasvamas mittebioloogilisi lapsi; tõene info lapse, tema mineviku ja bioloogiliste vanemate kohta; viljatus- soov kasulaps lapsendada; teavitustöö hooldusvanemluse kohta; koolitusvõimalused; asjaajamise selgus; materiaalne kui ka psühholoogiline toetus; lähedaste toetus, hoolduslapsesse eelarvamuste vaba suhtumine; hooldusvanemluse arvestamine tööks; puhkuse võimalus. Takistused/hirmud, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada: ebapiisavad teadmised; hirm võõra lapse kasvatamise ees; valearvamusted nõuetest hooldusvanemale ja tema kodule; inimese enda tõekspidamised, tahe, väärtused; kartus lapse negatiivsete emotsioonidega mitte toime tulla; hirm lapse tagasi pöördumise ees sünniperre; lapse bioloogiliste vanematega seonduv- negatiivne mõju, segav sekkumine; suhtlus ametnikega- luba küsimine, aru andmine, tõendamine. Kasuvanematest oleks vaja rääkida rohkem, et propageerida vanemliku hooleta laste perekonnas hooldamist. Hoolduspereks saamist puudutav info võiks olla kompaktsem- ühest kohast võiks leida nii vajalike dokumentide loetelu kui kogu protsessi kirjelduse, samuti ettenähtud toetused ja nõustamisvõimalused.