Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel

Kuupäev

2020

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Lõputöö teema on ,,Üksikisikute ja perede motivatsioon hooldusvanemaks saamisel”. Töö koosneb 56 leheküljest, millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Töös on kasutatud 8 joonist, 59 allikat, neist 6 on võõrkeelsed. Töö teema on aktuaalne seoses 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses antud valdkonnas tehtud muudatustega, millega soovib riik leida juurde hooldusperesid asendushoolduse teenuse pakkumiseks, vähendades sellega asenduskodus elavate laste arvu. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada inimeste valmidus pakkuda perekonda vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud võõrale lapsele ja teada saada, mis inimesi selleks motiveerib. Eesmärgini jõudmiseks selgitati ja anti ülevaade perepõhise asendushoolduse korraldusest ja seadusandlusest Eestis ning hooldusperedele pakutavatest tugiteenustest; selgitati välja inimeste teadmised hooldusvanemluse temaatikast; analüüsiti inimeste nägemust endast kui potentsiaalsest hooldusvanemast; anti ülevaade hooldusvanemaks saamist kaalunute esmastest ootustest ja motiividest lähtudes motivatsiooni teooriast vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses; kaardistati takistused, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada. Töös kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Andmeid koguti kombineeritud ankeediga. Uuring viidi läbi arvutiküsitlusena. Valim moodustus 104 respondendist. Uurimistöö järeldused: Olles analüüsinud ja läbitöötanud uuringu tulemused, on autoril alust arvata, et teadmised selle kohta, mida tähendab hooldusvanemaks olemine, on piiratud. Hooldusvanemaks saamist kaalunute motivaatorid vanemliku hooleta lapse perekonda võtmisega seoses: võimalus last abistada, altruistlik eneseteostus; isiklik kogemus hooletusse jäetud lastega; hooldusvajadusega laps tutvusringkonnast; tuttavate peredes oli kasvamas mittebioloogilisi lapsi; tõene info lapse, tema mineviku ja bioloogiliste vanemate kohta; viljatus- soov kasulaps lapsendada; teavitustöö hooldusvanemluse kohta; koolitusvõimalused; asjaajamise selgus; materiaalne kui ka psühholoogiline toetus; lähedaste toetus, hoolduslapsesse eelarvamuste vaba suhtumine; hooldusvanemluse arvestamine tööks; puhkuse võimalus. Takistused/hirmud, mis ei võimalda hooldusvanemaks saada: ebapiisavad teadmised; hirm võõra lapse kasvatamise ees; valearvamusted nõuetest hooldusvanemale ja tema kodule; inimese enda tõekspidamised, tahe, väärtused; kartus lapse negatiivsete emotsioonidega mitte toime tulla; hirm lapse tagasi pöördumise ees sünniperre; lapse bioloogiliste vanematega seonduv- negatiivne mõju, segav sekkumine; suhtlus ametnikega- luba küsimine, aru andmine, tõendamine. Kasuvanematest oleks vaja rääkida rohkem, et propageerida vanemliku hooleta laste perekonnas hooldamist. Hoolduspereks saamist puudutav info võiks olla kompaktsem- ühest kohast võiks leida nii vajalike dokumentide loetelu kui kogu protsessi kirjelduse, samuti ettenähtud toetused ja nõustamisvõimalused.


Das Thema der Abschlussarbeit ist ,,Die Motivation von Einzelpersonen und Familien, Pflegeeltern zu werden.“ Die Arbeit besteht aus 56 Seiten, dazu ergänzend gebrauchene Literatur und Anhänge. In der Arbeit wurden 8 Abbildungen und 59 Informationsquellen verwendet, 6 davon in Fremdsprachen. Das Thema der Arbeit ist aktuell, weil in 2018 das Sozialgesetz geändert wurde. Damit mõchte der Staat mehr Pflegefamilien für Ersatzpflegedienste finden und die Zahl der Kinder, die in Ersatzheime für Kinder leben, zu verringern. Das Ziel der Arbeit ist die Bereitschaft von Menschen herauszufinden einem Kind, dem die elterliche Fürsorge entzogen ist, eine Familie anzubieten, und herauszufinden, was Menschen dazu motiviert. Um das Ziel zu erreichen, wurden die Gesetzgebung der familienbasierten Ersatzversorgung in Estland eingeführt und die Unterstützungsdienste für Pflegefamilien; das Wissen der Menschen über Pflegefamilien wurden herausgefunden; die Vision der Menschen von sich selbst als potenziell fürsorgliche Eltern wurde analysiert; basierend auf der Motivationstheorie wurde ein Überblick über die anfänglichen Erwartungen und Motive der Menschen gegeben, ein Kind ohne elterliche Fürsorge in die Familie zunehmen; die Hindernisse Pflegeeltern zuwerden, wurden festgestellt. Die Arbeit verwendete eine kombinierte Forschungsmethode. Die Daten wurden mit einem kombinierten Fragebogen gesammelt. Die Studie wurde als Computerumfrage durchgeführt. Die Stichprobe bestand aus 104 Befragten. Schlussfolgerungen der Studie: nach der Analyse der Ergebnisse der Studie hat der Autor Grund zu der Annahme, dass das Wissen darüber, was es bedeutet, Pflegeeltern zu sein, begrenzt ist. Die Motivatoren Pflegeeltern zu werden: Gelegenheit dem Kind zu helfen, altruistische Selbstverwirklichung; persönliche Erfahrung mit vernachlässigten Kindern; ein pflegebedürftiges Kind aus seinem Bekanntenkreis; nicht-biologische Kinder wachsen in Familien von Bekannten auf; wahre Informationen über das Kind, seine Vergangenheit und seine leiblichen Eltern; Unfruchtbarkeit - Wunsch, ein Stiefkind zu adoptieren; mehr Information über die Möglichkeiten Pflegeeltern zu werden; Ausbildungsmöglichkeiten; Klarheit der Verwaltung; materielle und psychologische Unterstützung; die Unterstützung von den Angehörigen; vorurteilen freie Einstellung zum Pflegekind; Pflege des Kindes als die Arbeit rechnen; Urlaubsmöglichkeit. Hindernisse/Ängste, die verhindern, Pflegeeltern zu werden: unzureichendes Wissen; Angst vor der Erziehung eines fremden Kindes; Missverständnisse über die Anforderungen an das Pflegeeltern und sein Zuhause; die eigenen Überzeugungen des Menschen, Willen, Werte; Angst mit den negativen Emotionen des Kindes nicht fertig zu werden; Angst vor der Rückkehr des Kindes in die Geburtsfamilie; negative Auswirkungen auf die leiblichen Eltern des Kindes, störende Intervention; Kommunikation mit Beamten- um Erlaubnis zu bitten, Berichterstattung, Überprüfung. Es muss mehr über Pflegeeltern gesprochen werden, um Menschen zu ermutigen, ein Kind ohne elterliche Fürsorge in ihre Familie anzunehmen. Informationen darüber, wie man eine Pflegefamilie wird, könnte kompakter sein- man könnte an einer Stelle eine Liste der notwendigen Dokumente sowie eine Beschreibung des gesamten Prozesses sowie die finanzielle Beiträge und Beratungsmöglichkeiten finden.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide