Sirvides Autor "Korjus, Katrin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sotsiaaltöötajate tööstress raskete olukordade taustal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Korjus, Katrin; Mitendorf, Airi
    Maailma avardumisega ja ühiskonnas toimuvate muutustega koostöö laieneb ja sotsiaaltöötajatele panustatakse järjest suuremaid ootusi. Sotsiaaltöö praktikas on kitsaskohaks ka see, et ei ole loodud õiget süsteemi kriisiolukorras käitumiseks. Kuigi stress on igapäevase elu loomulik osa ja ei ole alati kahjulik, on vaja seda rohkem uurida. Eestis ei ole eriti uuritud stressi mõju kriisiolukordadest lähtuvalt sotsiaaltöö eriala vaatenurgast kus kõige tähtsam on inimestega suhtlemine ja koostöö ja info vahetamine. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on kirjeldada sotsiaaltöötajate tööstressi tekkimise riske traumaatiliste sündmustega töötamise taustal ning tuua välja võimalused stressi ennetamiseks. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist on püstitatud uurimisküsimused: • Mis on tööstress ja millised on tööstressi tekkimise riskid sotsiaaltöötaja töös? • Millised on sagedasemad stressorid professionaalses sotsiaaltöös? • Milliste traumaatiliste olukordadega sotsiaaltöötajad puutuvad kokku enda igapäevatöös? • Millised on stressi maandamise võimalused traumaatiliste sündmuste järgselt? • Millised võimalused on saada sotsiaalset tuge? Uurimistöö meetodiks on valitud kvalitatiivne meetod. Andmete kogumise meetodiks on valitud poolstruktureeritud intervjuu, mis võimaldab vajaduse korral küsida lisaküsimusi. Uurimistöösse kaasati kuus sotsiaaltöötajat, kellega viidi läbi individuaalsed intervjuud. Uurimistööst võib järeldada, et kõige suuremaks tööstressi tekkimise riskiks pidasid sotsiaaltöötajad koostöö puudumist nii asutuse siseselt kui ametkondade vahel. Stressiallikatest toodi välja juhi oskamatus tööd korraldada, ning sotsiaalse toetuse puudus juhi poolt. Uurimistööst võib järeldada, et kõige pingelisem ja stressirohkem on töötada lastekaitsespetsialistina. See töö oli kõikide sotsiaaltöötajate arvates nii emotsionaalselt kui vaimselt raske. Enam tuntakse puudust ajast, sest dokumentide vormistamine on liiga mahukas. Enda stressitaseme maandamiseks on sotsiaaltöötajad leidnud vaimse tervise eest hoolitsemise ja meeleteadlikkuse tõstmine. Stressi maandamise võimaluseks pidasid sotsiaaltöötajad supervisiooni kasutamist, mille korraldamist peaks sotsiaalsüsteem paremini reguleerima. Uuringust nähtus, et läbipõlemist kogenud inimesed on hiljem haavatavamad ja peavad oma tervise eest rohkem hoolt kandma.