Sotsiaaltöötajate tööstress raskete olukordade taustal

Maailma avardumisega ja ühiskonnas toimuvate muutustega koostöö laieneb ja sotsiaaltöötajatele panustatakse järjest suuremaid ootusi. Sotsiaaltöö praktikas on kitsaskohaks ka see, et ei ole loodud õiget süsteemi kriisiolukorras käitumiseks. Kuigi stress on igapäevase elu loomulik osa ja ei ole alati kahjulik, on vaja seda rohkem uurida. Eestis ei ole eriti uuritud stressi mõju kriisiolukordadest lähtuvalt sotsiaaltöö eriala vaatenurgast kus kõige tähtsam on inimestega suhtlemine ja koostöö ja info vahetamine. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on kirjeldada sotsiaaltöötajate tööstressi tekkimise riske traumaatiliste sündmustega töötamise taustal ning tuua välja võimalused stressi ennetamiseks. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist on püstitatud uurimisküsimused: • Mis on tööstress ja millised on tööstressi tekkimise riskid sotsiaaltöötaja töös? • Millised on sagedasemad stressorid professionaalses sotsiaaltöös? • Milliste traumaatiliste olukordadega sotsiaaltöötajad puutuvad kokku enda igapäevatöös? • Millised on stressi maandamise võimalused traumaatiliste sündmuste järgselt? • Millised võimalused on saada sotsiaalset tuge? Uurimistöö meetodiks on valitud kvalitatiivne meetod. Andmete kogumise meetodiks on valitud poolstruktureeritud intervjuu, mis võimaldab vajaduse korral küsida lisaküsimusi. Uurimistöösse kaasati kuus sotsiaaltöötajat, kellega viidi läbi individuaalsed intervjuud. Uurimistööst võib järeldada, et kõige suuremaks tööstressi tekkimise riskiks pidasid sotsiaaltöötajad koostöö puudumist nii asutuse siseselt kui ametkondade vahel. Stressiallikatest toodi välja juhi oskamatus tööd korraldada, ning sotsiaalse toetuse puudus juhi poolt. Uurimistööst võib järeldada, et kõige pingelisem ja stressirohkem on töötada lastekaitsespetsialistina. See töö oli kõikide sotsiaaltöötajate arvates nii emotsionaalselt kui vaimselt raske. Enam tuntakse puudust ajast, sest dokumentide vormistamine on liiga mahukas. Enda stressitaseme maandamiseks on sotsiaaltöötajad leidnud vaimse tervise eest hoolitsemise ja meeleteadlikkuse tõstmine. Stressi maandamise võimaluseks pidasid sotsiaaltöötajad supervisiooni kasutamist, mille korraldamist peaks sotsiaalsüsteem paremini reguleerima. Uuringust nähtus, et läbipõlemist kogenud inimesed on hiljem haavatavamad ja peavad oma tervise eest rohkem hoolt kandma.

The world is expanding and increasing changes in our economy are leading to expanding cooperation and bigger expectations placed on social workers. One bottleneck in the practice of social work is that no correct system is created to deal with crisis situations. Although stress is a normal part of our daily lives and is not always harmful, the topic needs more research. The effect of stress in crisis situations from the perspective of social work, where communication, cooperation and exchanging information with people is most important, is not widely researched in Estonia. The goal of this thesis is to describe the risks of growing work-related stress from the perspective of social workers working against traumatic situations and point out possibilites to prevent stress. According to the goals, the following research questions have been postulated: • What is workstress and what are the risks of growing work-related stress among social workers? • What are the most frequent stressors in professional social work? • What traumatic situations social workers are exposed to in their daily work? • What post-traumatic stress-relief possibilities are available? • What are the options for getting social support? Qualitative method has been chosen for the thesis. The method for data gathering is a half-structured interview that allows, when necessary, to ask extra questions. Six social workers were involved with whom interviews were conducted. Based on the thesis, it can be concluded that social workers considered the biggest stress forming risk to be the lack of cooperation within the institution as well as different departments. From various sources of stress, the inability to organize work as well as lack of social support from the supervisors were brought out. One can also deduce that working as a child protection specialist is most intense and stressful as all of the social workers questioned reckoned that it is hard both mentally and emotionally. The most missed property is time, because forming documents is too time-consuming. To reduce the level of stress, social workers have found time to take care of their mental health and meditate. Social workers considered the use of supervision as means of reducing stress and the organization of which must be better regulated by the social system. The study found that people who experience burnout are more vulnerable later on and need to take more care of their health.