Sirvides Autor "Kungla, Liina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kaarma valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kungla, Liina; Sagur, Katrin
    Kaarma vald asub kesk- ja lõuna Saaremaal. Suuruseks on 400 km 2 ning elanikke 2014. aasta alguse seisuga 4706. Valla territooriumi moodustavad kolm alevikku, milledeks on Aste, Nasva ja Kudjape ja 69 küla. Kaarma vald ei erine pinnakatte paksuse poolest väga teistest valdadest Saaremaal. Valla territooriumil on põhjavesi enamasti kaitsmata või isegi nõrgalt kaitstud. Erandiks on MändjalaNasva piirkond, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Sõltuvalt põhjavee kaitstusest on Kaarma vallas seatud mitmeid piirangud reovee kohtkäitlusele, et vältida võimalikku põhjavee reostust. Kaarma valla asulate reostuskoormus jääb alla 2000 ie, mis tähendab, et vallas ei pea olema rajatud ühiskanalisatsioon. Siiski on valla territooriumil 6 ühiskanalisatsiooniga kaetud ala, milledeks on Haamse, Nasva, Upa, Eikla, Kuressaare linna lähiümbrus (Laheküla, Kudjape, Sikassaare) ning Aste. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja eesmärgiks on anda antud piirkonna elanikele ülevaade, millisele tingimustele peavad vastama omapuhastid ning millistel tingimustel tohib neid rajada. Samuti saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid, milledest pärineb kasutatav puhas vesi. Heitveest mõõdetakse biokeemilist hapnikutarvet ehk BHT7. BHT kõrge sisaldus põhjustab veekogu hapnikuvaegust. Samuti muudab vee omadusi heljumi (HA) sattumine vette. Rohkest heljumi sisaldusest annab märku vee sogasus. Heitvee puhtuses mängivad suurt rolli ka fosfor (P) ja lämmastik (N). Kõrge P ja N sisaldus veekogudes põhjustab eutrofeerumist, pannes veekogus taimed ülemäära kasvavama. 32 Reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri kuulub täitmisele kõikidele Kaarma valla territooriumil asuvatele majapidamistele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega ja kasutavad purgimisteenust ning ka neile, kes pakuvad purgimisteenust. Reovee kogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud kasutada reovee kogumismahutit või omapuhastit. Kui on tegemist reovee kogumisalaga ja ühiskanalisatsioon ei ole veel välja ehitatud, võib paigaldada ajutiselt reovee kogumiseks kogumismahuti. Kui reovee kogumisalale on rajatud ühiskanalisatsioon, siis omapuhasti kasutamine on keelatud. Reoveekogumisala (reostuskoormus alla 2000 ie) võib immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisala peab reovesi olema vähemalt mehaaniliselt puhastatud. Enne kogumismahuti paigaldamist tuleb sellest teavitada vallavalitsust ning saada selleks kirjalik nõusolek. Sama kehtib omapuhasti puhul. Paigaldatav kogumismahuti ning sellega seotud torustik peavad olema lekkekindlad ning metallosad peavad olema kaetud korrosioonikindlast materjalist. Rajatava omapuhasti valikul tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee kaitstusele, mis seab kõige suuremad piirangud selle valikuks. Samuti on asukoha valikul määrava tähtsusega kujad, mis on kindlaks määratud erinevatel tingimustel. Kujade kattumisel tuleb alati lähtuda kõige rangematest nõuetest. Reovett saab puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või süvapuhastades. Kõige levinum mehaaniline puhastussüsteem on septiksüsteem ehk septik. Septiksüsteem kujutab endast pealt kinnist setitit, kuhu sadestub reoveest sete, mis hakkab anaeroobselt lagunema. Peale settimis väljub süsteemist heitvesi, mis juhitakse kas imbväljakule või filterväljakule. Imbväljak ei sobi kaitsmata põhjaveega aladele ning tiheasustusele. Filterväljaku puhul juhitakse heitvesi dreenitorude kaudu näiteks drenaažikraavi või jõkke. Rajatud kohtkäitlusrajatist tuleb korraliselt hooldada ning on soovituslik täita hoolduspäevikut. Samuti peab olema võimalik proovide võtmine reoveest ja vajadusel heitveest. Kogumismahuti likvideerimisel tuleb mahuti enne tühjendada ja pesta selleks ettenähtud purgimisteenust pakkuva ettevõtja poolt. Kohtkäitlusrajatis tuleb eemaldada pinnasest ning tekkinud süvend täita (täitematerjaliks ei tohi olla prügi). Likvideerimise käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale ning tõendusdokument sellest tuleb edastada vallavalitsusele koos likvideerimise teatisega kolme tööpäeva jooksul peale ehitise likvideerimist. 33 Igale tegevuspiirkonnale on kindlaks määratud purgimisteenust pakkuv ettevõte, mis on kantud äriregistrisse. Kaarma vallal ei ole määratud kindlat purgimisteenust osutavat ettevõtet, kuid antud teenust osutab AS Kuressaare Veevärk ja OÜ Prügimees. Reovee purgimine tohib aset leida ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Reovee juhtimine selleks mitte ettenähtud kohta on rangelt keelatud. Kaarma vallal puudub oma spetsiaalne purgimiskoht, kuid kogutud reovett saab purgida AS Kuressaare Veevärgile kuuluvas Kullimäe purglas, mis asub Roomassaares. Kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida ainult juhul, kui tegemist on hajaasustusega ning puudub reostusoht. Eelnevalt kompostitud sisu tohib enda tarbeks väetisena kasutada aasta pärast peale komposti valmimist. Kompostitud sisu ei tohi paigutada külmunud pinnasele (k.a lumi). Eeskirja täitmise järelvalvet teostab Kaarma vallavalitsus. Reovee kohtkäitlusrajatise õigeaegse hoolduse eest vastutab rajatise omanik või selleks volitatud isik. Eeskirja täitmise eest vastutab kinnistu kohtkäitlusrajatise omanik või selleks volitatud isik. Nõuete rikkumise on KOV-l õigus tühistada kohtkäitlusrajatisele eelnevalt antud kasutusluba (kirjalik nõusolek). Purgimisteenuse ning äraveo ajal tekkinud reostuse eest vastutab ettevõte, kes antud teenust pakub.