Kaarma valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Kuupäev
Autorid
Väljaande pealkiri
Väljaande ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kokkuvõte
Kaarma vald asub kesk- ja lõuna Saaremaal. Suuruseks on 400 km 2 ning elanikke 2014. aasta alguse seisuga 4706. Valla territooriumi moodustavad kolm alevikku, milledeks on Aste, Nasva ja Kudjape ja 69 küla. Kaarma vald ei erine pinnakatte paksuse poolest väga teistest valdadest Saaremaal. Valla territooriumil on põhjavesi enamasti kaitsmata või isegi nõrgalt kaitstud. Erandiks on MändjalaNasva piirkond, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Sõltuvalt põhjavee kaitstusest on Kaarma vallas seatud mitmeid piirangud reovee kohtkäitlusele, et vältida võimalikku põhjavee reostust. Kaarma valla asulate reostuskoormus jääb alla 2000 ie, mis tähendab, et vallas ei pea olema rajatud ühiskanalisatsioon. Siiski on valla territooriumil 6 ühiskanalisatsiooniga kaetud ala, milledeks on Haamse, Nasva, Upa, Eikla, Kuressaare linna lähiümbrus (Laheküla, Kudjape, Sikassaare) ning Aste. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja eesmärgiks on anda antud piirkonna elanikele ülevaade, millisele tingimustele peavad vastama omapuhastid ning millistel tingimustel tohib neid rajada. Samuti saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid, milledest pärineb kasutatav puhas vesi. Heitveest mõõdetakse biokeemilist hapnikutarvet ehk BHT7. BHT kõrge sisaldus põhjustab veekogu hapnikuvaegust. Samuti muudab vee omadusi heljumi (HA) sattumine vette. Rohkest heljumi sisaldusest annab märku vee sogasus. Heitvee puhtuses mängivad suurt rolli ka fosfor (P) ja lämmastik (N). Kõrge P ja N sisaldus veekogudes põhjustab eutrofeerumist, pannes veekogus taimed ülemäära kasvavama. 32 Reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri kuulub täitmisele kõikidele Kaarma valla territooriumil asuvatele majapidamistele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega ja kasutavad purgimisteenust ning ka neile, kes pakuvad purgimisteenust. Reovee kogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud kasutada reovee kogumismahutit või omapuhastit. Kui on tegemist reovee kogumisalaga ja ühiskanalisatsioon ei ole veel välja ehitatud, võib paigaldada ajutiselt reovee kogumiseks kogumismahuti. Kui reovee kogumisalale on rajatud ühiskanalisatsioon, siis omapuhasti kasutamine on keelatud. Reoveekogumisala (reostuskoormus alla 2000 ie) võib immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisala peab reovesi olema vähemalt mehaaniliselt puhastatud. Enne kogumismahuti paigaldamist tuleb sellest teavitada vallavalitsust ning saada selleks kirjalik nõusolek. Sama kehtib omapuhasti puhul. Paigaldatav kogumismahuti ning sellega seotud torustik peavad olema lekkekindlad ning metallosad peavad olema kaetud korrosioonikindlast materjalist. Rajatava omapuhasti valikul tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee kaitstusele, mis seab kõige suuremad piirangud selle valikuks. Samuti on asukoha valikul määrava tähtsusega kujad, mis on kindlaks määratud erinevatel tingimustel. Kujade kattumisel tuleb alati lähtuda kõige rangematest nõuetest. Reovett saab puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või süvapuhastades. Kõige levinum mehaaniline puhastussüsteem on septiksüsteem ehk septik. Septiksüsteem kujutab endast pealt kinnist setitit, kuhu sadestub reoveest sete, mis hakkab anaeroobselt lagunema. Peale settimis väljub süsteemist heitvesi, mis juhitakse kas imbväljakule või filterväljakule. Imbväljak ei sobi kaitsmata põhjaveega aladele ning tiheasustusele. Filterväljaku puhul juhitakse heitvesi dreenitorude kaudu näiteks drenaažikraavi või jõkke. Rajatud kohtkäitlusrajatist tuleb korraliselt hooldada ning on soovituslik täita hoolduspäevikut. Samuti peab olema võimalik proovide võtmine reoveest ja vajadusel heitveest. Kogumismahuti likvideerimisel tuleb mahuti enne tühjendada ja pesta selleks ettenähtud purgimisteenust pakkuva ettevõtja poolt. Kohtkäitlusrajatis tuleb eemaldada pinnasest ning tekkinud süvend täita (täitematerjaliks ei tohi olla prügi). Likvideerimise käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale ning tõendusdokument sellest tuleb edastada vallavalitsusele koos likvideerimise teatisega kolme tööpäeva jooksul peale ehitise likvideerimist. 33 Igale tegevuspiirkonnale on kindlaks määratud purgimisteenust pakkuv ettevõte, mis on kantud äriregistrisse. Kaarma vallal ei ole määratud kindlat purgimisteenust osutavat ettevõtet, kuid antud teenust osutab AS Kuressaare Veevärk ja OÜ Prügimees. Reovee purgimine tohib aset leida ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Reovee juhtimine selleks mitte ettenähtud kohta on rangelt keelatud. Kaarma vallal puudub oma spetsiaalne purgimiskoht, kuid kogutud reovett saab purgida AS Kuressaare Veevärgile kuuluvas Kullimäe purglas, mis asub Roomassaares. Kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida ainult juhul, kui tegemist on hajaasustusega ning puudub reostusoht. Eelnevalt kompostitud sisu tohib enda tarbeks väetisena kasutada aasta pärast peale komposti valmimist. Kompostitud sisu ei tohi paigutada külmunud pinnasele (k.a lumi). Eeskirja täitmise järelvalvet teostab Kaarma vallavalitsus. Reovee kohtkäitlusrajatise õigeaegse hoolduse eest vastutab rajatise omanik või selleks volitatud isik. Eeskirja täitmise eest vastutab kinnistu kohtkäitlusrajatise omanik või selleks volitatud isik. Nõuete rikkumise on KOV-l õigus tühistada kohtkäitlusrajatisele eelnevalt antud kasutusluba (kirjalik nõusolek). Purgimisteenuse ning äraveo ajal tekkinud reostuse eest vastutab ettevõte, kes antud teenust pakub.
Kaarma rural municipality is situated in central and south of Saaremaa. Size of the municipality is 400 km 2 and population at the beginning of this year (2014) was 4706. The territory consist of three boroughs which are Aste, Nasva and Kudjape and 69 villages. The thickness of the coating is not different comparing with other municipalities in Saaremaa. In municipality's groundwater is mostly unprotected or even poorly protected. The exception is the Mändjala-Nasva area where groundwater is relatively protected. Depending on the vulnerability of groundwater, Kaarma rural municipality has set a number of restrictions on waste water treatment to avoid the potential pollution for groundwater. All the boroughs in Kaarma rural municipality has pollution load less than 2000 ie which means that the municipality do not have to establish public water supply and sewerage system. Still, the municipality covered an area of six public water supply and sewerage systems, which are Haamse, Nasva, Upa, Eikla, Kuressaare city vicinity (Laheküla, Kudjape, Sikassaare), and Aste. The aim of this regulation is to provide overview of this region inhabitants in which conditions have to be their on-site waste water treatment systems. Regulation provide information about environmental-friendly waste water treatment without contamination of ground water what we use. From sewage water can be measured BHT7 which is biochemical oxygen demand. High content of BHT7 in water caused low oxygen content. Helium (HE) content in water is also very important. High content of helium makes water muddy. Phosphorus and nitrogen content in sewage water cause overstimulation of growth of aquatic plants and the body of water will eutrophicate. All the inhabitants in Kaarma rural municipality who are using on-site waste water treatment systems and that´s why use the discharged service or who are offering discharged service have to follow the regulation. 35 In waste water collection areas where public water supply and sewerage system is not built is allowed to use collection tank or sewage treatment plants. In waste water collection areas where public water supply and sewerage system will build, is allowed to use temporary waste water collection tank. If this area allready has public water supply and sewerage system then it no allowed to use any ohter treatment plants. Municipality have to be inform before collection tank or sewage treatment plant is placed. Written consent is required. Before building the treatment plant is important to pay attention to groundwater vulnerability which sets strict limits. The choise of treatment plant location makes harder to counting with different outlets. If outlets are matching then the most stringent requirements must be used. Wastewater can be cleaned mechanically (primary treatment), biologically (secondary treatment), or by deep cleaning (tertiary treatment). The most common type of mechanical treatment system is septic tank. Saptic is a top-closed tank where solids can settle and anaerobically decompose. After that the sewage water is piped into to leach or filter field. Before removing the tank, it must be emptied and washed by licensed waste disposal company. Water treatment plant shoud be removed from the soil and groove have to be filled (not by trash). Every region has their own waste disposal company who is registered. Kaarma rural municipality does not have fixed waste disposal company who can empty tanks but AS Kuressaare Veevärk and OÜ Prügimees offering that service. Discharging of sewage may take place only in designated areas. Only place in Kaarma rural municipality where discharging is allowed is Kullimäe in Roomassaare. Dry toilet contents can be composted on their own property only in dispersed settlement and with no pollution risk.Pre-composted content can be used for fertilizer.