Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhend(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Vard, Stiina; Vilms, MonicaKeskkonnahoidlikuks teeb ürituse see, kui selle planeerimisel ja läbiviimisel on arvestatud kõigi võimalike meetmetega kuidas negatiivset keskkonnamõju vähendada ning taastumatute ressursside kasutamist vältida. Keskkonnahoidliku ürituse puhul on peamisteks võtmesõnadeks vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus. Avalike ürituste valdkond on muutumas aina suuremaks ning seetõttu kaasnevad sellega paratamatult nii positiivsed kui ka negatiivsed keskkonnamõjud. Kuivõrd üritustel on võimalik suhelda otseselt paljude inimestega, tõsta seeläbi teadlikkust ning mõjutada neid tegema keskkonnahoidlikumaid valikuid, siis on ürituste kaudu võimalik ellu viia positiivseid muutusi. Saku vald on vald Harjumaa keskosas, mille territoorium on ligikaudu 170 km2 ning 2024. aasta 1. märtsi seisuga oli vallas 11 902 elanikku. Seni on Saku vallas keskkonnahoidlikke põhimõtteid rakendatud üritustel nagu Saku kevadlaat ja festival Sack von Sound. Keskkonnahoidlikud tegevused on siiani seisnenud jäätmete liigiti kogumises ja korduskasutatavate toidunõude kasutamises. Keskkonnahoidliku ürituse korraldamiseks vaid neist tegevustest ei piisa. Kuivõrd seni on puudunud konkreetsed riiklikud nõuded keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamiseks, siis nägi Saku Vallavalitsus vajadust koostada juhendmaterjal, kus on pandud paika täpsed kriteeriumid. Käesoleva lõputöö raames koostati Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhend, mille eesmärk on olla nii praktiline juhendmaterjal kui ka panna paika kindlad nõuded, millest kõik Saku valla avalike ürituste korraldajad peavad lähtuma. Juhend on koostatud lähtudes riiklikest ja kohalikest õigusaktidest, nendest tulenevatest nõuetest ja põhimõtetest ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Juhendi koostamiseks on muuhulgas kasutatud mitmeid teadusartikleid, uurimusi, välisriikides avaldatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendeid ning teisi asjakohaseid internetiallikaid. Juhend käsitleb eraldi peatükkidena järgmisi teemasid: • ressursitõhusus, • toitlustus ja toidunõud, • jäätmete liigiti kogumine, • transport, • ümbritsev keskkond, • kommunikatsioon. Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhendi kinnitas Saku Vallavalitsus 26.03.2024 korraldusega nr 209. Edaspidi on vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale kohustus kõigil Saku vallas avalike ürituste korraldajatel järgida juhendis toodud kohustuslikke nõudeid. Samuti on avalike ürituste korraldajatel kohustus taotleda vallavalitsuselt avalike ürituse korraldamise luba, mille otsusega edastatakse taotlejale ka Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste juhend. Juhendi paremaks rakendamiseks viis lõputöö autor läbi intervjuud Saku valla suuremate ürituse korraldajate, Saku Valla Kultuurikeskuse ja Saku Valla Noortekeskuse juhatajatega. Intervjuu käigus selgus, et ürituse korraldajate hinnangul on nende üritused siiani üsna keskkonnahoidlikud olnud, kuid siiski on kohti, mis vajavad parandamist. Murekohaks toodi näiteks korduskasutatavate toidunõude rakendamise süsteemi keerukust ning piiratud eelarvelisi vahendeid, mistõttu pole nad saanud teha mõningaid vajalikke investeeringuid ürituste keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Mõlemad ürituste korraldajad tõid välja, et nad loodavad edaspidi teha vallavalitsusega rohkem koostööd, et üritusi keskkonnahoidlikult korraldada ning nad näevad vajadust täiendavate koolituste järele.Nimetus Avatud juurdepääs Ibuprofeen ja paratsetamool reovees ning nende eemaldamise meetodite efektiivsus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Truumeel, Carola; Eha, KaieVeekeskkonda sattudes avaldavad ravimijäägid kahjulikku mõju veekeskkonnale ning elusorganismidele. Ravimijäägid on saasteained, mis satuvad enamasti veekeskkonda läbi inimeste ja loomade väljaheidete, vale kõrvaldamise või läbi reovee. Reoveepuhastid ei ole mõeldud eemaldama ravimijääke efektiivselt, sest reoveepuhastites kasutatakse tavaliselt primaarset ja sekundaarset puhastusprotsessi, mis eemaldavad peamiselt orgaanilist ainet ja ei ole suutlikud ravimijääke efektiivselt eemaldama. Tertsiaarse puhastusastme lisamisega on võimalik ravimijääke reoveest efektiivselt eemaldada. Tertsiaarsetest meetoditest kõige tõhusamateks tehnoloogiateks ravimijääkide ibuprofeeni ja paratsetamooli reoveest eemaldamiseks osutusid Fentoni protsess, osoneerimine ning kombineeritud protsess osooni ja aktiivsöe kasutamine. Fentoni tehnoloogia kasutamine ravimijääkide eemaldamiseks reoveepuhastis ei ole siiski parim lahendus, sest tehnoloogia on kallis ja vajab palju energiat ning puhastatud reovette koguneb suur kogus rauasetet. Osooneerimise protsess on tõhus ravimijääkide reoveest eemaldamise tehnoloogia, aga reovee osoneerimisel tekivad mürgised kõrvalsaadused. Kõrvalsaaduste eemaldamiseks oleks sobilik kasutada peale osoneerimist aktiivsöe protsessi, mis adsorbeeriks kõrvalsaadused. Kõige efektiivsem ja mõistlikum tertsiaarne puhastusmeetod reoveest ravimijääkide ibuprofeeni ja paratsetamooli eemaldamiseks on osooni ja aktiivsöe kombineerimine. Kombineeritud protsess osoon ja aktiivsüsi eemaldab reoveest ibuprofeeni ja paratsetamooli kõige tõhusamalt 94-100% efektiivsusega. See tehnoloogia sobib hästi kasutamiseks suures reoveepuhastis ja eemaldab ravimijäägid reoveest kiirelt ning tõhusalt.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkonnahoidliku spordisündmuse korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Tootson, Silvia; Vilms, MonicaKäesolev uurimustöö kirjeldab, mis mõjud kaasnevad spordiürituste korraldamisega. Spordiürituste korraldamisega kaasneb rohkem negatiivseid mõjusid. Peamised negatiivsed mõjud, mis kaasnevad spordiürituse korraldamisega on jäätmeteke, õhusaaste, liigne loodusressursside kasutamine ning maapinna tallamine. Positiivseks mõjuks spordiürituse korraldamisel on avalikkusele keskkonnasõbralike käitumisviiside reklaamimine. Töös on kirjeldatud erinevaid meetmeid, kuidas kaasnevaid negatiivseid mõjusid vähendada. Keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamine on saanud aktuaalne, ning korraldamise jaoks on tehtud Euroopas erinevaid juhendeid, mis aitavad üritusi korraldada jätkusuutlikult. Võrreldes kolme riigi/linna juhendeid oli sarnasuseks see, et kõigis kolmes juhendis oli välja toodud sarnased aspektid, mida järgida, et üritusi keskkonnasõbralikumaks muuta. Näiteks kõigis juhendites oli välja toodud, et tuleb vähendada transpordi keskkonna jalajälge ning üritustel tuleb tagada õige jäätmekäitlus. Erinevusteks oli juhendite pikkus, kirjelduste sisurohkus ning illustratsioonid. Suurim erinevus oli, et Tallinna juhend on kohustuslik, kuid Stockholmi ja Saksamaa juhendid ei ole. Tallinna Linnavalitsus on kehtestanud aastal 2023 „Keskkonnahoidliku ürituse korraldamise“ juhendi, mida tuleb kõigil korraldajatel järgida avaliku ürituse korraldamisel Tallinnas. Seoses Tallinna juhendiga on uuritud, kas Tallinnas korraldavate spordiürituste korraldajad järgivad juhendit, mida nad juhendist arvavad ning milliseid keskkonnahoidlike meetmeid nad kasutavad oma spordiürituste korraldamisel. Antud töös oli valitud andmete kogumiseks intervjuude läbiviimine Tallinna spordiürituste korraldajate seas. Valimisse oli valitud 130 korraldaja seast 27, kellest kolmteist oli nõus intervjuus osalema. Uurimuses osalenud korraldajate vastuste põhjal saab väita, et suurem osa korraldajatest järgib Tallinna keskkonnahoidliku ürituse korraldamise juhendit spordiürituste korraldamiseks. Kõigi korraldajate arvates juhendis välja toodud regulatsioonid on mõistlikud, kuid mõningaid nõudeid on keerulisem järgida. Korraldajatel tekitab mõningaid raskusi energia- ja ressursitõhususe, toitlustuse, materjalid ja keskkonnahoidliku tarneahela, jäätmete vähendamise ja ringlussevõtu ning transpordi nõuete järgimisega. Keskkonnahoidlikud käitumisviisid, mida spordiürituste korraldajad enim järgivad on korduvkasutavate nõude kasutamine, jäätmete liigiti sortimine, ühistranspordi kasutamise reklaamimine ning materjalide jätkusuutlik kasutus. Uurimuses osalenud korraldajate arvates ei ole eraldi vaja keskkonnahoidliku juhendit spordiürituste korraldamise jaoks, kuid mõned arvasid, et korraldamise teeks lihtsamaks, kui korraldustiimi on kaasatud spetsialist, kes on kursis keskkonnanõuetega ning oskab neile lahendusi leida. Intervjuude tulemuste ning Tallinna keskkonnahoidliku ürituse korraldamise juhendi analüüsimise tulemusena saab teha järeldusi. Juhendi paremaks järgimiseks tuleks spordiürituste korraldajaid Tallinna Linnavalitsuse poolt julgustada rohkem keskkonnasõbralikke algatusi tegema, pakkudes neile vajalikku abi, info vahetust, rahalisi toetusi ning juhendamist. Vaja oleks paremat koostööd korraldajate, ametnike ning teenusepakkujate vahel, et nõuded saaksid korrektselt täidetud. Samuti ei tohiks olla nõuete täitmisel kogu vastutus korraldajatel, vaid ka muudatusteks peavad olema valmis nii teenusepakkujad kui ühiskond. Hetkel keskkonnahoidliku ürituse juhend on universaalne kõigi avalike ürituste jaoks, see tõttu võiks olla välja toodud näiteid eri liiki sündmuste kohta, mis tagaks korraldajatele lihtsama arusaamise.Nimetus Avatud juurdepääs Puiduhakke põletamisel tekkivate lämmastikoksiidide heitmete vähendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Tiedemann, Karl; Eha, KaieAntud lõputöö eesmärgiks oli tuua välja olemasolevad lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodid, võrrelda nelja Eesti suurima koostootmisjaama juba kasutusele võetud NOx heitmete vähendamise protsesse ja võrrelda neid kirjanduses välja toodud parimate praktikatega. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Eesti nelja suurima koostootmisjaama keskkonnakomplekslube ja võrreldi seda eelnevalt uuritud erialasest kirjandusest koostatud kirjanduse ülevaatega. NOx heitmed tekivad praktiliselt kõikides põlemisprotsessides. NOx ühendid avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale, põhjustades näiteks osoonikihi hõrenemist, happesademeid ja eutrofeerumist. Osoonikihi hõrenemise tõttu on maapinnale langev UV kiirgus suurem, mis mõjutab nahavähi esinemise kasvu. Happesademed ja eutrofeerumine mõjutavad veekogude ökoloogilist tasakaalu ning NOx ühendite kõrge kontsentratsioon sissehingatavas õhus võib põhjustada hingamisteede haigusi ning tekitada silmade ärritust. Lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodeid puidu põletamisel on kahesuguseid: primaarsed meetmed ning sekundaarsed meetmed. Primaarseid meetodeid rakendatakse põlemisprotsessi ajal ning neist enim kasutatavamad on õhu astmeline lisamine ja suitsugaaside ringlus. Sekundaarmeetmeid SCR ja SNCR rakendatakse aga põlemisprotsesside järgselt. Eesti nelja suurima koostootmisjaama (Mustamäe, Lohkva, Pärnu ja Väo 1.) NOx heitmete mõõtmistulemused jäävad alla seadusandlusega määratud piirväärtusi. Seega võib oletada, et kasutatavad vähendamise meetmed on piisavalt tõhusad. Kui Lohkva, Pärnu ja Väo 1. koostootmisjaamad kasutavad nii primaar- kui ka sekundaarmeetmeid, siis Mustamäe käitises kasutatakse ainult primaarmeetmeid. Teisalt, arvestades Mustamäe jaama kõrgeid NOx heitmete mõõtmistulemusi, võiks sekundaarmeetmete rakendamine neid oluliselt vähendada. Erinevusi kirjanduses esitatu ja analüüsi tulemuste vahel ei esinenud. Teisalt leiti sekundaarmeetmete uuenduslikke tehnoloogiaid TWIN-NOx® ja selektiivne suitsugaaside jahutamine, mida ei kasutata veel Eestis. Soovides jääda tulevastesse piirmääradesse, tuleks siiski hakata planeerima nende rakendamisvõimalusi.Nimetus Avatud juurdepääs Tehisvalguse mõju tihase bioloogilisele elurütmile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Sinimäe, Cryslin; Lindroos, KarinTänapäeval on inimtegevuse tagajärjel tekkinud mitmeid erinevaid laiaulatuslikke reostusi, sealhulgas ka valgusreostus. Valgusreostusel on suur ja oluline mõju nii inimestele kui ka loomadele ja lindudele, mõjutades nende üldist eluviisi ning spetsiifilisemalt võib mõju ulatuda ka loomulike füsioloogiliste protsessideni ning ökosüsteemide ümberkujundamiseni. Antud töö raames sai uuritud tehisvalgust ning kuidas see mõjutab linnuliikide kontekstis tihast. Teoreetilises osas käsitleti tehisvalgust, selle mõju lindudele ning erinevate tihaseliikide olemust. Uurimistöö metoodikana kasutati analüüsi, mis tugines teiste autorite poolt läbiviidud katsetel ja uuringutel. Andmete kogumise meetodina kasutati analüüsimiseks teaduspõhiseid uuringuid ja katseid, mis olid läbiviidud usaldusväärsete allikate poolt. Andmeanalüüsi meetodina kasutati uuringuid ja katseid, mis vastasid eelnevalt püstitatud kriteeriumitele. Kogutud andmeid analüüsiti ja võrreldi teiste läbiviidud katsete ja uuringutega, millele tuginedes tehti järeldused. Töö tulemustena toodi esile erisused tihaste käitumises, aktiivsustaseme muutus olenevalt tehisvalguse hulgast ning inkubatsioonikäitumise muutus. Tehisvalgus avaldas olulist mõju tihaste päevarutiinile ehk muutis nad varem aktiivseks. Suurt rolli mängis ka tehisvalguse värv ning selle tugevus. Oluliste tulemustena saab välja tuua, et tehisvalgus mõjutas tihaste unerütme, nende immuunsust ning vähesel määral ka poegade arvukust. Tulemustes sai ka välja toodud eraldi mõju linnupoegadele, kuid kuna uuringutulemused ei tõestanud kindlat positiivset või negatiivset mõju, siis tuleks selleks teha tulevikus eraldi täiendavaid uuringuid. Antud töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees, et tehisvalgus mõjutab erinevate tihaseliikide elurütmi , sai seega kinnitatud. Järeldustena tõdes antud uurimistöö, et tehisvalguse mõju tihastele on erinevate uuringutega kinnitatud ning seda erinevates aspektides (sh mis mõju esile tuli). Ühtlasi tõi käesoleva uurimistöö autor järeldustes esile ka mõningaid soovitusi, kuidas tehisvalguse mõju vähendada (nt läbi katete, mida tänavalampide külge paigaldada valguse tagasipeegeldumise takistamiseks) ning millisel viisil võiks uurimistööd laiendada, et uurida tehisvalguse täiendavat ning spetsiifilisemat mõju tihastele (nt läbi täiendavate ja pikaajalisemate uuringute).Nimetus Avatud juurdepääs Ventilatsiooni olulisus ilu- ja isikuteenuste osutamise ruumides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Saar, Maike Ingela; Klauson, Deniss; Gurjanova, OlgaTöös teema valiku põhjuseks on asjaolu, et andmed ilu- ja isikuteenuste siseruumide õhu olukorra kohta on puudulikud. Mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon, tagades nende valdkonna asutuste siseruumide õhu paremat kvaliteeti, võib omada tervise vaatepunktist elulist tähtsust. Selline ventilatsioon on kõige efektiivsem, kui see on reguleeritud vastavaks ruumi omadustele ja seal toimuvatele tegevustele. Kõige kindlam on ventilatsiooniinseneri poolt üle kontrollitud ja regulaarselt hooldatud ventilatsioon. Suhteliselt kergelt mõõdetav süsihappegaasi tase siseõhus võib kaudselt seostada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜde) kontsentratsiooniga õhus, mida on viimaste ohtlikke omaduste tõttu omakorda oluline jälgida. Selleks on olemas eraldiseisvaid andureid kui ka ventilatsioonisüsteeme, kuhu see on juba integreeritud. Kulutused adekvaatse ventilatsiooni jaoks tasuvad ennast ära, sest isegi Euroopa regulatsioonide tingimustes esineb ilusektoris töötajatel märkimisväärselt rohkem astmat. Toetudes juhtelementide hierarhiale, tuleks ilu- ja isikuteenustes esmalt kõrvaldada kasutuselt kõige ohtlikumad kosmeetika- ja puhastustooted. Kui see ei ole võimalik, siis tuleks leida asemele ohutum toode, mis parimal juhul omab ökomärgist. Olukorras, kus kahe eelnevalt mainitud tegutsemisviisi rakendamine on võimatu, tuleks kasutusele võtta eraldi tehnilised lahendused nagu näiteks kohtäratõmme. Sellest vähem efektiivsem on tööviisi muutmine ja isikukaitsevahendite kasutamine, sest vastutus nende täitmise ees langeb üksikisiku tasandile. Iluteenindajatele tuleks südamele panna, et nende tervena elatud aastate arvu hoida maksimaalsel tasemel, tuleks terviseriskide maandamiseks miinimumnõuetest kaugemale vaadata. Nagu oli kirjas ka enamikes viidatud allikates, et siseõhu valdkond, eriti ilu- ja isikuteenuste osutamise ruumides vajaks rohkelt uuringuid, tuleks autori arvates suureks kasuks, kui viia läbi uuring erinevates Eesti ilusalongides, et mõõta kõiki tervisele potentsiaalset ohtu kujutavate keemiliste ühendite ja osakeste kontsentratsioone. See paneks täpsemalt paika, kuidas tegelik olukord välja näeb, eriti arvestades, et regulatsioonid on ajas läinud järjest rangemaks. Samuti võiks iluteenindajate seas läbi viia küsitlusi nende tervise ja tööruumide kohta. Veel oleks kasulik põhjalik ülevaade ja võrdlus eesti keeles filtritest ja õhupuhastuse tehnoloogiatest ning nende efektiivsusest. Lisaks Terviseametile juhendmaterjali koostamise alustala võimalusele saaks antud lõputööle tugineda teatud osades ilusalongi riskianalüüsi tehes.Nimetus Avatud juurdepääs Audiitorettevõtete valmisolek ESG aruandlusperioodiks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-11) Press, Laur; Lindroos, KarinTöö kirjutamise ajal on ESG raporteerimisega tegelemine ettevõtete ja audiitorettevõtete seas muutunud väga aktuaalseks teemaks. Seetõttu oligi käesoleva lõputöö eesmärgiks uurida audiitorettevõtete valmisolekut ESG aruandlusperioodiks, millest tuli välja ettevõtete ning audiitorite hetkeolukord aruandlusmaastikul. Töö eesmärgi täitmiseks sõnastati autori poolt järgnevad uurimisülesanded: 1. Tuua välja jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud teoreerilised aspektid ja anda ülevaade ESG aruandluse õiguslikust taustast. 2. Viia läbi analüüs audiitorettevõtete seas, et selgitada välja audiitorettevõtete valmiksolek ESG arundlusperioodiks. Töö esimeses osas anti ülevaade jätkusuutlikkuse aruandluse teoreetilisest taustast ja õiguslikest alustest. Toodi välja kolmikmõõtme ajalugu, säästva arengu printsiibid, erinevad direktiivid ning standardid, mis on seotud ESG raporteerimisega. Töö teises osas viidi läbi võrdlev analüüs PwC, KPMG ja BDO esindajatega teehtud intervjuude põhjal. Kvalitatiivse andmekogumismeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud, mis transkribeeriti ning mille interpreteeringutest ja võrdleva analüüsi tulemustest tehti lõpuks järeldused. Analüüsi järeldustes tuuakse välja, et suuremad audiitorettevõtted on aruandlusperioodiks valmis. Tegeletakse aktiivselt firmade hetkeolukorra kaardistamistega ja konsulteerimistega. Töötajaid koolitatakse palju ning suurt abi saadakse selleks rahvusvaheliselt võrgustikult ettevõtte siseselt. Nõrgemast küljest nähakse riigipoolset tuge, kuna kõik süsteemid on alles loomisel, siis midagi kindlat veel pole. Lisaks võiks riik rohkem ja läbipaistvamalt informeerida ettevõtteid ESG kohustusest ning vastata tekkida võivatele küsimustele Väiksematel audiitorettevõtetel hetkel suurt mahtu seoses jätkusuutlikkuse aruandlusega veel pole, kuid kui see peaks tulema, siis see kasvab väga hüppeliselt. Nende silmis on riigipoolne tugi väga hea ning koolitusi ja teadvustamist on piisavalt. Lisaks tuuakse välja, et ettevõtete keskkonna hetkese olukorra kaardistamine võib osutuda alguses keeruliseks, kuna firmad pole harjunud sellise informatsiooniga töötama. 25 Kuna lõputöö seab mahulised piirangud ning lõputöö raames on käsitletud ainult ainult audiitorettevõtete poolne arvamus, siis teeb autor ettepaneku teemat veel edasi arendada. Edaspidi võiks lisaks uurida riigi või Audiitorkogu poolset arvamust ning valmisolekut.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkonnaharidus koolides: jäätmesortimisprojekti roll ja tulemused erinevates Eesti piirkondades(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-17) Pavlov, Sandra; Vilms, MonicaKäesolev uurimistöö uurib jäätmesortimisprojektide rolli ja tulemusi keskkonnahariduse edendamisel Eesti koolides. Uuring keskendub Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liidu algatatud projektile, uurides selle mõju osalevatele üldhariduskoolidele. Projekti eesmärk oli lihtsustada ja tõhustada jäätmesortimist koolides, edendades jäätmete sorteerimist vastavalt materjalile. Uuringuks valiti neli kooli erinevatest piirkondadest: Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Lääne-Harjumaa. Andmete kogumiseks kasutati mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas koolidele levitatud küsimustike, koolijuhtide intervjuude ja rakendatud jäätmesortimissüsteemi analüüsi. Projektis osalenutele viidi läbi küsitlus seoses olemasolevate jäätmesortimissüsteemide ja sortimise teadmiste kohta. Kuigi enamikul koolidel oli juba sortimisvõimalused, näitas uuring kriitilist puudust nende korrektse kasutamise edendamisel. Pärast projekti rakendamist täheldati osalevate koolide jäätmekäitluskäitumises olulisi muutusi. Enamik vastajaid (93,8%) märkis, et jäätmete sorteerimine on muutunud lihtsamaks ja koolides tekib vähem segaolmejäätmeid. Koolid arvasid, et üldiselt on nad projekti tulemustega rahul ja pidasid seda edukaks. Lisaks uuriti Põlva valla näitel projektis mitteosalenud koolide keskkonnateadmisi ja jäätmete sortimisoskusi. Küsitlusele vastanud näitasid üles huvi jäätmete sortimise vastu ja usuvad, et keskkonda peab säästma. Uurimistulemused soovitavad jäätmesortimisprojekti jätkuvat laiendamist ja täiustamist. Oluline tähelepanek oli vajadus täiendava koolituse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate järele, mille eesmärk on tõsta õpilaste ja õpetajate teadlikkust jäätmesortimise olulisusest. Samuti tuvastati soov laiendada sarnaseid projekte lasteaedadesse ja levitada jäätmesortimise kultuuri kogu haridussüsteemis. Käesolev uurimistöö annab panuse keskkonnahariduse teemaliste teadmiste arengule. Konkreetse jäätmesortimisprojekti mõju analüüsides rõhutab see selliste algatuste potentsiaali edendada tulevaste põlvkondade seas jätkusuutlikke praktikaid ja keskkonnateadlikkust.Nimetus Embargo Kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Otstavel, Anna-Maria; Lindroos, Karin; Migur, AndraEuroopa Liidu kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi alusel avaldab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2025. aastal majandusaasta aruande tegevusaruande eraldiseisvas osas oma tegevuse kohta kestlikkusaruande. Direktiiv kohustab ettevõtteid raporteerima oma mõjust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud aspektidele. Aruande koostamisel põhinetakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardi nõuetele ning lähtutakse topeltolulisuse kontseptsioonist, mis on vajalik ettevõtte mõjude, riskide ja võimaluste väljaselgitamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi viia Regionaalhaiglale kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamine lähtuvalt topeltolulisuse põhimõttest. Lõputöö käigus viis autor läbi viis töötuba Regionaalhaigla töörühma ja patsiendinõukoja liikmetega. Lisaks loodi patsiendinõukoja liikmetele küsimustik oluliste teemade hindamiseks ja kestlikkusaruandlusesse sisendi saamiseks. Oluliste teemade analüüsi tulemused koondati ning kujutati topeltolulisuse maatriksil. Teoreetilises osas anti ülevaade kestlikkusest, säästva arengu eesmärkidest, kestlikkusaruandluse direktiividest, Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ning topeltolulisuse põhimõttest. Töö empiirilises osas tutvustati Regionaalhaiglat, töös kasutatud oluliste teemade hindamise metoodikat ning analüüsiti ja tehti järeldusi saadud tulemuste põhjal. Lisaks loodi Regionaalhaigla kestlikkusteemade topeltolulisuse maatriks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli anda ülevaade kestlikkusaruandlusest ja topeltolulisuse nõuetest. Antud teemade mõistmine on vajalik eeltöö, et mõista ja läbi viia kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamise protsessi. Teiseks viidi Regionaalhaiglas läbi oluliste teemade hindamine, mille sooritamisel toetuti Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele ning EFRAGi juhendmaterjalidele. Teemade hindamiseks tutvuti Regionaalhaigla väärtusahelaga, koostati nimekiri sidusrühmadest ning loodi skaalad teemade mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamiseks. Teemasid hinnati ja koondati Microsoft Excel tabelis. Töö koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks, koostati patsiendinõukoja liikmetele küsimustik Microsoft Forms rakenduse abil, kus viieastmelisel skaalal paluti hinnata raviteenuse osutamisega, organisatsiooni juhtimisega, teenuse osutamisega, töötajatega ja haigla tegevusega seotud teemade olulisust. Küsimustikule vastasid 6 inimest. Kõiki teemasid hinnati peamiselt oluliseks või väga oluliseks. Vaid patsiendi ja lähedaste kaasamist patsiendi raviprotsessis hinnati ühel korral vähe oluliseks teemaks. Teine oluline teemade hindamise töörühm koosnes kuuest Regionaalhaigla töötajast, kellega arutleti nii keskkonna, sotsiaalteemade kui juhtimisega seotud kestlikkusaspektide üle ning hinnati neid töös loodud skaalade põhjal. Kõige keerulisemaks osutus antud topeltolulisuse hindamises majandusliku olulisuse osa, mille ressursside kättesaadavuse hindamine vajas põhjalikumat arutelu. Kestlikkusaspektide hindamistulemusi kasutati maatriksi loomisel või on edaspidi abiks kestlikkusaruande koostamisel. Viimasena loodi kogutud tulemuste põhjal Regionaalhaigla topeltolulisuse maatriks, kus hinnatud teemasid kujutati vastavalt nende väärtustele kaheteljeliselt – mõju olulisuse ja majanduslik olulisuse telgedel. Loodud maatriksilt võib järeldada, et Regionaalhaigla peab eriti oluliseks ravikvaliteeti, keskkonnateemasid, töötajate mitmeid töötingimusi, ettevõtte kultuuri ja poliitilist aktiivsust, innovatsiooni ning valdkonna haridusse panustamist. Mitte ühtegi teemat ei hinnatud mõju olulisuse poolest vähe oluliseks. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, kuid edaspidi võiks oluliste teemade hindamisel kaasata rohkem sidusrühmi ja erialade spetsialiste, et saada läbipaistvamat ja põhjalikumat sisendit kestlikkusaruande koostamiseks. Lisaks võiks tulevikus anda sidusrühmadele pidevat tagasisidet esialgsete järelduste kohta, et hindamist pidevalt täiustada ja asjakohastada.Nimetus Avatud juurdepääs Väärtusahela rohelisuse hindamine Enersense AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Natus, Vanessa; Lindroos, KarinLõputöö eesmärgiks oli kaardistada Enersense AS’i suurimad elektritarvikute tarnijad ning hinnata nende rohelisust, võttes arvesse ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspekte ning tulevikuplaane. Töö koosnes kolmest osast, millest esimeses anti ülevaade teoreetilisest taustast ja õiguslikest alustest. Teises osas tutvustati uurimisobjekti, käsitleti empiirilise uurimuse metoodikat ning valimi kriteeriumeid. Kolmas osa keskendus empiirilise uuringu põhjal saadud tulemuste lahtimõtestamisele, analüüsile ja järeldustele. Töö empiirilises osas tugineti teoreetilisetel osadele ning Enersense AS’i tarnijate juhendile. Lõputöö raames kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmed koguti läbi poolstruktureeritud intervjuude. Lõputöö autor viis läbi neli intervjuud Enersense AS’i tarnijate võtmeisikutega. Töö kahe sektsiooni objektiivseks hindamiseks kasutati autori poolt koostatuid maatrikseid. Enersense AS’i väärtusahela rohelisuse hindamisel selgus, et kõik tarnijad on rakendanud rohelisele ettevõttele omaseid meetmeid, kuid tulemusena selgus, et ettevõte D on kõige jätkusuutlikum. Ettevõttele D järgnes maatriksi tulemuste põhjal tarnija C. Nende puhul oli määravaks pikaajaline tegutsemine ning pidev parendamine keskkonnasõbralikkuse valdkonnas. Ettevõtted rõhutasid keskkonnahoidmise tähtsusele ka juba enne regulatsioonide teket ning jätkusuutliku mõtlemist, kui igapäeva osa enda töös. Mõlema tarnija puhul on ka märkimisväärne töötajate keskmine tööstaaž, mis viitab, et tähelepanu pööratakse lisaks keskkonnale ka töötajatele ning nende heaolule. Ettevõtted A ja B näitasid samuti samme jätkusuutlikkuse suunas, kuigi nende tulemused olid madalamad. See tulenes sellest, et mõlemad ettevõtted on alles kaardistamise järgus ning millest lähtuvalt püütakse tulevikus leida kitsaskohti. Võrreldes mõlemat ettevõtet, olid mõned erinevused ka nende tuleviku väljavaadetel. Kuigi mõlemad ettevõtted näevad, et jätkusuutlikkus on tulevikuteema, siis paistis selle osas teatavat ebakindlust ettevõtte B puhul. Autor leidis mõned kitsaskohad, mis tulenevad tarnijate põhitegevustest ja vastutustundlikkuse nõuete järgimisest. Ettevõtte rohelisuse osas oli kaheks suurimaks kitsaskohaks KHG jalajälje mitte hindamine, mida ei koosta seni ükski tarnija, ning ISO 45001 sertifikaadi puudumine kolmel tarnijal. Lisaks võis üheks kitsaskohaks lugeda ka koostöö puudumise teiste organisatsioonidega. Sotsiaalse vastutuse osas olid ettevõtetel parem seisukord, kuid veel vajaka jäid tarnijad kohaliku kogukonna teotamise ning sidusrühmade kaasamisega. 36 Lõputöö eesmärgiks püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning töö eesmärgile leiti vastus. Kuna antud teema on veel mingil määral ettevõtetel arengujärgus, siis leiab autor, et teemat peaks uuesti uurima siis, kui seda on võimalik teha ka kvantitatiivselt.Nimetus Embargo Eesti Pandipakendi pakendikäitluskoha uus tehnoloogiline lahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Murula, Helen; Vilms, Monica; Nõmmerga, VirgoPandipakendi süsteem on Eestis toiminud juba 19 aastat, millest 2023. aastal on saavutatud neljas järjestikune rekordtagastus tarbijate poolt. Pikaaegse tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmise ning harjumuste tekitamisega on pandisüsteem jõudnud tasemele, kus 9 pakendit 10-st jõuab ringlusse tagasi. Kõrged tagastusmäärad on tõestanud, et pandisüsteem on kõige edukam ja tõhusam viis tarbijatelt pakendite tagasikogumiseks ning nende ringlusse suunamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on kaardistada ning analüüsida EPP olemasoleva ja uue käitlusprotsessi ressurssi-, ühikukulu, valmistoodangu kvaliteeti ning protsessi kitsaskohti. Pärast pakendite kokkukogumist tarbijatelt tuleb EPP-l need kokku koguda jaemüüjatelt. Hetkel kasutatakse selleks pressitud- ja pressimata plast- ja metallpakendite puhul kogumiskotte, mis tarnitakse tagaluuk veokite või haagiste abiga EPP-sse. Pressimata pakendid loendatakse EPP-s kohapeal ning pressitud pakendid käideldakse kahel erineval käitlusliinil. Käitlusprotsess toimib peamiselt mehitatud tööjõu toel, mis muudab käitlusprotsessi väga sõltuvaks selle meeskonnast. Käitlusprotsessi tulemusel valmib pakenditest ja selle osadest valmistoodang, mis suunatakse edasi ringlusse. Olemasoleva käitlusprotsessi puhul esineb mitmeid puudusi. Esimene puudus ilmneb juba pakendite kogumisel jaemüüjatelt, kus tekivad vead taaratagastuspunktide operaatorite pakendite sortimisel ja üleantud kauba koguste märkimisel saatedokumentidel. Edasised vead puudutavad käitlusprotsessi EPP-s. Täna ei kasutata ära käitlusliinide maksimaalset võimekust muutes käitlusprotsessi ühikukulu suurema energiatarbe tõttu kalliks. Oluliseks kitsaskohaks on materjali doseerimine käitlusliinile, kus ei ole võimekust korraga piisavas koguses materjali ette sööta. Täiendavalt sõltub olemasolev käitlusprotsess suures mahus mehitatud tööjõust, mis samuti kergitab pakendite käitlemise ühikukulu. Samuti on EPP valmistoodangu kvaliteet varieeruv olenevalt materjalist, alates 91% puhtusest. Lähtuvalt olemasoleva käitlusprotsessi ja pakendite kogumise kitsaskohtadest on EPP välja töötanud uued lahendused mõlemale. Kogu pakendite mahust 75% kogutakse kokku pressautoga, millega toimub pakendite kokkukogumine tagastuspunktidest kogumiskastide abil otse pressautosse. See vabastab tagastuspunkti operaatoreid kohustusest materjali sortida ning komplekteerida kogumiskottidesse, sest EPP käitluskeskuses käideldakse plast- ja metallpakendeid ühisel käitlusliinil. Pressauto tühjendamiseks ja ülejäänud 25% pakendite suunamiseks käitlusliinile võetakse kasutusele punker tagamaks reguleeritud pakendite doseerimist käitlusliinile. Uue käitlusprotsessi läbilaskevõimet vähendatakse 1,25 t/h jagu võttes arvesse ka järgnevatel aastatel suureneva pakendite mahuga vastavalt viimaste aastate kasvutrendile. Suuremat käitlusvajadust tarvis pole, sest selleks momendiks, kui on turulepaisatavate pakendite hulk nii suur, on projekteeritava käitlusprotsessi seadmed amortiseerunud. Uue käitlusprotsessi ühikukulu väheneb nii ühe pakendi kui ka käideldava tonni kohta. Plast- ja metallpakendite käitlemise kogukulu ühe tonni kohta väheneb 62 € ning ühe pakendi käitlemise hind väheneb 0,0019 €/tk kohta. Plastpakendite käitlemise hind väheneb ühe tonni kohta 50 € ning ühe pakendi kohta 0,0017 €. Metallpakendite puhul on erinevus väiksem – ühe pakendi käitlemise hind muutub 0,0002 € ning ühe tonni metallpakendite käitlemine 12 € soodsamaks. Ühtlasi tagab uus käitlusprotsess materjali kvaliteedi puhtust kõikide materjali liikide lõikes vähemalt 98%. See parandab valmistoodangu kvaliteeti olenevalt materjalist 2-7%. Töös on välja toodud 15 olemasoleva käitlusprotsessi kitsaskohta. Nendest 11 saavad uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga täieulatusliku lahenduse. Osaliselt lahendatakse 4 kitsaskohta. Nendest 3 puhul, 25% ulatuses jääb transpordi ja kauba vastuvõtu puhul alles olemasolev protsess ja seega ei saa kitsaskohad täielikku lahendust ning jääb lahendus toimima kogu käideldavast pakendite mahust 75%-le, mis tarnitakse pressautoga. Ülejäänud 25% käideldavast pakendite mahust jäävad lahenduse osas muutumatuks. Viimane, üks, kitsaskoht saab samuti osalise lahenduse, sest see käsitleb sissetuleva materjali kogust. Paraku puudub EPP-l võimekus reguleerida käideldava materjali mahtu, mistõttu tuleb käitusprotsessi dimensioneerimisel arvesse võtta viimaste aastate turulepaisatavate pakendite kasvutrendi. Tuginedes lõputöö raames teostatud kahe käitlusprotsessi analüüsile leiab autor, et uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga vähendatakse protsessi ühikulu, parandatakse valmistoodangu kvaliteeti ning lahendatakse välja toodud kitsaskohad täies või osalises ulatuses. Autor esitas uue käitlusprotsessi kohta ühe parandusettepaneku. Autor soovitab muuta projekteeritud punkri mahtu suuremaks tagamaks materjali vastuvõttu võimekust kõrge käitlemisvajadusega päevadel juhul kui peaksid esinema käitlusprotsessis seadmete seisak üle 3 tunni.Nimetus Avatud juurdepääs Videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälje arvutamismetoodika valik Telia Eesti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Meelind, Carmel; Eha, Kaie; Jürgens, RainaTöö eesmärk oli leida, milliseid metoodikaid kasutatakse teenuse süsiniku jalajälje arvutamiseks ning kaardistada ühe Telia Eesti AS teenuse näitel süsiniku jalajälg. Püstitatud eesmärgid said täidetud. Töö esimeses pooles anti ülevaade võimalikest teenuse süsiniku jalajälje arvutamise metoodikatest nagu olelusringi hindamine, sisend-väljund metoodika, Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg. Metoodikatest on teistest enim erinev sisend-väljund metoodika, mida üldiselt kasutatakse finantstulemuste vaatamiseks ning mis on pigem keerukas. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg on omavahel rohkem sarnased ning annavad raamistiku olelusringi hindamisele. Süsiniku käejälje omapära seisneb selles, et negatiivse mõju asemel pööratakse tähelepanu rohkem toodete ja teenuste positiivsele mõjule ehk kuidas mõne tegevuse või lahendusega saaks KHG emissioone vähendada. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard ja ISO 14000 perekonna standardid on sarnased, sest mõlema puhul vaadatakse süsiniku jalajälge kolmes mõjualas. Erinevus seisneb selles, et KHG protokoll, millel põhineb Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, sai alguse vabatahtliku initsiatiivina ning põhifookuses on kliimamõjude muutmine, kuid ISO standardid annavad pigem raamistiku keskkonnajuhtimiseks ja keskkonnaalaseks vastutuseks. Olelusringi hindamise puhul on tähtsaimaks aspektiks see, et keskendutakse toote või teenuse kogu eluetapile ehk vaadeldakse selle mõju n-ö sünnist surmani. Töö teises pooles kaardistati Telia Eesti AS videokonverentsi teenuse näitel süsiniku jalajälg ning selleks kasutati olelusringi hindamise meetodit. Videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälje arvutuse tegemiseks koguti infot nii Telia sisestest allikatest kui ka välistest allikatest. Leiti kasutatavate seadmete süsiniku jalajäljed ja energiakasutus, andmemahtude liigutamise andmed ja eriheitetegur, taastuvallikatest elektrienergia ja Eesti elektrienergia eriheitetegur, tööpäeva tundide arv, tööpäevade arv, puhkepäevade arv ning tundide arv puhkepäevadel. Anti soovitusi, kuidas saaks teenuse süsiniku jalajälje arvutamise protsessi parendada. Telia kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljeks kasutades Eesti tava elektrienergiat (fossiilkütustest pärinevat) saadi 22 458,75 kgCO2e ning kasutades taastuvallikatest elektrienergiat 20 610,30 kgCO2e. Eesti tava elektrienergiat kasutades on videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälg 8% suurem kui taastuvallikatest elektrienergiat kasutades. Kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljes moodustasid kasutatavad seadmed 12% ning elektrienergia 88% jalajäljest. Arvutuse tulemused oleks täpsemad, kui tootjad avalikustaksid toodete põhiseid süsiniku jalajälgesid toote elutsükli etappidena. Tootjad võiksid toodetega kaasa anda kompaktse n-ö tehnilise passi, kus oleks leitavad kõik tootega seotud vajalikud andmed, sh KHG heitkogused ja energiatarbimine. Samuti võiks Telia hangete käigus automaatselt koguda toodetega seotud vajalikku infot, et kogu protsessi lihtsustada ning uurida, milliseid servereid ja millisel energial töötavaid serverid kliendid kasutavad, kellele mingeid teenuseid pakutakse.Nimetus Embargo Võimalikud lahendused aktiivmuda taaskasutuseks bioreaktori käivitamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Laurelli, Laura; Lember, Erki; Sirge, Kris-RobinAntud töö uuris aktiivmuda säilitamise võimalusi selle taaskasutuseks reoveepuhasti käivitamisel. Katsete käigus kasutati tihendatud munitsipaalreoveepuhasti muda, mida säilitati aeratsiooni ja toitainete abil erinevatel režiimidel (erinev hapnikuvoog, Malatech Water bakteritooted, suhkrulahus, ilma toitaineteta, ilma toitainete ja hapnikuvoota). Seejärel käivitati pilootreaktorid tehisreovee ning säilitatud aktiivmudaga. Tehisreovee tegemiseks kasutati peamiselt suhkrut ja põllumajanduslikke väetiseid, et saavutada olmereovee standardile sarnased keemilised näitajad. Käivitused toimusid 220l reaktorites, kuhu oli lisatud 80l tehisreovett ja arvutuslikult vajalik kogus kontsentreeritud säilitatud aktiivmuda 2g/l kontsentratsiooni saavutamiseks. Käivituse 1. ja 2. päeval mõõdeti reaktorist filtreeritud vee keemilisi näitajaid (Nüld, Püld, NO3-, NO2-, NH4+, KHTCr) portatiivse portatiivse spektrofotomeetriga Lovibond MD610. Katsete tulemusel selgus, et parimaid ärastustulemusi andsid madala aeratsioonitaseme ning Malatech Water bioaugmentatsiooni toodetega või suhkrulahusega toidetud aktiivmuda reaktorid. Seoses katsetulemuste vähesusega on vara järeldada, kas aktiivmuda säilitamisel toimib paremini suhkrulahus või bioaugmentatsioonitoode. Tsükliline aereerimine, pH ning temperatuuri jälgimine on olulised parameetrid aktiivmuda säilitamisel edaspidiseks käivitamiseks. Katse esialgsed tulemused lubavad oletada, et aktiivmuda on võimalik taaskäivitamiseks ilma aeratsiooni ja toitaineteta transportida 1–3 nädala käigus ning seejärel reaktoris taaskäivitada. Järgmise sammuna on plaanis uurida aktiivmuda külmkuivatamise ja helbestamise võimalusi reoveepuhasti käivitamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Ühekordsete e-sigarettide mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Koit, Hanna-Liisa; Eha, KaieLõputöö raames uuriti ühekordsete e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõjusi. Eesmärgiks oli analüüsida milline mõju kaasneb iga olelusringi etapiga ning millised võiksid olla lahendused ja alternatiivid e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks. Eesmärk sai ka täidetud. Tegemist on väikeelektroonika tootega, milles kasutatakse mitmelaadseid keemilisi segusid nii nikotiiniga kui ka ilma selleta. Eestis kui ka teistes riikides on ühekordne e-sigaret muutunud väga populaarseks tooteks. Seadmetega kaasnevad ka erinevad seadused, määrused ja direktiivid mida tuleb järgida. E-sigareti poolt põhjustatud mõju keskkonnale on väga laiaulatuslik. See võib mõjutada nii mulda, vett, õhku kui ka suurendada erinevaid jäätmeprobleeme ning loodusresursside kasutamist. Peamiseks murekohaks on ka see, et neid ei viida peale kasutust sinna kuhu peaks ning seadmed lõpetavad tihti tavajäätmete seas, kuigi kõige õigem oleks tagastada need müüjale või viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või osaleda kogumisringil. Seda selle keeruka ülesehituse tõttu, kuna seadmes on nii ohtlike-, elektri- kui ka plastjäätmeid ning mõningad osad vajavad eraldi käitlemist ja neid on võimalik taaskasutada. E-sigarette kasutatakse laialdaselt üle maailma ja need on kasutusel nii noorte kui vanemate inimeste poolt, kuid paljud riigid on hakanud rakendama meetmeid nende piiramiseks või keelustamiseks just inimeste tervise tõttu. Lisaks inimeste tervisele on neil mõju ka keskkonnale ning piiramise või keelustamise näol on võimalik seda vähendada. Töös läbi viidud analüüsi abil on võimalik mõista kui suure ulatusega on tegelikult e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju ning milliseid keskkonnaspekte erinevad olelusringi etapid täpsemalt mõjutavad. Selle abil on võimalik mõelda alternatiividele või lahendustele, mis aitaksid iga etapiga kaasnevat keskkonnamõju vähendada. On erinevaid meetodeid ja viise e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks, kuid hetkel on paljud riigid siiski teel ühekordsete e-sigarettide keelu poole. Seda peamiselt rahvatervise nimel, kuid sellel oleks eeliseid ka keskkonna jaoks. Keeluga võib kaasneda aga ebaseaduslik müük, mis kindlasti tuleks arvesse võtta ning rakendada meetmeid ka selle probleemi ennetamiseks või peatamiseks. Ühekordsete e-sigarettide keelustamise protsess võib olla aeganõudev. Oluline oleks protsessi käigus tähelepanu pöörata ka järjest suureneva jäätmeprobleemiga. Üks võimalus sellega tegelemiseks oleks tagada selge info levitamine üldsusele. See aitaks tõsta teadlikkust e-sigarettide jäätmeprobleemidest ning korrekrsest käitlemisest inimeste seas. Lisaks on oluline pakkuda ligipääsetavat kogumissüsteemi, mis võimaldaks tarbijatel hõlpsalt toodete jäätmeid ära anda.Nimetus Avatud juurdepääs Palkmaja renoveerimise käigus tekkinud jäätmed ja korduskasutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kantsik, Greta; Vilms, MonicaLõputöö eesmärk oli vaadelda ja uurida, millised jäätmed tekivad antud lõputööks valitud palkmajas ning kuidas on võimalik neid uuesti korduskasutada renoveerimise käigus. Lisaks uuriti, palkmajade ajalugu Euroopas ja Eestis. Uuriti mis vahe on renoveerimisel ning uue palkmaja ehitamisel ning anti ülevaade ehitusjäätmetest ja ohtlikest jäätmetest. Palkmajad on Euroopas ja Eestis levinud hooned, eriti 18...20. sajandil. Tänapäeval kasutatakse palkmaju kõrvalhoonetena, vähesel määral ka üksikelamuhoonena. Lõputöö keskendub Harjumaal, Kiili vallas asuva palkmaja renoveerimisele. Hoone, mis algselt oli kasutusel abihoonena renoveeriti aastaringseks kasutamiseks. Enne renoveerimistöid oli hoone ehitusjärgus, puudus korralik vundament, seinad ja põrand vajasid soojustamist ning katusekonstruktsioon oli halvas seisukorras. Renoveerimisprotsessis võeti „hoone osadeks“, ehitati uus lintvundament, milleks kasutati kruusa ja kiviliiva ning betooni. Palkseinad võeti vundamendi ehitamiseks juppideks, märgistati ja laoti peale vundamendi valmimist uuesti seineks tagasi. Seega palgid ei muutunud jäätmeteks, vaid neid korduskasutati hoone püstitamisel. Kuna osa palke oli niiskuskahjudega, siis kaks palgirida asendati kiviplokkidega. Niiskuskahjudega palke olemasoleval krundil ei kasutatud, kuid neist saaks ehitada midagi väiksemat. Katusekatte vahetamiseks otsustati soetada uus, et tagada parem ilmastikukindlus ja hoone vastupidavus. Vana katus leidis korduskasutust grillmaja ja kuuri ehitamisel. Peamised jäätmed mis tekkisid renoveerimise käigus olid: puidujäätmed, katuse jäätmed, soojustamise tagajärjel tekkinud jäätmed ja mõned ohtlikud jäätmed mis tekkisid renoveerimise käigus kasutatud tööriistade kasutamisel. Renoveerimisel tekkinud jäätmed suudeti uuesti kas ise taaskasutada või siis pakuti teistele, et vähendada prügilasse ladestatavate ehitusjäätmete hulka. Enim jäätmeid mis jäätmejaama jõudis, olid jäätmed mis olid enne renoveerimise alustamist hoones sees. Selleks olid soojustusmaterjalid, klaasvill ja penoplast. Kuna antud materjalid olid juba pikemat aega seisnud siis seismisega olid nende kvaliteet langenud ning kuna maja taheti teha elamiskõlblikuks siis otsustati panna uued materjalid. Lõputöös käsitletud palkmajaga saab hinnata, et iga materjal mis tekib renoveerimise käigus ja mille kvaliteet on veel hea on võimalik kas siis ise uuesti samal objektil kasutada, muul otstarbel samal krundil või siis anda materjal teistele kasutamiseks. Sellise käitumisega on võimalik vähendada ehitusjäätmete kogunemist halvimal juhul loodusesse. Uuritaval objektil on toodud lisaks renoveerimisprotsessile välja mõned tulevikuplaanid. Kuna hetkel renoveerimise käigus ei koostatud seinte soojustamist siis on antud lõputöös teada kuidas neid plaanitakse tulevikus teostada. Millise lahendusega soojustatakse. Antud lõputöös käsitletud hoonet saab ka teistel sarnastel objektidel näitena kasutada, olgu siis tegu abihoone või üksikelamuga. Antud lõputöös tehti abihoone ajutiseks elamiskõlbulikuks hooneks.Nimetus Embargo Heitvee taaskasutamise potentsiaali uurimine ühe reoveepuhasti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Bõkov, Artjom; Lember, ErkiViimastel aegadel on heitvee taaskasutamine muutunud üha olulisemaks ja päevakajalisemaks teemaks nii maailmas kui ka Eestis, kuna tegemist on veepuuduse ja veekogude reostusega seotud probleemide lahendamisega. Kliimaministeeriumi läbiviidud uuring keskendub heitvee taaskasutamise potentsiaalile ja selle mõjudele. Trend näitab, et Eesti veekvaliteet on halvenenud peamiselt inimtegevuse tagajärjel, mis on põhjustanud eutrofeerumist, keemilise seisundi halvenemist ja ohtlike ainete sisalduse suurenemist. Töö teoreetilises osas on põhjalikult uuritud erinevaid veepuhastusmeetodeid ja nende võimalusi. On käsitletud mitmesuguseid tehnikaid ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad puhastamisel saavutada parema kvaliteediga heitvee, et seda saaks taaskasutada. Oluline on märkida, et töös on ka peatükk heitvee taaskasutamise eesmärkidest. Heitvee taaskasutamise eesmärgid moodustavad olulise osa säästlikust veemajandusest, kus püütakse maksimaalselt ära kasutada juba kasutatud vett, vähendades seeläbi vee raiskamist ja keskkonnamõjusid. Heitvee taaskasutamiseks on vaja teha põhjalik eeltöö, sealhulgas moderniseerida reoveepuhasti ja lisada täiendavaid puhastusetappe. See hõlmab heitvee kvaliteedi hindamist ning sobivate puhastusmeetodite valikut, nagu membraanfiltratsioon ja desinfitseerimine. Desinfitseerimismeetodi valik sõltub taaskasutamise eesmärgist, võttes arvesse sobivaid meetodeid kastmiseks, nagu osooni- või UV-desinfitseerimine. Ühe näitena uuriti heitvee taaskasutamise potentsiaali Paljassaare reoveepuhastis. Oluline on siiski teha majanduslik analüüs, hinnata keskkonnamõjusid ja arvestada piirkonna eripäradega, näiteks kaitsealade olemasolu. Paljassaare lähedal asuvad kaitsealad, nagu Natura 2000, seavad tegevustele ranged piirangud. Seetõttu võib praegustes tingimustes Paljassaare heitvee taaskasutamine olla ebasobiv. Lisaks tuleb arvestada tulevikuprognoose, eriti kui piirkonna arengut plaanitakse muuta. Näiteks, kui Paljassaare piirkond muutub elamurajooniks ja tööstussektor väheneb, võib see mõjutada heitvee taaskasutamise võimalusi. Kõik taaskasutamisega seotud tegevused nõuavad keskkonnaluba, et tagada nende vastavus regulatsioonidele ja keskkonnakaitsestandarditele.Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnasäästliku pakkimise protseduuri väljatöötamine rõivavarustusele Eesti Kaitseväe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Uustalu, Oliver; Vilms, MonicaLõputöö käigus on valimi järgi teostatud Eesti Kaitseväele väljastatavale riietusele ning erivarustusele kvantitatiivne massipõhine jäätmetekke analüüs, tuginedes kahele peamisele pakendijäätmetele – kilepakend ja papp-pakend. Samuti on esindatud töö läbiviimiseks vajalik teoreetiline põhi. Lisaks on autor välja toonud enda poolt ettepanekud vähendada jäätmeteket ning majanduskulusid ja soovitada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tulevasi pakendamisvõimalusi, mis edendaksid nende endi soovil keskkonnasõbralikumat mõttelaadi. Teoreetilises osas lahkas autor detailsemalt kasutusel olevate pakendamismaterjalide tausta, tuues välja nende tugevused ja nõrkused ning jäätmekäitluse korra. Autor kirjeldas seotud osapoolte, Eesti Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, tegevusvaldkonda, kohustusi ning eesmärke. Autor tugines Eesti Kaitseministeeriumi poolt väljastatud kehtivale dokumentatsioonile ning samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse konsultandilt saadud teabele. Uurimuslikus osas tehti varustusnimekirjast kindel valik, milleks oli 15 toodet. Valimi moodustasid rõivad, mille panus jäätmetekkesse oli eeldavalt kõige suurem. Kaaluti kartong- ja kilepakend. Seejärel leiti summaarselt ühe inimese tekitatud jäätmete kogus ning korrutati 10 500-ga, mis iseloomustab ligikaudselt ühe reservõppuse mõju – aluseks oli töö tegemise perioodil 2023. aasta õppus „Kevadtorm“. Keskmiselt kulus ühe inimese peale umbes 1,3 kg pappjäätmeid ning 0,06 kg plastjäätmeid. Terve õppuse korraldamise tulemusena tekib 10 500 reservväelase kohta ligikaudu 14 t pappjäätmeid ja 607 kg plastjäätmeid. Kõige enam, peaaegu 75%, kartongjäätme kogusest on põhjustatud sooja talveriietuse, kiivrite, killuplaadi ja lahingvesti pakendamisest. Ligi 60% plastjäätmetest moodustas jällegi talvine jope ja püksid. Veidi väiksema osakaalu moodustasid tavavormi, vihmaülikonna ja talvekamuflaaži jakid (20%) ning püksid (20%). Autori esimeseks ettepanekuks on, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jätkaks jäätmetekke vältimisele ning vähendamisele keskendumist. Pea 40% töös analüüsitud toodetest on nüüdseks kilepakendita. Välja sai selgitatud, et niiskus ja temperatuur on laohoonetes kontrollitud, mis tähendab seda, et tegelikult pole kilepakendi kasutamiseks vajadust. Asutusel oleks kindlasti võimalik oma majandamiskulusid kile arvelt vähendada. Autor soovitab kaitseväel praegusest mugavustsoonist väljuda. Juhul kui osapooled kilepakendita toime tulla ei soovi, julgustab autor taaskasutatud või biolaguneva kilepakendi kasutuselevõttu, kuna see toetab ringmajanduse mudelit. Keskkonnasõbralikemate pakendite omadused on laias laastus samad. Kartongist pakkekastid on autori hinnangul hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobilikud pakendid riiete ja erivarustuse pakendamisel ja seetõttu nende välja vahetamiseks vajadust ei näe. Pakendit saab vajadusel ka korduvkasutada. Tegu on biolaguneva jäätmega, mida võib käitlustehnoloogia abil korduvalt taaskasutada. Viimane autoripoolne nõuanne on vaadata kriitilise pilguga üle hetkel natuke segadust tekitav dokumentatsioon, mis puudutab kliima- ja jäätmevaldkonnas püstitatud eesmärke, arengukavasid, sihtarve, hankekorraldust ning pakendamistingimusi. Autor arvab, et lihtsam oleks soovitud roheliste hangete osakaalu tõsta, kui Eesti Kaitseväe ladustamise eeskiri sätestaks toodete tehnilistes kirjeldustes pakendinõudeid konkreetsemalt ja seaks ette piirid. Näiteks valik kolme kuni viie loodussõbraliku pakendi vahel. Ehk oleks seeläbi lihtsam Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel hankeid korraldada. Hetkel on pakendamisnõuete osa äärmiselt lakooniliselt kirjeldatud. Ideaalis võiks eeskirja olemas oleva keskkonna- ja kliimapoliitika sisuga siduvamalt kooskõlastada. Sissejuhatuses tõi autor välja asjaolu, et jäätmetekke vähendamise võimalusi pole varem Eesti Kaitseväes eriti uuritud. Teemasse süvenedes märkas autor ka põhjuseid, miks see võis nii olla. Kuid autor julgeb oletada, et see on vaid lühikese aja küsimus, millal kaitseväes keskkonnahoidlikele hangetele rohkem tähelepanu pööratakse.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti tarbijate teadlikkus pesuvahendite ökomärkidest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Ebber, Laura; Klauson, DenissPesuvahendite kasutamisel tekkivast keskkonnamõjust hoolivad veidi üle pooled vastanud, kuid 42% vastanutest ei jälgi siiski pakenditel olevaid märgiseid. Inimesed ei saa piisavalt teavet ökomärgiste kohta, mis paneks neid selle teema peale üldse mõtlema. Arvatakse, et nii väikesel asjal ei ole piisavalt suurt mõju, et oma tarbimisharjumusi selle jaoks muutma hakata. Ka tuntuimad ökomärgised jäid vastanutele pigem tundmatuks. Ökomärgise tähendus on samuti tarbijale pigem võõras. Pigem aetakse seda segamini tervisesõbralik olemisega ning arvatakse, et toode koosneb järelikult ainult looduslikest ainetest. Teavet saadakse peamiselt toote pakendilt, kuid seal on vaid väikesed illustratsioonid või tootja poolt pandud lisa plussid, mis ei pruugi olla ökomärgisega seotudki. Palju teavet liigub tarbijateni ka läbi reklaamkampaaniate, mida võiks rohkem ära kasutada teavitustöö tegemiseks. Ka tarbijad ise mainivad, et sooviks rohkem teavet märgiste kohta ning usuvad, et teadlikkuse tõusmisel muutuks ka nende tarbimisharjumused keskkonnasõbralikkuse suunas. Pooled küsitlusele vastanud on ostnud siiski ökomärgisega pesuvahendit, kuid ülejäänud pooled on jälle need, kes märgistusele isegi tähelepanu ei pööra ning pole kindlad. Üheks võimaluseks oleks ökomärgised tuua toote pakendi esiküljele ning neid suurendada, et inimeste tähelepanu neile kergemini suunduks. Vastanud, kes on teadlikult tarbinud ökomärgisega vahendeid teevad seda peamiselt keskkonnast hoolimise põhimõttel, aga ka tervise tõttu, eeldades et ökomärgis tähistab ka tervisele kahjutum olemist, mis ei pruugi siiski tõsi olla. Tarbimata jääb tavaliselt ökomärgisega toode selle tõttu, et inimesi lihtsalt ei huvita märgised ja keskkonnahoid, vaid eeskätt see, kas vahend teeb oma töö ära. Tarbijate hulgas on aga rahulolu kõrge. Ökomärgiste kohta teavitustöö teha on veel palju, et jõuda ka kõige jonnakamate tarbiateni, kuid seda tuleb teha targalt ja suunata inimesi alatesdlikult paremid ostuvalikuid tegema. Kuna kliimamuutused ja keskkonnahoid ja praeguseks väga päevakorras teema, oleks see hea viis panna inimesi tundma, et ka nemad saavad siiski midagi üksikisiku tasandil tarbijana muuta.Nimetus Avatud juurdepääs Tööstusjäätmete prügila laiendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Unt, Merith; Jõesaar, ÜlarVKG Oil AS toodab Kohtla-Järvel põlevkiviõli erinevate tehnoloogiatega ning tekkinud jäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse. Praegune prügila täitub arvutuste kohaselt aastaks 2026, mistõttu on vajalik selle laiendamine, et tagada tehase jätkuvus. Prügila laiendamine võib avaldada mõju keskkonnale. Seetõttu koostati projekti varasemale prügila rajamise lahendusele keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamisel hinnati mõju järgmistele valdkondadele: piirkonna maakasutus ja asustus; geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; pinnavesi; kliima; õhu kvaliteet; taimestik ja loomastik ning rohevõrgustiku toimimine; kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad; müra, vibratsioon ja muud füüsikalised mõjud. Eraldi hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võiva oluliste mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile; mõju pinnaveele. Hinnangu tulemustest selgus, et olulist keskkonnamõju prügila rajamisel ja käitamisel ei teki, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH koostamisel hinnatav tegevus ei hõlmanud täiendava maa kasutuselevõttu, aga antud laienduse töös plaanitakse prügilat laiendada olemasolevate sademveetiikide arvelt. Looduslikke veekogusid tuhaladestu lähiümbruses ei ole. Suuremad vooluveekogud on Varbe ja Varja peakraavid, mis on seotud ka ladestuga lääne ja loode suunas. Kraavide vesi suubub Kohlta jõkke. Kohtla jõe kvaliteeti mõjutab fenoolisoo, mis võib põhjustada reostust eesvooludesse suurveeperioodidel. Piirkonnas on ka teisi reostusallikaid nagu põlevkivi kaevandused ja karjäärid. Jõgikonnas tuleb saavutada Kohtla ja Purtse jõe hea seisund aastaks 2027. Prügila laiendamise eskiisi koostamiseks telliti ülevaade asukoha geotehnilistest tingimustest, milles lähtuti varasematest uuringutest. Uuringud keskendusid poolkoksi ladestusalale, mille geoloogiline ehitus koosneb aluspõhjast ja kvaternaari pinnastest. Poolkoksi geotehnilisi omadusi kirjeldati kolme kihi kaupa ning määrati nende füüsikalised ja keemilised omadused. Reljeefi ümbritsevad kõrged koksimäed ning prügila pinnas jaguneb kaheks - nõlva ala setted sisaldavad rohkelt jämepurdmaterjali, samal ajal kui platoo setteid iseloomustab kildane tekstuur ja väiksem jämepurdmaterjali osakaal. Prügila kavandamisel on arvestatud hooldatavust, geotehnilist stabiilsust ja sademete kiiret äravoolu, mis on tagatud prügila nõlvakalletega kuni 1:3. Laienduse maht on umbes 59 miljonit m3 ning selle täitmiseks ja hooldamiseks on projekteeritud hooldusteed ja vihmavee äravooluks kraavid. Perimeetritammi peal asub hooldustee koos sademeveekraaviga. Tuha transportimiseks ja käitlemiseks on välja töötatud tehnoloogia, mille käigus tuhka niisutatakse ja rulliga tihendatakse. Ladestu püsivuse tagamiseks on ekspertarvamuse kohaselt poolkoks vettpidava kattekihina tõhus prügila sulgemiseks ning nõlvade erosiooni ennetamiseks tuleks neid haljastada hüdrokülviga. Arvutustulemused tõestasid, et Autodesk Civil 3D lisaprogrammi SSA saab edukalt kasutada sademevee vooluhulkade arvutamisel ja kraavide dimensioneerimisel. Tulemuste täpsuse suurendamisele aitab kaasa, kui igale valgalale määrata oma sademete intensiivsus.Nimetus Avatud juurdepääs Siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni uurimine Saaremaal Pärsama külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Liisbeth-Johanna, Trei; Rein, Koch; Monica, VilmsRadoon on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis suurtes kontsentratsioonides on organismidele ohtlik. Seetõttu on oluline, et aasta keskmine aktiivsuskontsentratsiooni tase ruumide siseõhus jääks soovitatava piirnormi – 200 Bq/m3 piiridesse ning inimese aastane efektiivdoos alla 1 mSv. Oluline on jälgida radooni aktiivsuskontsentratsiooni talvisel kütteperioodil, mil toimub vähem ruumide õhutamist ning maapinnast eluhoonetesse liikuvat radooni koguneb rohkelt hoonete siseõhku. Ruumide siseõhku satub radoon peamiselt hoone aluses pinnases olevatest uraani sisaldavatest mineraalidest, kuid ka radoonirikkast tarbeveest või torujuhtmeid pidi maagaasiga. Üldiselt imetakse madala õhurõhu korral maapinnast rohkem radoonirikast gaasi välja, kuid erinevad ilmastikutingimused võivad seda korrapära moonutada, mida on ka käesoleva lõputöö raames teostatud mõõtmistulemuste põhjal näha. Tavaliselt teostatakse siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi integraalsete meetoditega, kuid käesolevas töös teostatud mõõtmiste jaoks kasutati järjestikuseid punktmõõtmisi. Selline meetod võimaldab näha radooni aktiivsuskontsentratsioonide dünaamikat nii ööpäeva kui ka päevade lõikes. Selline lähenemine võimaldab täpsemalt hinnata erinevaid mõjureid radooni aktiivsuskontsentratsiooni väärtuste kujunemisel konkreetsete ruumide siseõhus. Saaremaal Pärsama külas 2023. aasta veebruarist kuni aprillini teostatud mõõtmised näitavad, et radoonisisaldus hoonete siseõhus on väga varieeruv ning sõltub välja paljudest erinevatest faktoritest. Hoonete esimestel korrustel, mille all asub ka kelder, on radooni aktiivsuskontsentratsioon madalam kui keldrikorrustel. Radoon peab esimesele korrusele jõudmiseks läbima keldrit ning suurem osa radioaktiivsest gaasist jääb keldrikorrusele püsima. Oluline roll on ka elumajade keskküttesüsteemidel. Keldris oleva keskütteahjuga köetavatel elumajadel on soodsamad tingimused radoonirikka gaasi imemiseks pinnasest. Lõputöö raames uuritud hoonetest võib probleemseks pidada objekte 2 ja 3. Objekti 2 keldrikorruse kahe kuu mõõtmiste põhjal leitud radooni aktiivsuskontsentratsiooni keskmine ületab soovitatavat siseõhu piirnormi. Objektil 3 on aga esimese korruse radooni aktiivsuskontsentratiooni tase kõrgem kui keldrikorrusel ning oletatav aastane efektiivdoos on lausa 4,8 millisiivertit. Kõrge radoonitase on tingitud asjaolust, et kelder on vaid poole elumaja all ning ruum, kus esimese korruse mõõtmised teostati, asub otse maapinnal. Seetõttu liigub radoon ilma keldrit läbimata otse eluruumidesse. Töös saadud tulemustele täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja teostada Pärsama külas ka pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmisi, mida ajapuuduse tõttu seekord ei jõutud teostada. Töös uuritud elamute siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsioonid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud.