Lõputööd (KT)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 172-st
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Keskkonnasäästliku pakkimise protseduuri väljatöötamine rõivavarustusele Eesti Kaitseväe näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Uustalu, Oliver; Vilms, Monica
    Lõputöö käigus on valimi järgi teostatud Eesti Kaitseväele väljastatavale riietusele ning erivarustusele kvantitatiivne massipõhine jäätmetekke analüüs, tuginedes kahele peamisele pakendijäätmetele – kilepakend ja papp-pakend. Samuti on esindatud töö läbiviimiseks vajalik teoreetiline põhi. Lisaks on autor välja toonud enda poolt ettepanekud vähendada jäätmeteket ning majanduskulusid ja soovitada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tulevasi pakendamisvõimalusi, mis edendaksid nende endi soovil keskkonnasõbralikumat mõttelaadi. Teoreetilises osas lahkas autor detailsemalt kasutusel olevate pakendamismaterjalide tausta, tuues välja nende tugevused ja nõrkused ning jäätmekäitluse korra. Autor kirjeldas seotud osapoolte, Eesti Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, tegevusvaldkonda, kohustusi ning eesmärke. Autor tugines Eesti Kaitseministeeriumi poolt väljastatud kehtivale dokumentatsioonile ning samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse konsultandilt saadud teabele. Uurimuslikus osas tehti varustusnimekirjast kindel valik, milleks oli 15 toodet. Valimi moodustasid rõivad, mille panus jäätmetekkesse oli eeldavalt kõige suurem. Kaaluti kartong- ja kilepakend. Seejärel leiti summaarselt ühe inimese tekitatud jäätmete kogus ning korrutati 10 500-ga, mis iseloomustab ligikaudselt ühe reservõppuse mõju – aluseks oli töö tegemise perioodil 2023. aasta õppus „Kevadtorm“. Keskmiselt kulus ühe inimese peale umbes 1,3 kg pappjäätmeid ning 0,06 kg plastjäätmeid. Terve õppuse korraldamise tulemusena tekib 10 500 reservväelase kohta ligikaudu 14 t pappjäätmeid ja 607 kg plastjäätmeid. Kõige enam, peaaegu 75%, kartongjäätme kogusest on põhjustatud sooja talveriietuse, kiivrite, killuplaadi ja lahingvesti pakendamisest. Ligi 60% plastjäätmetest moodustas jällegi talvine jope ja püksid. Veidi väiksema osakaalu moodustasid tavavormi, vihmaülikonna ja talvekamuflaaži jakid (20%) ning püksid (20%). Autori esimeseks ettepanekuks on, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jätkaks jäätmetekke vältimisele ning vähendamisele keskendumist. Pea 40% töös analüüsitud toodetest on nüüdseks kilepakendita. Välja sai selgitatud, et niiskus ja temperatuur on laohoonetes kontrollitud, mis tähendab seda, et tegelikult pole kilepakendi kasutamiseks vajadust. Asutusel oleks kindlasti võimalik oma majandamiskulusid kile arvelt vähendada. Autor soovitab kaitseväel praegusest mugavustsoonist väljuda. Juhul kui osapooled kilepakendita toime tulla ei soovi, julgustab autor taaskasutatud või biolaguneva kilepakendi kasutuselevõttu, kuna see toetab ringmajanduse mudelit. Keskkonnasõbralikemate pakendite omadused on laias laastus samad. Kartongist pakkekastid on autori hinnangul hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobilikud pakendid riiete ja erivarustuse pakendamisel ja seetõttu nende välja vahetamiseks vajadust ei näe. Pakendit saab vajadusel ka korduvkasutada. Tegu on biolaguneva jäätmega, mida võib käitlustehnoloogia abil korduvalt taaskasutada. Viimane autoripoolne nõuanne on vaadata kriitilise pilguga üle hetkel natuke segadust tekitav dokumentatsioon, mis puudutab kliima- ja jäätmevaldkonnas püstitatud eesmärke, arengukavasid, sihtarve, hankekorraldust ning pakendamistingimusi. Autor arvab, et lihtsam oleks soovitud roheliste hangete osakaalu tõsta, kui Eesti Kaitseväe ladustamise eeskiri sätestaks toodete tehnilistes kirjeldustes pakendinõudeid konkreetsemalt ja seaks ette piirid. Näiteks valik kolme kuni viie loodussõbraliku pakendi vahel. Ehk oleks seeläbi lihtsam Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel hankeid korraldada. Hetkel on pakendamisnõuete osa äärmiselt lakooniliselt kirjeldatud. Ideaalis võiks eeskirja olemas oleva keskkonna- ja kliimapoliitika sisuga siduvamalt kooskõlastada. Sissejuhatuses tõi autor välja asjaolu, et jäätmetekke vähendamise võimalusi pole varem Eesti Kaitseväes eriti uuritud. Teemasse süvenedes märkas autor ka põhjuseid, miks see võis nii olla. Kuid autor julgeb oletada, et see on vaid lühikese aja küsimus, millal kaitseväes keskkonnahoidlikele hangetele rohkem tähelepanu pööratakse.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Eesti tarbijate teadlikkus pesuvahendite ökomärkidest
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Ebber, Laura; Klauson, Deniss
    Pesuvahendite kasutamisel tekkivast keskkonnamõjust hoolivad veidi üle pooled vastanud, kuid 42% vastanutest ei jälgi siiski pakenditel olevaid märgiseid. Inimesed ei saa piisavalt teavet ökomärgiste kohta, mis paneks neid selle teema peale üldse mõtlema. Arvatakse, et nii väikesel asjal ei ole piisavalt suurt mõju, et oma tarbimisharjumusi selle jaoks muutma hakata. Ka tuntuimad ökomärgised jäid vastanutele pigem tundmatuks. Ökomärgise tähendus on samuti tarbijale pigem võõras. Pigem aetakse seda segamini tervisesõbralik olemisega ning arvatakse, et toode koosneb järelikult ainult looduslikest ainetest. Teavet saadakse peamiselt toote pakendilt, kuid seal on vaid väikesed illustratsioonid või tootja poolt pandud lisa plussid, mis ei pruugi olla ökomärgisega seotudki. Palju teavet liigub tarbijateni ka läbi reklaamkampaaniate, mida võiks rohkem ära kasutada teavitustöö tegemiseks. Ka tarbijad ise mainivad, et sooviks rohkem teavet märgiste kohta ning usuvad, et teadlikkuse tõusmisel muutuks ka nende tarbimisharjumused keskkonnasõbralikkuse suunas. Pooled küsitlusele vastanud on ostnud siiski ökomärgisega pesuvahendit, kuid ülejäänud pooled on jälle need, kes märgistusele isegi tähelepanu ei pööra ning pole kindlad. Üheks võimaluseks oleks ökomärgised tuua toote pakendi esiküljele ning neid suurendada, et inimeste tähelepanu neile kergemini suunduks. Vastanud, kes on teadlikult tarbinud ökomärgisega vahendeid teevad seda peamiselt keskkonnast hoolimise põhimõttel, aga ka tervise tõttu, eeldades et ökomärgis tähistab ka tervisele kahjutum olemist, mis ei pruugi siiski tõsi olla. Tarbimata jääb tavaliselt ökomärgisega toode selle tõttu, et inimesi lihtsalt ei huvita märgised ja keskkonnahoid, vaid eeskätt see, kas vahend teeb oma töö ära. Tarbijate hulgas on aga rahulolu kõrge. Ökomärgiste kohta teavitustöö teha on veel palju, et jõuda ka kõige jonnakamate tarbiateni, kuid seda tuleb teha targalt ja suunata inimesi alatesdlikult paremid ostuvalikuid tegema. Kuna kliimamuutused ja keskkonnahoid ja praeguseks väga päevakorras teema, oleks see hea viis panna inimesi tundma, et ka nemad saavad siiski midagi üksikisiku tasandil tarbijana muuta.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tööstusjäätmete prügila laiendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Unt, Merith; Jõesaar, Ülar
    VKG Oil AS toodab Kohtla-Järvel põlevkiviõli erinevate tehnoloogiatega ning tekkinud jäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse. Praegune prügila täitub arvutuste kohaselt aastaks 2026, mistõttu on vajalik selle laiendamine, et tagada tehase jätkuvus. Prügila laiendamine võib avaldada mõju keskkonnale. Seetõttu koostati projekti varasemale prügila rajamise lahendusele keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamisel hinnati mõju järgmistele valdkondadele: piirkonna maakasutus ja asustus; geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; pinnavesi; kliima; õhu kvaliteet; taimestik ja loomastik ning rohevõrgustiku toimimine; kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad; müra, vibratsioon ja muud füüsikalised mõjud. Eraldi hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võiva oluliste mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile; mõju pinnaveele. Hinnangu tulemustest selgus, et olulist keskkonnamõju prügila rajamisel ja käitamisel ei teki, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH koostamisel hinnatav tegevus ei hõlmanud täiendava maa kasutuselevõttu, aga antud laienduse töös plaanitakse prügilat laiendada olemasolevate sademveetiikide arvelt. Looduslikke veekogusid tuhaladestu lähiümbruses ei ole. Suuremad vooluveekogud on Varbe ja Varja peakraavid, mis on seotud ka ladestuga lääne ja loode suunas. Kraavide vesi suubub Kohlta jõkke. Kohtla jõe kvaliteeti mõjutab fenoolisoo, mis võib põhjustada reostust eesvooludesse suurveeperioodidel. Piirkonnas on ka teisi reostusallikaid nagu põlevkivi kaevandused ja karjäärid. Jõgikonnas tuleb saavutada Kohtla ja Purtse jõe hea seisund aastaks 2027. Prügila laiendamise eskiisi koostamiseks telliti ülevaade asukoha geotehnilistest tingimustest, milles lähtuti varasematest uuringutest. Uuringud keskendusid poolkoksi ladestusalale, mille geoloogiline ehitus koosneb aluspõhjast ja kvaternaari pinnastest. Poolkoksi geotehnilisi omadusi kirjeldati kolme kihi kaupa ning määrati nende füüsikalised ja keemilised omadused. Reljeefi ümbritsevad kõrged koksimäed ning prügila pinnas jaguneb kaheks - nõlva ala setted sisaldavad rohkelt jämepurdmaterjali, samal ajal kui platoo setteid iseloomustab kildane tekstuur ja väiksem jämepurdmaterjali osakaal. Prügila kavandamisel on arvestatud hooldatavust, geotehnilist stabiilsust ja sademete kiiret äravoolu, mis on tagatud prügila nõlvakalletega kuni 1:3. Laienduse maht on umbes 59 miljonit m3 ning selle täitmiseks ja hooldamiseks on projekteeritud hooldusteed ja vihmavee äravooluks kraavid. Perimeetritammi peal asub hooldustee koos sademeveekraaviga. Tuha transportimiseks ja käitlemiseks on välja töötatud tehnoloogia, mille käigus tuhka niisutatakse ja rulliga tihendatakse. Ladestu püsivuse tagamiseks on ekspertarvamuse kohaselt poolkoks vettpidava kattekihina tõhus prügila sulgemiseks ning nõlvade erosiooni ennetamiseks tuleks neid haljastada hüdrokülviga. Arvutustulemused tõestasid, et Autodesk Civil 3D lisaprogrammi SSA saab edukalt kasutada sademevee vooluhulkade arvutamisel ja kraavide dimensioneerimisel. Tulemuste täpsuse suurendamisele aitab kaasa, kui igale valgalale määrata oma sademete intensiivsus.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni uurimine Saaremaal Pärsama külas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Liisbeth-Johanna, Trei; Rein, Koch; Monica, Vilms
    Radoon on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis suurtes kontsentratsioonides on organismidele ohtlik. Seetõttu on oluline, et aasta keskmine aktiivsuskontsentratsiooni tase ruumide siseõhus jääks soovitatava piirnormi – 200 Bq/m3 piiridesse ning inimese aastane efektiivdoos alla 1 mSv. Oluline on jälgida radooni aktiivsuskontsentratsiooni talvisel kütteperioodil, mil toimub vähem ruumide õhutamist ning maapinnast eluhoonetesse liikuvat radooni koguneb rohkelt hoonete siseõhku. Ruumide siseõhku satub radoon peamiselt hoone aluses pinnases olevatest uraani sisaldavatest mineraalidest, kuid ka radoonirikkast tarbeveest või torujuhtmeid pidi maagaasiga. Üldiselt imetakse madala õhurõhu korral maapinnast rohkem radoonirikast gaasi välja, kuid erinevad ilmastikutingimused võivad seda korrapära moonutada, mida on ka käesoleva lõputöö raames teostatud mõõtmistulemuste põhjal näha. Tavaliselt teostatakse siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi integraalsete meetoditega, kuid käesolevas töös teostatud mõõtmiste jaoks kasutati järjestikuseid punktmõõtmisi. Selline meetod võimaldab näha radooni aktiivsuskontsentratsioonide dünaamikat nii ööpäeva kui ka päevade lõikes. Selline lähenemine võimaldab täpsemalt hinnata erinevaid mõjureid radooni aktiivsuskontsentratsiooni väärtuste kujunemisel konkreetsete ruumide siseõhus. Saaremaal Pärsama külas 2023. aasta veebruarist kuni aprillini teostatud mõõtmised näitavad, et radoonisisaldus hoonete siseõhus on väga varieeruv ning sõltub välja paljudest erinevatest faktoritest. Hoonete esimestel korrustel, mille all asub ka kelder, on radooni aktiivsuskontsentratsioon madalam kui keldrikorrustel. Radoon peab esimesele korrusele jõudmiseks läbima keldrit ning suurem osa radioaktiivsest gaasist jääb keldrikorrusele püsima. Oluline roll on ka elumajade keskküttesüsteemidel. Keldris oleva keskütteahjuga köetavatel elumajadel on soodsamad tingimused radoonirikka gaasi imemiseks pinnasest. Lõputöö raames uuritud hoonetest võib probleemseks pidada objekte 2 ja 3. Objekti 2 keldrikorruse kahe kuu mõõtmiste põhjal leitud radooni aktiivsuskontsentratsiooni keskmine ületab soovitatavat siseõhu piirnormi. Objektil 3 on aga esimese korruse radooni aktiivsuskontsentratiooni tase kõrgem kui keldrikorrusel ning oletatav aastane efektiivdoos on lausa 4,8 millisiivertit. Kõrge radoonitase on tingitud asjaolust, et kelder on vaid poole elumaja all ning ruum, kus esimese korruse mõõtmised teostati, asub otse maapinnal. Seetõttu liigub radoon ilma keldrit läbimata otse eluruumidesse. Töös saadud tulemustele täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja teostada Pärsama külas ka pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmisi, mida ajapuuduse tõttu seekord ei jõutud teostada. Töös uuritud elamute siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsioonid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud.
  • NimetusEmbargo
    Ohtlike ainete eemaldamine sademeveest
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Hramtsova, Milena; Lember, Erki
    Selle töö eesmärk oli leida lahendus sademevee puhastamiseks raskmetallidest, selleks et vältida võimalikku keskkonnakahju. Selleks uuriti antud töös raskmetallide saaste põhjuseid ja võrreldi erinevaid veepuhastuse meetodeid, et valida kõige sobivam lahendus konkreetse ettevõtte jaoks. Samuti analüüsiti erinevate veepuhastusmeetodite eeliseid ja puudusi. Töös käsitleti järgmisi sademevee puhastustehnoloogiaid: • keemiline koagulatsioon ja flokulatsioon; • ioonvahetus; • pöördosmoos; • elektroforees; • fitoremediatsioon; • aktiivsüsi. Töös võrreldi sademevee proovide tulemusi keskkonnakvaliteedi piirnormidega, et tuvastada võimalikud põhjused, miks normid teatud tingimustel ületati. Selleks esitati joonised, mis kajastavad raskmetallide sisaldust erinevates sademevee väljalaskudes. Joonistelt (Joonis 7, Joonis 9, Joonis 10, Joonis 11, Joonis 12) selgusid piirkonnad, kus raskmetallide kontsentratsioon ületas lubatud norme ning selle põhjal tehti järeldusi raskemetallide võimalikest saasteallikatest. Lisaks esitati töös ettepanekuid, kuidas vähendada raskmetallide sisaldust sademevees, analüüsides selleks erinevate saastainete võimalikke põhjuseid. Kõige sobilikumaks tehnoloogiaks osutus aktiivsöeprotsess, sest tegemist on suhteliselt odava lahendusega ning seda on lihtne opereerida. Aktiivsöe filtri eeliseks on ka selle universaalsus, sest lisaks raskmetallide eemaldatakse mitmed muud ohtlikud ühendid. Lihtsustatud puhastusskeem (Joonis 16) koosneb ühtlustusmahutist, eelpuhastusest ja aktiivsöefiltrist.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Vesiniku tootmise võimalused edaspidiseks rakendamiseks Eesti energiasektoris
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Vorobieva, Kristina; Klauson, Deniss
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli vesiniku tootmismeetodite uurimine ja selle alusel kõige efektiivsemate võimaluste väljatoomine edaspidiseks rakendamiseks Eesti energiasektoris. Lõputöö kirjutamise käigus anti ülevaade Eesti energiastrateegiast, sh erinevatest riiklikest arengukavadest, mis on suunatud kliimaneutraalsuse saavutamiseks, samuti vesinikualaste strateegilistest otsustest. Lõputöös pöörati suurt tähelepanu vesinikule kui potentsiaalsele energiaallikale. Põhjalikult uuriti vesiniku levinumaid tootmismeetodeid, ladustamistehnoloogiaid ning selle kasutamist transpordi-, energeetika- ja tööstussektoris. Viimases, seitsmendas peatükis käsitleti vastavalt lõputöö eesmärgile vesiniku tootmise võimalusi Eestis, sh tehti energiakulu arvutusi gaasilise vesiniku tootmiseks elektrolüüsil ja biometaani auruga reformimisel, tehti gaasilise vesiniku potentsiaalsete tootmismahtude arvutusi, võrreldi kaks peamist gaasilise vesiniku ladustamisviise, samuti uuriti gaasilise vesiniku hinnakujundust ning sellele mõjutavaid tegureid. Eestis on suur potentsiaal vesiniku tootmiseks vee elektrolüüsi teel. Riigis aktiivselt arendatakse tuuleenergeetikat ning selle kasutamine elektrolüüsisüsteemi tööks on atraktiivne, kuna võimaldab saada kõige keskkonnasõbralikumat vesinikuvormi. Päikeseenergia võib ka olla energiaallikaks elektrolüsaatori tööks, kuid Eesti suhteliselt lühikeste päevavalgustundide ja tuulegeneraatoritega võrreldes madala efektiivsuse tõttu ei tagaks päikesepaneelid piisavat energiatootlikkust elektrolüüsi tööks, et toota suurtes kogustes vesinikku. Vastavalt arvutustele, vesiniku tootmisel elektrolüüsi teel toimuvad vältimatud nii energia- kui ka materjalikaod. Elektrolüüsiks minevat vett tuleb eelnevalt puhastada ning puhastusprotsesside kaod on u 50 %. Vesiniku elektrolüütiliseks tootmiseks vajalik energiakulu on kaks korda rohkem, kui toodetava vesiniku kütteväärtus (33 kWh/kg). Samas, tuuleenergiat on otstarbekas suunata vesiniku tootmiseks elektrolüüsi teel just aegadel, kui energiatootmine on suur ja samas elektrivajadus on väike, nt suvel, kui mugavate ilmastikutingimuste korral pole kütet ega konditsioneerimist vaja, ja ka öösel. Vesiniku kujul salvestatud energiat saab kasutada siis, kui nõudlus elektrienergia järele suureneb tipptarbimise ajal, samuti tuulevaikse ilma või taastumatute energiaallikate kõrgema turuhinna korral. Avamere tuuleparkide rajamine muudaks tuulikuid veelgi tootlikumaks ja lubaks suurendada vesiniku tootmist, kuna avamere tuulekiirused on suuremad ja mutuvad vähem, samuti puuduvad takistused nagu kõrgustikud või kõrged hooned. Kõige levinum vesiniku tootmismeetod on metaani auruga reformimine. Metaani allikana kasutatakse tavaliselt maagaasi, mis on Eestis kättesaadav vaid impordi kaudu. Imporditud toorainest sõltumatuse eesmärgil, metaani allikaks saab olla Eestis toodetud biogaas. Biogaasist eralduva süsihappegaasi suudavad täielikult neelata taimed, kuna seda toodetakse orgaanilisest materjalist. Puhastatud biogaasis ehk biometaanis on metaani sisaldus sama, kui maagaasis (96 – 98 %). Biometaanist pärinev vesinik on kõrge puhtusastmega, mida saab kasutada keskkonnasõbraliku transpordikütusena. EKT Ecobio biometaani tehase prognoseeritud biometaani aastamaht (1312 t) suunamisel vesiniku tootmiseks metaani aurureformimisel saab toota u 312 t vesiniku aastas. Käesoleva tehnoloogia kasutuselevõtuga Eestis sõltuks vesiniku tootmismaht tarbijanõudlusest. Tulevikus kasvav tarbijanõudlus keskkonnasõbraliku vesiniku järele ja tootmisprotsessi optimeerimine suudaksid tervikuna katta nii elektrienergia kui ka vajalike paigaldiste ja infrastruktuuri (vesiniku tanklate) rajamise kulusid. Vesinikku saab ladustada gaasilisel ja veeldatud kujul, samuti keemiliselt seotud olekus. Vesinikku ladustatakse veeldatud kujul üsna harva, kuna selle vedeldamiseks tuleb tagada temperatuuri -250 °C, ning 1 kg gaasilise vesiniku vedeldamiseks kulub u 12 kWh elektrienergiat, millega võib kaasneda vesiniku hinnatõus. Vesiniku ladustamine gaasilises olekus on energiasäästlikum, kuna selleks nõutakse ainult teatud rõhku anumas, mis suudab vesiniku tihedust suurendada. Rõhul 700 baari on gaasilise vesiniku tihedus u 39 kg/m3. Keemiliselt seotud olekus – metallhüdriidakus MgH2 – on vesiniku tihedus u 150 kg/m3. Gaasilise vesiniku ladustamine rõhu all roostevabast terasest balloonis on kõige tõhusam auto pardal, kuna vesinikuballoon ei võta palju ruumi (5-liitriline), täitub vesinikuga 3-5 minuti jooksul ning vajadusel vabaneb balloonist koheselt. Metallhüdriidaku MgH2 omab suurt energiatihedust ning on atraktiivne võimalus tuuleenergia vesinikuna salvestamiseks. Vesiniku vabastamine toimub temperatuuril 300 °C ja kestab u 10 – 15 minutit. Metallhüdriidaku, erinevalt vesinikuballoonist, on varustatud ohutusmehhanismidega, mis reguleerivad rõhku paagi sees, vältides leket ning vähendades seeläbi plahvatusohtu. Vastavalt arengudokumendile „Eesti vesiniku teekaart“, aasta 2023 seisuga keskkonnasõbraliku gaasilise vesiniku hind maailmaturul varieerub 4 – 8 eurot/kg, ning teoreetiline hind Eesti turul hetkeseisuga võiks olla vahemikus 4,5 – 5,5 eurot/kg. Kuna Eestis ei ole veel vesiniku tootmistehnoloogiad arendatud, eeldatakse nende kasutuselevõttu aastaks 2030 ning keskkonnasõbraliku vesiniku hinnalangust kuni 3,4 – 4,2 eurot/kg. Fossiilse vesiniku hind on küll madalam, hetkeseisuga selle hind maailmaturul on u 1 eurot/kg, kuid süsinikuneutraalsuse poole püüdlemiseks on kõige parem kaaluda keskkonnasõbralikke vesiniku tootmismeetodeid. Keskkonnasõbraliku vesiniku tootmise tehnoloogiad nõuavad arengu algtasemel suuri investeeringuid. Tarbijanõudluse kasv tulevikus aitaks katta seadmete paigaldamise kulusid. Samuti toimuks aja jooksul tehnoloogiliste protsesside optimeerimine, seadmete efektiivsuse tõus, mis suurendaks toodetava vesiniku mahtu ning selle hind muutuks taskukohaseks.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Jäätmete põletamine elektritootmiseks ja Iru jaama võrdlus teiste Euroopa ettevõtetega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Tselovalnikova, Alina; Klauson, Deniss
    Selles töös uuriti jäätmete põletamist ja põletustehnoloogiaid Eestis ja Euroopa riikides nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani. Käesoleva töö uurimuse eesmärk on analüüsida ja võrrelda Iru elektrijaama jäätmete põletamist teiste Euroopa ettevõtetega, AVG Köln, Mälarenergi AB ja Amager Bakke. Analüüsi käigus hinnatakse jäätmete põletamise eeliseid ja puudusi ning uuritakse energiatootmise mahtu, samuti jäätmete põletamise käigus tekkivate kahjulike ainete hulka, mis võivad mõjutada keskkonda. Lõputöös võrreldakse erinevates riikides asuvate ettevõtete jäätmete põletamise meetodeid ning analüüsitakse, kuidas jäätmed kõrvaldatakse ja millised on selle protsessi positiivsed aspektid. Pärast andmete analüüsi saab elektrijaamade tööd võrrelda ja selle põhjal teha järgmiseid järeldusi: • Kõige rohkem tööstusjäätmete põletusjaamasid on Saksamaal, kus neid on 68. Järgnevad Rootsi (34) ja Taani (30), samas kui Eestis on vaid 9 sellist jaama. • Heitenormide täitmise osas on kõik riigid (Eesti, Saksamaa, Rootsi, Taani) märgitud normidele vastavaks ehk emissioonid ei ületa kehtestatud norme. • Põletusviiside osas kasutavad kõik riigid, sealhulgas Eesti, segaolmejäätmete puhul kõrge temperatuuriga põletusmeetodeid. • Jäätmete põletamisel energia tootmine on riigiti erinev. Näiteks Eesti toodab üle 300 MWh energiat, Saksamaa umbes 6 TWh, Rootsi umbes 8,5 TWh ja Taani umbes 2,5 TWh. • Samuti on erinev kasutatavate jäätmete kogus. Näiteks Iru elektrijaam kasutab Eestis umbes 250 000 tonni jäätmeid aastas, AVG Köln Saksamaal aga 740 000 tonni, Mälarenergi AB Rootsis 480 000 tonni ja Amager Bakke Taanis 560 000 tonni. Saksamaa on jaamade arvu ja jäätmetest elektritootmise poolest liider. Siiski on igal vaadeldaval riigil oma eripärad ja lähenemisviisid jäätmete põletamisele ja energia tootmisele. Teistelt riikidest, nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani, õppimine ja parimate praktikate ülekandmine jäätmepõletuse valdkonnas võib tuua Eestile märkimisväärset kasu. Saksamaa kogemustel põhineva taristu arendamine, jäätmete tõhus kasutamine elektri tootmiseks, keskkonnastandardite järgimine ja tõhus jäätmekäitlus – kõik see aitab kaasa jäätmete paremale kõrvaldamisele ja vähendab nende negatiivset mõju keskkonnale. Parimate praktikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga saab Eesti liikuda säästvama ja keskkonnasõbralikuma jäätmekäitluse poole.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Veetorustike hooldus ja jääpesu Tallinna näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Murumägi, Margit; Lember, Erki; Miller, Sven
    AS Tallinna Vesi vastutab Tallinna elanike puhta joogivee eest. Joogivee kvaliteedi tagamise aluseks on korrapärane torustike hooldus hoolduskava järgi. 2023. aastal teeb AS Tallinna Vesi uue hoolduskava, et lisada sinna jääpesu tehnoloogia. Kavas on ette nähtud hooldada torustikke hürdopneumaatilise pesu ehk õhk-vesi pesu kui ka jääpesuga. Varem oli kava määratud kolmeks aastaks ning peamine hooldusprotsess oli õhk-vesi pesu. Kava pikkus tulenes peamiselt hooldusprotsesside kestvusest, mis õhk-vee pesu korral on kolm aastat. Kava koostamise aluseks on kliendikaebused ja veeproovid. Veevarustusvõrku seiratakse 132 veeproovivõtukohast kaks korda kuus. Uues kavas on ette nähtud 2023. aastal torustikke hooldada õhk-vesi pesu kui ka jääpesuga. Hoolduskavast üle poole hooldatavate torustike mahust hooldatakse jääpesuga. Jääpesu eeldatava tulemuse kestvus on kuni seitse aastat ja sellepärast on pikendatud hoolduskava 5 aasta peale. Veetorustike põhiprobleem on torustike korrosiooni ja biokile teke, mis halvendavad joogivee kvaliteeti, kui ka torustike veesurvet ning eluiga. Korrosioon torustikes tekitab veesurve langust kui ka lekkeid. Lisaks on korrodeerunud torustiku sisepind kasvukoht mikroorganismidele. Biokile on mikroorganismide enda poolt kaitsva kihiga kogum, mis on raskesti eemaldatav oma struktuuri tõttu. Biokiles võivad hakata vohama tarbija tervisele ohtlikud mikroorganismid nagu colid ja entreokokid. Enne 2023. aasta algust oli eelistatuim viis biokile eemaldamiseks õhk-vesi pesu, kuid ka see ei eemalda nii tõhusalt kui jääpesu. Biokile on polüetüleentorustikust raskem eemaldada õhk-vee pesuga kui jääpesuga, mistõttu leiti vajadus tuua jääpesu tehnoloogia Eestisse. Hooldusprotsesside võrdlus andis ülevaate, kui palju tõhusam võib üks tehnoloogia olla teisest. Torustike hooldusprotsesside tähtsamad erinevused on veekulu ja vajalik hooldustööde intervall. Vajalik jääpesu järgne kordushooldus tsükkel on kaks korda pikem kui õhk-vesi pesu ning veekulu kolm korda väiksem kui õhk-vee pesu ja loputuse hooldusprotsessil. Mistõttu peaks Tallinnas ja ka mujal Eestis jääpesu rohkem kasutama.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Green Key taotlemine Ermistu Puhkekülale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Lille, Kertu; Vilms, Monica
    Tekamer OÜ-le kuuluv Ermistu Puhkeküla on majutusasutus, kus on lisaks toitlustusasutus Resto Võrgukuur, saunad, paadilaenutus, karavanipark ja telkimisala. Puhkeküla suudab majutusruumidesse majutada 80 inimest. Metoodikana on töös kasutatud kirjanduse analüüsi, dokumentide võrdlust, vaatluse kirjeldusi ja mõõtmisi. Töö käigus analüüsiti Green Key kriteeriumite vastavust ja mittevastavust Ermistu Puhkeküla näitel. Green Key ökomärgist saab taotleda Puhka Eestis veebikeskkonnas. Green Key ökomärgise taotlemiseks peab Ermistu Puhkekülal olema täidetud kõik kohustuslikud Green Key kriteeriumid. Green Key kriteeriumid jagunevad 13 teemaks, milleks on: keskkonnajuhtimine; personali kaasamine; külastajate teavitamine; vesi; pesemine ja puhastamine; jäätmed; energia; söök ja jook; siseruumide keskkond; haljasalad; vastutustundlik ettevõtlus; rohelised tegevused; ostud ja hanked. Green Key kohustuslikest kriteeriumitest on puhkekülal täidetud 55%. Jäätmete puhul on kõik kohustuslikud kaheksa kriteeriumit Ermistu puhkekülal täidetud. Samuti on kõik kriteeriumid täidetud valdkondades söök ja jook, haljasalad ning vastutustundlik ettevõtlus. Rohelised tegevused ja vastutustundlik ettevõtlus on teemad, kus on kõige vähem kriteeriume, ehk mõlemas kaks. Roheliste tegevuste valdkonnas on kõik kaks kriteeriumit vastavusse viimata. Ostudel ja hangetel on üks kriteeriumitest täitmata ja kolm kriteeriumit täidetud. Külastajate teavitamise teemal on kõik kuus kriteeriumit täitmata, see on valdkond, kus on puhkekülal palju tööd teha. Samuti on energia teemaga, sest kuus kriteeriumit on täitmata ning kuus on vastavuses. Keskkonnajuhtimise puhul on üle poole, ehk kolm kriteeriumit mittevastavuses ning kaks kriteeriumit on vastavuses. Vee teemal on kümnest kriteeriumist pooled täidetud. Personali kaasamisel ja siseruumide keskkonnal on mõlemal üks kriteeriumitest täidetud. Nagu vee puhul oli viis kriteeriumit täitmata, on ka personali kaasamisel. Siseruumide keskkonna teemal on neli kriteeriumit vaja viia vastavusse. Pesemise ja puhastamise valdkonnas on vaja kolm kriteeriumit vastavusse viia, et kõik viis kriteeriumit oleks täidetud. Täitmata kohustuslike kriteeriumite vastavusse viimiseks on Ermistu Puhkekülale vaja keskkonnajuhti, kes hakkab tegelema keskkonnaalaste küsimustega. Tema ülesanneteks on seada kestliku arengu eesmärgid ja koostada pideva arengu tegevuskava. Ta küsib töötajatelt pisteliselt küsimusi, et kontrollida nende teadlikkust ettevõtte keskkonnaalastest tegevustest. Ettevõttes tuleb korraldada keskkonnateemalisi koosolekuid, et viia töötajad keskkonnateemadega kurssi. Töötajad 35 tuleb koolitada keskkonna- ja kestliku arengu teemadel. Koosolekud ja koolitused on vajalikud, et töötaja oskaks kliendi küsimustele vastata seoses keskkonnaalaste teemadega. Kliendi keskkonnateadlikkuse suurendamiseks tuleb paigaldada keskkonnainfo personalialadele, mis juhib kliendi tähelepanu. Green Key sertifikaadi omandamisel paigutatakse see registratuuri. Green Key kohta tehakse info kergesti kättesaadavaks, lisades nende info ettevõtte kodulehele ja infoaladesse. Kodulehele tuleb ka jätkusuutlikkuse info ja Green Key logo. Külalisi teavitatakse puhkeküla keskkonnaalasest tegevustest ja soovi korral kaasatakse tegevustesse. Kestlike transpordivõimaluste kohta jagatakse info infotahvlil, et innustada klienti neid kasutama ja olema keskkonnasõbralikum. Veekulu mõõtmiseks ja salvestamiseks on vaja paigaldada veearvesti. Kraanide ja WC-pottide jälgimiseks kehtestatakse töötajatele kord, et need töötaks korrapäraselt ja ei lekiks. Nõude veehulk vähemalt 75% duššidest ei ületa 9 liitrit minutis täitmisekstuleks duššidele paigaldada regulaatorid. Kraanide veesurve vähendamiseks tuleks paigaldada aeraatorid, et oleks tagatud kriteeriumi täitmine, mis ütleb, et veehulk vähemalt 75% kraanidest ei ületa 8 liitrit minutis. Köökidesse tuleb paigaldada rasvafilter ning tubadesse teave voodipesu ja rätikute vahetuse korra kohta. Keemilised puhastustooted tuleb välja vahetada vähemalt 90% ulatuses ökomärgisega puhastustoodete vastu. Energiakulude kokkuhoiuks kehtestatakse kord kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kasutamise kohta ja korra aastas kontroll. Tühjade ruumide jaoks on vaja koostada kirjalik tegevuskord, mida nendega ette võtta, kui pikalt seisavad, kas oleks mõttekas need sulgeda, kui külastajaid on vähe. Ruumide kütmiseks on vaja paika panna standardtemperatuurid, millega välditakse ülekütmist ja soojuskadu. Töötajatele tuleb kehtestada töö ajal suitsetamise kord, millal, kui palju ja kus võib suitsetada. Infoalasse tuleb paigaldada teave lähedal asuvate parkide ja looduskaitsealade kohta ning samuti lähedal asuva jalgrattalaenutuse kohta. Samuti tuleb teavitada koostööpartnereid plaanitud keskkonnaalgatustest ja jätkusuutlikkusest ning Green Key-ga liitumisest. Eelnimetatud kriteeriumite täitmisel on Ermistu Puhkekülal võimalus esitada Green Key taotlus. Puhkeküla on juba teinud suuri samme keskkonnasõbralikumaks saamise osas. Ökomärgise saamisel saab Ermistu Puhkeküla selle üheks aastaks, peale seda tuleb pikendamiseks esitada uus taotlus. Iga järgneva aasta taotlusega täidetakse ära kindel arv soovituslikke kriteeriume
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Purtse jõe võimalikud puhastamise meetodid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Liivik, Alice; Klauson, Deniss
    Purtse jõgi asub Eesti kirdeosas ja voolab läbi Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Selle pikkus on umbes 135 km. Jõgi on oluline piirkonna ökosüsteemile. Purtse jõgi on oluline Eesti loodusvara, mis vajab kaitset ja haldamist, et tagada selle pikaajaline jätkusuutlikkus ja säilitada selle ökoloogiline väärtus. Reostuse põhjuseks on fenoolsoo ja jõgi Erra, kuhu põlevkivitööstuse jäätmed jõudsid jõkke ning püsisid seal aastaid, edasi liikudes juba otse Purtse jõkke. Purtse jõgi oli Eestis üks saastatumaid jõgesid. 2014. aastal otsustati, et jõgi vajab puhastamist. Puhastustööde algus oli kavandatud 2018. aastasse. Analüüsist oli selgus, et jõgi oli reostunud naftasaaduste, polütsükliliste aromaatsed süsivesiniku ja fenoolidega. 2018. aastal alustatud suurprojekt on lõppenud. Purtse jõe reostunud pinnas transporditi täiendavaks puhastamiseks prügilasse, reostunud vee pumpamiseks rajati veekaevur ja surveveetorustik. Järk-järgult hakkas kalade populatsioon taastuma ja suurenema. Kogu projekti jooksul puhastati vanast kanalist 12,6 km ja ehitati 7,5 km uut kanalit. Kõigidest analüüsitud fenoolide reoveest eemaldamise meetoditest on sobivaim fotokatalüütilise osküdatsiooni kasutamine. Eeliste hulgas võib välja tuua selle mittetoksilisuse, ohutust jões elavatele elusorganismidele, tõhususe ja keskkonnasõbralikkuse. Selle töö põhimõte on lagundada fenool ohutumateks ühenditeks (kuni mineraliseerumiseni välja), kasutades puhastusseadme kanalile ühekordselt pealekantud titaandioksiidi (TiO2) ja päikesevalgust. Jõe vee suunatakse läbi fotokatalüsaatoritega kaetud kanalite, kus on UV-lambid öösel, pikendab vee viibimisaega ja võimaldab rohkem aega fenoolide lagundamiseks. Energiaallikateks võivad olla tuule- ja päikesepaneelid, akud energia salvestamiseks ja süsteemi katkematuks tööks. Kanal peab olema piisavalt madal, et päikesevalgus ulatuks põhja, kuid mitte liiga madal, et takistada jõe kalade ja elanike liikumist. Puhastusseade tuleks paigutada saasteainete kõrgeima kontsentratsiooniga kohta, arvestades samas lihtsat juurdepääsetavust ja ohutust. Fotokatalüütiline seade Purtse jõe puhastamiseks tuleks asetada sellisesse kohta, kus see on kõige tõhusam, arvestades ka seadusega kehtestatud piiranguid ja vajalikku pindala.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Teadlikkus jäätmetest Saaremaa valla elanike seas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kask, Greete; Vilms, Monica
    Lõputöö teema jäätmetest valiti, kuna praktikad on sooritatud jäätmejaamades, ning sooviti juurde saada rohkem teadmisi Saaremaa jäätmemajandusest ning inimeste teadmisest ja arvamusest. Saaremaa vald on suur vald elanikkonnaga 32 297 elanikku, kellest 12 617 elab Saaremaa valla keskuses Kuressaare linnas. Küsitluse vastustest suurem osa tuli Kuressaares elavatelt inimestelt. Jäätmemajandus saarel on keerulisem kui mujal Eestis. Saaremaal jäätmeid ei ladestata ning kõik saarel tekkivad jäätmed viiakse mandrile. Mandrile viimine on lisakulu, ehk saarlastele on jäätmevedu kallim. Jäätmejaamasid on samuti saarel vähe. Üks Maasis ning teine Kuressaares, mis kuuluvad Saaremaa Prügila OÜ-le. Korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmed viiakse põhiliselt Kuressaarde, Kudjape jäätmejaama. Maasi viivad peamiselt inimesed jäätmeid ise ning samuti toimub seal ka vanametalli vastuvõtt. Eraldi on saarel Kapra Vanametall ning Sikassaare Vanametall OÜ. Nende peamiseks eesmärgiks on koguda vanametalli. Vanametallile lisaks võetakse vastu ohtlikke jäätmeid tasuta. Aastas on ettenähtud kindlad kogused, mida inimesed tasuta ära anda saavad. Jäätmejaamasid plaanitakse rajada juurde kolm, Leisi, Kihelkonnale ning Salmele, et oleks lihtsam jäätmetekitajal jäätmeid ära viia Jäätmejaamadesse viiakse peamiselt ehitusjäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja suurjäätmeid, kuna need ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud. Tekstiil ja rõivad ei ole samuti korraldatud jäätmeveoga seotud ning nende ringlussevõtuks on paigaldatud suurematesse asulatesse konteinereid. Võimalusel saavad inimesed neid ise teiseringi poodidesse viia. Kindlasti satub seetõttu palju tekstiili ja rõivad segaolmejäätmete hulka, kuna vedu neile ei toimu. Inimeste seas on püütud tõsta teadlikkust jäätmete seas. Sortimise kohta on palju kirjutatud ajalehtedes, sotsiaalmeedias, Saaremaa valla lehel ning olemas on jäätmejuhis. Sortimisse panustamise tõstmiseks on lisatud juurde konteinereid, et oleks lihtsam sortida ning jäätmeid ära viia. Info on jõudnud küll väga paljudeni, kuid ei soovita tegeleda jäätmetega niipalju kui vald nõuab. Jäätmejuhist peaks levitama tihedamini, et oleks kogu aeg meelde tuletatud, kuidas peab jäätmeid sortima, kuna jäätmejuhist üldjuhul ei otsita ega loeta. Küsitluses osales 274 inimest, mis moodustab saare elanikkonnast 1%. Seega sai jäätmealaseid teadmisi väikese osa elanikkonna kohta. Küsitlust analüüsides selgus, et inimestele sobib jäätmete sortimine, ning sellesse suhtutakse üldiselt hästi, kuid liigsed reeglid ajavad segadusse. Vastanute seas oli teadlikkus väga hea ehk 87% vastanutest usub, et teab jäätmete sortimisest palju. 98% on teadlikud enda hinnangul erinevatest jäätmeliikidest ning teatakse, kuidas toimib õigesti sortimine ning kuhu peab panema jäätmeid. 91% inimestest sordib kodus jäätmeid, peamiselt pakend, biojäätmed ja segaolmejäätmed. 40% sorditakse vanapaberit, kuna see ei ole kõigile korraldatud jäätmeveoga seotud. Ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid ja suurjäätmeid sorditakse kodudes vähem, kuna neid ei teki väga palju. Kuid, mis tekib viiakse jäätmejaamadesse või oodatakse kogumisringe. Ehitusjäätmeid taaskasutatakse kodudes võimalikult palju, 71% vastanud teeb ehitusjäätmetest midagi uut. 20% vastanutest ei leia ehitusjäätmetele muud võimalust, ning need põletatakse. 94% vastanutest sordib eraldi pakendeid, 59% arvas, et neid tuleks eelnevalt loputada. Pakendid viiakse eraldi pakendikonteinerisse või ollakse korraldatud jäätmeveoga seotud. Seega 6% pakendeid satub mujale, 7% läheb segaolmejäätmetesse ning 1,5% põletatakse. Võib öelda, et jäätmemajandus Saaremaal toimib, kuid selle parandamiseks on väga palju vaja juurde teha. Näiteks pakendikonteinerite lisamine, või tihedam tühjendussagedus, ohtlikke jäätmete vastuvõtt peaks toimuma kõikides jäätmejaamades tasuta, mitte ainult osades. Vajalik oleks Saaremaa valla jäätmejuhist rohkem levitada, et see jõuaks suurema hulga inimesteni. Levitada näiteks ajalehtedes, sotsiaalmeedias, või teha eraldi leht ning postkastidesse panna.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 kasutamine jätkusuutlikuma ärimudeli rakendamisel ettevõtetes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Jaska, Raigo; Lindroos, Karin
    Säästlik keskkonnakasutus on oluline, et saaksime ka edaspidi elada vähemalt sama kvaliteetses keskkonnas, mis meid täna ümbritseb. Me kõik saame anda selleks oma panuse, aga initsiatiivi peavad näitama ka ettevõtted, kelle tooteid ja teenuseid me tarbime. Nad mõjutavad keskkonda vähemal või suuremal määral ning oluline on paika panna plaan, kuidas nende mõju oleks minimaalne. ISO 14001 on hea tööriist, kuidas hallata oma ettevõtte tegevusest tulenevaid riske ja keskkonnamõjusid. ISO 14001 on laialdaselt kasutusele võetud mitmel põhjusel. Kuna standard ei ole ettekirjutav, siis on ettevõtetel rohkem vabad käed ja on võimalik tegutseda vastavalt oma võimetele. Standardi eeliseks on kindlasti see, et ei ole loodud kindlat raamistikku ning see on väga üldine, kuid sellegipoolest toetab see ettevõtte keskkonnajuhtimise raamistiku kujundamist. Samuti on see kohaldatav kõikidele ettevõtetele, olenemata suurusest ja tüübist. Antud KKJS-i võib rakendada mitmel erineval põhjusel, näiteks positsiooni säilitamiseks rahvusvahelises tarneahelas või tarneahela juhtimiseks. Kolme ettevõtte juhtumiuuringu käigus selgus, et KKJS on kasutusele võetud müügitulu suurendamiseks eksportturgudel, uute klientide leidmiseks ning sertifikaate väljastava ettevõtte müügiesindaja hea töö tõttu. Siiski on oluline ka keskkonnaalaste tegevuste terviklikkus ning ühisosaks on kõigi kolme ettevõtte puhul keskkonnamõju vähendamine. Seetõttu kehtib töö alguses üks püstitatud hüpoteesidest ainult osaliselt, et metallurgia valdkonna ettevõtted Eestis on juurutanud ISO 14001 standardi rahvusvahelises tarneahelas positsiooni säilitamiseks. Lisaks eelpool mainitud põhjustele võib veel välja tuua ettevõtte maine tõstmise ja rahalise kokkuhoiu materjalide kulu pealt. Lõppjäreldusena võib öelda, et kuna kõigil ettevõtetel on keskkonnamõju, siis KKJS on kindlasti vajalik. Oluline on lähtuda PDCA tsüklist ning pidevalt uuendada oma juhtpõhimõtteid. Kui toimiv dokument on paigas, siis on võimalik viia ettevõtte keskkonnajalajälg palju madalamale ja parendada keskkonnakasutust.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tekstiilijäätmete pürolüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Mihhailova, Julia; Klauson, Deniss
    Lõputöös uuriti ja analüüsiti tekstiilijäätmete pürolüüsi protsessi ja selles kasutatavaid katalüsaatoreid. Kirjanduse ülevaate põhjal võeti kokku ja käsitleti tänapäevaseid saavutusi pürolüüsil põhineva tekstiilijäätmete ümbertöötlemisel. Tekstiilijäätmete ümbertöötlemine ja keskkonnasäästlikum käitlemine võib oluliselt vähendada mõju keskkonnale. Tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks on mitmeid tehnoloogiaid, kuid pürolüüsi näol süsiniku ja energia ammutamine kasutatud tekstiilidest on paljutõotav perspektiiv. Sellel on mitmeid eeliseid. Pürolüüs on tõhus viis tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks ja nende kõrvaldamiseks, mis vähendab prügilasse suunatavate või põletatavate jäätmete hulka. See võimaldab saada tooteid ja kütuseid, mida saab edaspidi kasutada erinevates tööstusprotsessides. Näiteks pürolüüsigaasi saab kasutada küttegaasina, sisepõlemismootorites ja elektri tootmiseks. Ilma täiendava töötlemiseta saab pürolüüsikütust kasutada põletamiseks katlamajades. Kuigi pürolüüs võiks olla üks parimaid tehnoloogiaid tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks, on endiselt probleeme ja küsimusi. Kindlasti tuleks teadlikkuse tõstmiseks läbi viia täiendavaid uuringuid tekstiilijäätmete pürolüüsiprotsessi kohta. Hetkel ei ole sellel teemal palju uuringuid läbi viidud ja osa nendest on tehtud mõni aeg tagasi, nii et palju võis juba muutuda. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ümbertöödeldava tekstiilimaterjali koostisele. Enamikes praegustes uuringutes on kasutatud sama tüüpi tekstiilijäätmeid, kuid aga tekstiilid koosnevad peamiselt looduslikest ja sünteetilistest kiududest, nagu puuvill, polüester ja nailon. Lisaks võib tekstiil sisaldada muid lisandeid (nt valgendi), mis võivad mõjutada pürolüüsiprotsessi tõhusust ja kulgu. Arvestades, et praktikal saab pürolüüsiprotsessi rakendada keerukama koostisega tekstiilijäätmete puhul, võib nii tekstiilijäätmete erinev koostis, kui ka lisandite mõju uurimine tekstiilijäätmete pürolüüsil olla oluline tulevane töö. Tekstiilijäätmete katalüütilises pürolüüsis kasutatakse mitut tüüpi katalüsaatoreid. Nende lisamine mõjutab oluliselt pürolüüsitoodete kvaliteeti ja saagist ning protsessi aega. Näiteks võib pürolüüsi reaktsiooni kiirendamiseks kasutada metallkatalüsaatoreid, nagu raud, vask, nikkel ja koobalt. Milline katalüsaator on konkreetsete tekstiilijäätmete pürolüüsi jaoks parim, võib sõltuda tekstiili koostisest ja omadustest ning nõuab üksikasjalikumat uurimist. Praegustes uuringutes ei kasutatud katalüsaatoreid kõikide tekstiilijäätmete puhul, vaid ainult teatud tekstiilide puhul. Tuleb rohkem uurida pürolüüsiprotsessi, kasutades katalüsaatoreid erinevate tekstiilijäätmete puhul. Pürolüüsiproduktide saagis ja koostis sõltuvad tugevalt pürolüüsiprotsessi parameetritest (nagu temperatuur, lähteaine materjal). Peaaegu kõik praegused uuringud kasutasid ühte parameetrite komplekti, mis omakorda ei anna pürolüüsi teel saadud toodetest täpsemat ja põhjalikumat ülevaadet. Lõpptoodetega seotud tekstiilijäätmete pürolüüsiprotsessi parameetreid tuleb optimeerida ja põhjalikumalt uurida, et veelgi parendada saadud toodete kvaliteeti. Vaja on põhjalikke uuringuid tekstiilijäätmete pürolüüsiprotsessi energeetilise ja majandusliku analüüsi kohta. Energia- ja majandushinnangud on kasulikud tekstiilijäätmetest saadud pürolüütiliste toodete keskkonnaalase kasu demonstreerimiseks. Tuleks samuti välja töötada matemaatilised mudelid ja valemid, et uurida erinevate pürolüüsiprotsessi tingimuste ja muude asjakohaste tegurite mõju keskkonnale ja majandusele. Kogu protsessi võimalike kulude hindamiseks tuleb läbi viia tekstiilijäätmete tarnimise teostatavus/olelusringi täielik analüüs. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et muud tööstuslikud vajadused ja valitsuse õigusaktid võivad veelgi mõjutada tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate elujõulisust pürolüüsi kaudu. Võrreldes põletamisega on pürolüüsil olulisi eeliseid. Peamine eelis on see, et pürolüüs ei saastu keskkonda ega kahjusta inimeste tervist. Praegu on keskkonnaprobleemid ja nende mõju inimeste tervisele väga teravad, mis tähendab, et kõik nendele probleemidele sobivad lahendused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi parandamisele ning aitavad vältida või vähendada globaalseid keskkonnaprobleeme. Tekstiilijäätmete heterogeensus ja keerukus küll muudab ringlussevõtu majanduslikult keeruliseks ülesandeks. Vaatamata nendele väljakutsetele on pürolüüs tõhus tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tehnoloogia, kui toimub pidev teadus- ja arendustegevus. Seni käsitletakse tekstiilijäätmete pürolüüsiprotsessiga seotud probleeme ja soovitusi pürolüüsi edaspidiseks uurimiseks. Autor usub, et selle töö praktiline rakendamine võib leida aset Tallinna Tehnikakõrgkooli loengutel. Materjale saab kasutada jäätmekäitluse loengute raames. Mainides tekstiilijäätmeid ja nende ümbertöötlemise tehnoloogiaid, võib ühe alternatiivina välja tuua pürolüüsimeetodi.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Koerte ja inimeste ühtsed siseparasiidid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Veverson, Brigitta; Sillaste, Viiu
    Koerte ja inimeste seas on levinud nii erinevad kui samad paelusside, ümarusside, imiusside ning algloomade liigid. Antud lõputöös kirjeldati selliseid ühiseid koerte ja inimeste siseparasiite nagu: ehhinokokoos, difüllobotriaas, trihhinelloos, toksoplasmoos, krüptosporidoos ning lambliaas. Olenevalt parasiidi liigist võib haigus kulgeda ka sümptomiteta. Kergematel juhtudel annavad parasiidi olemasolust enamasti märku sellised haigusnähud nagu kõhulahtisus ja -kinnisus, isu vähenemine ning palavik, kuid tihti ei osata neid siseparasiitidega seostada. Kuna inimesed ei tea kui lihtne on parasiitidega nakatuda, siis sageli ei osata endal või koeral neid üldse kahtlustada. Kuid ravi alustamisega viivitamisel kurnavad parasiidid tasapisi kogu aeg meie tervist, põhjustades lõpuks juba raskeid terviseprobleeme, mis mõnel juhul võivad lõppeda isegi surmaga. Algloomade poolt põhjustatud toksoplasmoos ja lambliaas kulgevad tihti raskelt. Juhul kui rasedad naised nakatuvad toksoplamoosi, siis on see äärmiselt ohtlik lootele kuna võib põhjustada raseduse katkemist või väärarenguga lapse sündi. Lambliaas seevastu põhjustab erinevaid põletikke, mille ravimine on aeganõudev. Lisaks on näiteks ehhinokokipõite lõhkemisel vabanenud toksiinide tulemusena inimene lõpuks vajanud uue maksa siirdamist. Parasiidid on kiire arenguga, väga viljakad ning levivad väljaheidetega, saastunud joogivee ja toiduga. Näiteks on difüllobotriaas levinud Võrtsjärve ja Peipsi järves elavate erinevate röövkalade seas, keda inimesed toiduks tarvitavad. Seega on oluline, et kalurid ja teised kalade tarbijad oleksid nende tervist ohustatavatest parasiitidest teadlikud. Enamasti tehakse parasiidi olemasolu kindlaks tekkinud sümptomite ja väljaheite proovi tulemusel. Pärast liigi kindlaks tegemist määratakse ravi, kasutusel on mitmeid efektiivseid ravimeid. Kõige lihtsam ja efektiivsem viis kuidas inimesed saaksid enda lemmiku tervist hoida ja seeläbi ka ennast kaitsta, on anda oma koerale regulaarselt ussirohtu ning koristada tema väljaheiteid. Oluline on käte pesemine ning tarvitada toiduks ainult hästi küpsetatud ja veterinaarkontrollis käinud liha.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Rändlindudele ohtlikud hooned Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-19) Uibu, Piret; Kalda, Oliver
    Mõni sajand tagasi algas maailmas urbaniseerumine ehk linnastumine, mis kestab tänapäevani. Linnastumise tõttu hakkasid logistiliselt paremas kohas olevad asulad rahvaarvu suurenemise tõttu järjest laienema. Hooneid ehitati ja ehitatakse siiani juurde ümbritseva looduskeskkonna arvelt. See aga tähendab seda, et ka loomad ja linnud on pidanud kohanema inimese läheduse ja inimmõjudega. Osad looma- ja linnuliigid on küll kohanenud inimestega, eluga linnades ning seal varitsevate ohtudega, kuid teised mitte. Käesolev lõputöö käsitleb ühte suurt linnades tekkinud probleemi, milleks on lindude kokkupõrked hoonetega. See on aina kasvav probleem, kuna tänapäeval ehitatakse linnadesse järjest kõrghooneid juurde. Samuti kasutatakse nüüdses arhitektuuris palju klaaselemente, et ruumidesse rohkem valgust tuua, võimalikult hästi ümbritsevat vaadet nautida ning et hoone välimusele põnevust juurde anda. Peale selle on linnadesse ja hoonete ümbrusesse silmailu ning väiksemate lindude ja loomade elupaigaks mõeldud rohealasid, puid jmt hakatud uuesti rajama. Iseenesest on see idee hea ja pealtnäha loodussõbralik, kuid näiteks lindude jaoks võib olla see hoopis pöörvõrdelise tulemusega. Nimelt, kui mõne roheala, puuderivi või muu linnule atraktiivse paiga läheduses on rohkete klaaselementidega hoone, võib see linnu jaoks surmavalt lõppeda. Nii nagu inimesedki, ei näe linnud klaasi. Inimesed aga oskavad oma kogemuste ja loogilise mõtlemise kaudu eristada, kas meie ja eelistatud sihtkoha vahel on nö nähtamatu takistus või mitte. Linnud aga ei oska eristada klaasi muust ümbritsevast. Näiteks kui klaas on peegeldavate omadustega ning seal peegelduvad hoone ümber olevad puud, siis linnu jaoks on need peegelduses olevad puud sama moodi reaalsus nagu päris puudki ning ta võib nende poole lennates hoopis klaasiga kokku põrgata. Selliste kokkupõrgete läbi hukkub ainuüksi USA-s sadu miljoneid linde aastas. Kui antud probleemile tähelepanu ei pöörata, võib see viia paljude linnuliikide väljasuremiseni, seega on oluline selle probleemiga tegeleda. Maailmas, eriti Põhja-Ameerikas, on juba vastavaid uuringuid läbi viidud, et probleemi põhjuseid teada saada ning leevendusmeetmeid leida. Eestis sellekohased uuringud puuduvad, kuid probleemi on ka siin täheldatud pea igal kevadel ja sügisel, kui toimuvad lindude massilised ränded. Just rändeperioodidel suureneb lindude hukkumiste ja vigastuste arv hoonetega kokku põrgates. Käesolev lõputöö uuris rändlindude kokkupõrkeid hoonetega Tallinna linnas. Selleks selgitati kõigepealt teaduskirjanduse põhjal välja täpsemad parameetrid, mille põhjal Tallinnas riskipiirkondi otsida ning millise metoodika alusel hoonetele riskihinnangut sooritada. Selgus, et põhiliselt põhjustavad lindude kokkupõrkeid hoonetega hoonete klaasist elemendid ning öine valgustus. Töös uuriti põhjalikumalt parameetreid, milleks olid klaasi osakaal hoone välisseina materjalist, hoone kõrgus, haljastuse kaugus hoonest ning haljastuse osakaal hoone ümbruses. Välja toodud parameetrite järgi filtreeriti Quantum GIS programmi abil kõigepealt välja hooned, mis on alla 15 m kõrged, kuna rändlindude kokkupõrkeid hoonetega mõjutavad pigem üle 15 m kõrgused hooned. Seejärel filtreeriti välja hooned, mille välisseina kattematerjalis on klaasi osakaal alla 50%, kuna lindude kokkupõrked selliste hoonetega on väiksema tõenäosusega. Peale selle moodustati kõigi sõelale jäänud hoonete ümber 50 m ning 250 m puhvervööndid, mis aitasid paremini visualiseerida, kui kaugel on haljastus hoonest. Moodustatud puhvervööndite abil oli võimalik määrata ka haljastuse osakaalu puhvervööndis. See on oluline, kuna mida rohkem on lindudele atraktiivseid rohealasid ja muud haljastust hoone ümber, seda suurem on ka kokkupõrgete tõenäosus. Seega võeti töös aluseks, et hooned, mis on üle 15 m kõrged, mille välisseina kattematerjalis on 50% või rohkem klaasi ning mille 50 m ja 250 m puhvervööndites on haljasalasid üle 50%, on potentsiaalselt suurema ohutasemega. Tulemusena selgus, et taolisi hooneid on Tallinnas 20, mis kanti Quantum GIS programmi kaardikihile ning millest moodustati ka tabel koos aadressidega. Lisaks kaardile ning tabelisse kantud hoonete andmetele, anti ka soovitusi, milliseid piirkondi Tallinnas antud teema uurimisel rohkem kontrollida ning mis oleks töös käsitletava probleemi leevendusmeetmed. Antud lõputöö tulemused on mõeldud edaspidiseks kasutamiseks, kuna see on mõeldud aluseks tulevastele töödele lindude hukkumise kaardistamiseks Tallinnas.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehitusjääkide korduskasutusse võtmise võimalused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-19) Titov, Kristi; Vilms, Monica
    Lõputöö eesmärk oli uurida ehitusel tekkinud ehitusjääkide eraisikutele ära andmise võimalusi. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uuring ehitusettevõtete seas, et välja selgitada, mis ehitusjääke neil tekib ja kas ning mis tingimustel nad oleksid nõus neid jääke eratarbijatele loovutama. Kõigepealt on töö teoreetilises osas välja toodud jäätmehierarhia, mis selgitab vajaduse ehitusjääkidega tegelemiseks. Esimese astmena on jäätmehierarhias välja toodud jäätmetekke vältimine. Ehitusjääkide korduskasutusse suunamine on üks viis seda teha. Järgnevalt on läbi Jäätmeseaduse erinevate paragrahvide jõutud järeldusele, et seadus soodustab korduskasutust ning sellega tuleb tegeleda. Jäätmearuandluse infosüsteemist saadud koondandmetest selgus, et ehitus- ja lammutusjäätmeid tekkis Eestis aastal 2020 kokku 2 921 931 tonni, mis on küllaltki suur kogus, et sellele tähelepanu pöörataks. Nende jäätmete kogutekke hulgas võib olla materjale ja tooteid, mis ei peaks olema jäätmed vaid jäägid. Jäätmeid tuleb ehitusettevõtetel koguda tekkekohas liigiti, see peaks andma hea ülevaate sellest, mis sinna satub ja kui paljud nendest materjalidest on jäägid. Jäägid saaks võtta korduskasutusse, vähendades läbi tegevuse jäätmeteket. Uuritust selgus, et sellise tegevusega seni ei ole väga tegeletud kui, siis väga vähesel määral. Pigem suunatakse materjale ringlusesse, et sellest uus tooraine valmistada. Ringlusesse suunamine ei ole alati majanduslikel põhjustel otstarbekas. Vajadus ehitusjääkidega tegelemiseks on olemas, seda näitas ka eraisikute huvi. Eraisikud soovisid teada, kas ehitusettevõtjad oleksid nõus ehitusjääke ära andma eraisikutele tasuta. Eesmärgi saavutamiseks viidi ehitusettevõtjate seas läbi uuring. Uuringust selgitati välja, kas ehitusettevõtetel tekib ehitusjääke ja millistel tingimustel nad oleksid nõus neid jääke eratarbijatele ära andma. Küsitluses osalesid viis väiksemat ja viis suuremat ehitusettevõtet. Kõikidele ettevõtete esindajatele esitati üheksa suunavat küsimust, et selgitada välja vajalik informatsioon. Vastustest selgus, et kõikidel ettevõtetel tekib jääke vähemal või suuremal määral. AS Rand ja Tuulbergi esindaja sõnade kohaselt võib korduskasutatavate jääkide hulk jääda kuskile 30% piiridesse ehitusjäätmete kogutekke hulgast. Selgus ka see, et ehitusettevõtjad oleksid nõus jääke ära andma, mõned nendest on seda vähesel määral teinud. Puudujääkideks peeti seda, et seaduslik pool ei ole jääkide ära andmise koha pealt kuigi paindlik. Ettevõtjad sellise tegevuse korraldamisega, suuremal määral ei soovi tegeleda, sest see tähendaks lisakulusid ja võiks seadusliku poole pealt tekitada probleeme. Seadusandliku osa koostades jäi aga vastupidine arvamus, seadus on pigem soosiv selles osas. Selleks, et paremat selgust saada ehitusjääkide kasutamise seadusliku poole osas, sai võetud ühendust Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialisti Görel Graudinguga. Sealt saadud vastus kinnitas, et selline tegevus on lubatud. Selleks, et ettevõtjatel oleks tulevikus parem ülevaade ehitusjääkide ära andmise seadusliku poole osas, lubati lähitulevikus ettevõtjatele sellekohast infot anda. Võimaluse korral istutakse ühise laua taha ja arutatakse jääkide ära andmise võimalusi. Töös on välja toodud ka mõningad võimalikud lahendused jääkide ära andmiseks, kuid need on esialgu ainult mõtted, mis tulevikus loodetavasti teostuvad. Ehitusjääkide korduskasutusse suunamise võimalikud lahendused on järgnevad: • ehitusjääkide plats või hoone; • kogumiskonteinerid; • KOV-i tegevus; • veebileht; • eraisiku isiklik initsiatiiv; • konteiner jäätmejaamas. Lõppejäreldusena võib välja tuua selle, et ettevõtted on huvitatud jääkide ära andmisest eraisikutele, kuid millisel viisil see võiks toimuda on vaja veel välja selgitada. Tegevuse toimimiseks on vaja selgeks teha täpselt, mis on jääk ja millistel tingimustel jääke võib korduskasutuseks ära anda. Sellekohane informatsioon sai edastatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialisti Görel Graudingule, kes lubas informatsiooni teavitamisega lähitulevikus tegeleda. Tegevuse soodustamiseks oleks vaja rohkem ettevõtlikke ettevõtjaid, kes tegeleks nende jääkide korduskasutusse suunamisega.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Vabatahtlike loodusvaatluste andmete analüüs Tallinna linna näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-17) Zirk, Laura; Kalda, Oliver
    Suure bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on inimesele loodushüvede pakkumisel olulise tähtsusega, sest sealt saadakse eluks vajalikud hüved nagu toit, ravimid ja vesi, kuid selle ohustatus ja vähenemine on maailmas üha suurenev probleem. Probleemi süvendajaks on olnud inimtegevusest lähtuvad tegevused nagu maade muutmine põllumaadeks, kaubandus ja linnastumine. Bioloogilise mitmekesisuse mõõtmised on vajalikud, sest need on abiks tulevikus elurikkuse muutuste kirjeldamisel. Liigirikkuse trendid on tähtsad, sest nende põhjal on võimalik üles ehitada algandmestik, välja selgitada muutuste põhjused ja tuua faktipõhilisi ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Vaatamata elurikkuse trendide tähtsusele, on sellel ka puudused. Puudused tulevad kõikide liikide mõõtmise keerukusest ja ajamahukusest, sest puudub üks kindel meetod, mis suudaks hõlmata kõikide liikide muutusi. Hinnangute andmist raskendab andmete vähesus ja väike ajaline muutus, sest loodusseirekavade elluviimisega alustati alles eelmise sajandi lõpus. Seiretegevustes on populaarsust kogunud vabatahtlike poolt tehtavad loodusvaatlused ja on olulised toetamaks riiklikke seireandmeid. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks kasutati andmete kokkupanemisel ja graafikute tegemisel MS Excelit, visuaali vaatluste ruumilise paiknemise kohta sai anda edasi QGIS 3.16 kaardirakendust kasutades. Andmeanalüüsiks filtreeriti andmebaasidest välja ainult need andmed, mis puudutasid Tallinna linnaosade piires saadud tulemusi ning kus sai kindlalt ära tuvastada vaatluste asukoha, liigi ja liigirühma nimed, kaitsealused kategooriad ja sisestatud vaatluste kuupäevad. Uurimustöö tulemusena selgus, et alates 1930. aastast kuni 2021. aastani on LVA ja PlutoF andmebaasidesse kinnitatud 24371 vaatlust. Erinevaid liigirühmasid oli kokku 19 ning enim vaatluseid oli kinnitatud lindudest, imetajatest, suurliblikatest ja soontaimedest. Enim vaatlusi saanud liigid igast eelnevast liigirühmast olid musträstas (Turdus merula), orav (Sciurus vulgaris), lapsulibikas (Gonepteryx rhamni) ja kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa). Samuti sai täheldada lindude, imetajate ja suurliblikate sisestatud vaatluste tõusutrende alates 2006. aastast kuni 2021. aastani. Kaitsealuseid liike vaadeldavast andmebaasist oli vaatlustega kokku saadud 2685, mis on kõigi kaitsealuste kategooriate peale kokku. III kaitsekategooria alla kuuluvaid liike registreeriti kokku 2411, II kaitsekategooria alla kuulus 255 liiki ja I kaitsekategooria alla 19 liiki. QGIS 3.16 kaardirakenduse andmetest tehtud väljund loodusvaatluste ruumilise paiknemise kohta näitas, et vaatluste arv on olnud suurem nendes piirkondades, kus rohealad Tallinna linnas paiknevad. Selgelt sai eristada Nõmme linnaosa piirkonda, kus vaatlusi oli sealt saadud palju Pääsküla raba, Vana-Mustamäe ja Nõmme piiril paiknevatel aladelt. Samuti sai eristada ka Põhja-Tallinna piirkonda, kus vaatlusi oli palju Paljassaare hoiuala piirkonnas. Vähem vaatlusi oli saadud kesklinna Ülemiste järve piirkond, sest vaatluste tulemuste saamine on piirkonna tõttu raskendatud, samuti sai vähest aktiivsust täheldada ka Lasnamäe linnaosas, selle üheks põhjuseks sai välja tuua Väo karjääri. Vaatlusandmete ajalise muutuste kirjeldamisel võeti aluseks andmebaasides oleva informatsiooni, mis sisaldasid andmeid 1930. aastast lõpetades 2021. aastaga. Võrdluse andmiseks anti informatsioon edasi tulpdiagrammina ja sealt sai täheldada vaatlusandmete tõusu alates 2006. aastast ja selle põhjusena sai välja tuua paremate vahendite väljatöötamise ja populaarsuse tõusu. Enim vaatlusi registreeriti kokku 2010ndate aastate vahel, kus saadi kokku 20342 vaatlust. Alates 2019. aastast registreeritud vaatluste arv langes ja seal sai põhjusena välja tuua LVA nutirakenduse tehnilisi rikkeid ja Covid-19 mõju.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Nahkhiirlaste rändedünaamika ja seda mõjutavad tegurid Kablis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-20) Suigusaar, Anette; Kalda, Oliver; Kalda, Rauno
    Koostatud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ilmastikunäitajate (õhutemperatuur, tuule suund ja tuulekiirus) väärtused, mis on kõige soodsamad tingimused nahkhiirlaste rändeks. Tulenevalt fossiilkütuste kasutamisest ja muudest teguritest tekkivatest pikaajalistest keskkonnamõjudest on taastuvenergia alternatiivide väljatöötamine ja kasutuselevõtmine muutunud ülemaailmseks prioriteediks. Eesti riiklikus energia– ja kliimakavas aastani 2030 on seatud eesmärgid, kus muuhulgas on nimetatud, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Seetõttu on hoogustunud taastuvatest ja heitmevabadest energiaallikatest elektri tootmine. Antud valdkonnas omab Eestis suurimat potentsiaali tuuleenergeetika, eelkõige avamere tuuleenergeetika, kuid tegemist ei ole keskkonnaneutraalse energeetikaga. Uuringute kohaselt põhjustab tuuleparkide ja tuulikute rajamine negatiivset mõju nahkhiirlastele, nii otsese suremuse kui ka kumulatiivse mõjuna nahkhiirlaste populatsioonide vähenemisele ning elupaikade struktuurile. Seetõttu on vaja põhjalikke andmeid nahkhiirlaste elutegevuse ja rännete kohta, et tagada tõhusamad vältimis- ja leevendusmeetmed ning osata arvestada tuuleparkide rajamisel nahkhiirlaste rändeteedega. Saadud tulemusi saab kasutada alusmaterjalina edasistes põhjalikemates nahkhiirlaste uuringutes, et omada nahkhiirlaste elutegevusest ja rändest paremat ülevaadet.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Jäätmete vähendamine Fotografiska restorani näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-20) Mühls, Fred; Vilms, Monica
    Toidujäätmed on maailmas muutunud globaalseks probleemiks. Sellega on hakatud tegelema riikide üleselt erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, aga sellega tegelevad ka riigid eraldi. Lisaks seadusandlikele regulatsioonidele, tegutsevad paljud ettevõtted ja üksikisikud juba ennetavalt eesmärgiga säästa planeedi ressursse. Töö kokkupaneku käigus sai autor põhjaliku ülevaate Telliskivi Loomelinnakus tegutsevast nullkulu põhimõtteid järgivast Fotografiska restoranist. Ettevõte on alates 2019. aastast, kui restoran avati, püüdnud oma visiooniga inspireerida inimesi maailma teadlikumalt tunnetama. Nende soov on pöörata tähelepanu sellele, mida inimesed söövad ja joovad ning suunata neid jätkusuutlikumate harjumuste poole, olles ise seejuures eeskujuks. Restorani tegevust analüüsiti ringmajanduse põhimõtete rakendamise seisukohalt oluliste alateemade kaupa, kõrvutades neid samas linnakus tegutseva teise restorani - F-Hoonega. Restoranidest saadud tagasiside ja info põhjal selgus, et nullkulu põhimõtteid järgida ei ole ettevõttel lihtne ja tihtipeale on see majanduslikult kulukam kui tavakäitumine. Järjepidev töö hoiakute muutmisel peab toimuma kõikidel tasanditel: oluline on ülevaade kogu toidutarneahelst, töötajatele tuleb teha pidevalt selgitustööd ja klientide suhtumine on visa muutuma. Restoran Fotografiska loojatel on suured ambitsioonid ja palju ideid kestliku toidukultuuri arendamisel, kuid korduvalt viidati aja ja finantsersursside puudumisele. Reaalselt tuntakse vajadust spetsiaalse nõuniku järele, kes valdkonda arendaks. Oluline ringmajandusliku toitlustusteenuse arendamisel on koostöö kõikide partneritega alates tarnijatest kuni jäätmekäitlejateni. Vajalik on ka riigi- ja kohaliku omavalitsusepoolne tugi kestliku toidukultuuri põhimõtete juurutamisel.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Muutused kahe Tallinna rohekoridori pindalas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-17) Miller, Grete-Liina; Kalda, Oliver
    Rohekoridor on maastiku elu toetavate komponentide toimiv süsteem, mis aitab hoida seal looduslikku mitmekesisust. Omavahel ühendatud pargid, puiesteed linnas või puhkemetsad, metsatukad ja võsaribad linnaümbruse põllumajandusmaastikus moodustavad osa sellest võrgustikust. Liikide populatsioonide jaoks on rohevõrgustik oluline elupaik ja kasvukoht. Roheline võrgustik peab olema tähtis pidepunkt ehitusalade valikul. Rohealade süsteem ehk roheline infrastruktuur peaks täitma korraga palju otstarbeid: rahuldama inimeste liikumis- ja puhkevajadusi, aga samal ajal hoidma liikide elurikkust, koguma saju- või tulvavett. Põhja- ja Lääne-Tallinna ning Nõmme-Mustamäe rohekoridorid koosnevad peamiselt kolmest erinevast biotoobist: haritav maa, lagedad alad ja puittaimestik. Töö kokkuvõtteks selgub, et töö eeldus peab paika – uuritavad rohekoridoride pindalad on ajas muutunud ning pindalad on vähenenud. Põhja- ja Lääne-Tallinna rohekoridoride pindala on kahanenud aastate 1993 ja 2022 vahel 11,71%. Nõmme-Mustamäe rohekoridoride pindala on kahanenud aastate 1993 ja 2022 vahel 1,69%. Rohekoridoride pindalasid on kahandanud ehitustegevus ja erinevatest dokumentidest, strateegiatest, arengukavadest tulenevad tingimused ja eesmärgid uuritavatel aladel. Samuti on rohekoridoride pindalasid vähendanud ühiskondlik ja majanduslik suundumus ehitamaks järjest enam linnastuvale inimkonnale uusi ehitisi ning elamupindu. Rohekoridoride vähenemist kaitsevad erinevad kaitsekorrad, mis keelavad ehitada kaitse all olevatele kohtadele. Uurimistööst saaks edasi arendada tööd, mis uuriks, kui palju oleks vaja rohekoridoride pindalasid säilitada ja korrastada, et oleks jätkusuutlik loomade pesitsemine ja taimestiku kasvamine tiheasustusega urbaniseeruvatel aladel.