Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Kestlikkusaruandluse võimalused ja väljakutsed Eesti põlevkiviõlitööstuse ettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-12-20) Treiman, Grete Anette; Alt, Annika; Vilms, MonicaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Euroopa Liidu kehtestatud kohustusliku kestlikkusaruandluse direktiivi ja standardi mõjusid Eesti põlevkiviõlitööstusele, keskendudes nendega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Töö teoreetiline osa käsitles jätkusuutlikkust, selle valdkonna erinevaid aruandluse kontseptsioone ja Euroopa Liidu regulatsioone. Kestlikkusaruandluse direktiiv kujundab ümber senist Euroopa Liidus kasutusel olevaid raamistikke, laiendades oluliselt ettevõtete arvu kes aruannet peavad esitama ning lisades juurde hulgaliselt uusi teemasid, mille kohta tuleb aru anda. Töö eesmärgi saavutamiseks intervjueeriti kolme suurima Eesti põlevkiviõlitööstuse ettevõtte jätkusutlikkuse valdkonna juhti. Valitud ettevõteteks olid Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS ja Kiviõli Keemiatööstus OÜ. Intervjuudest moodustati transkriptsioonid, mida analüüsiti kvalitatiivselt. Valitud ettevõtted on kohustatud 2025. majandusaasta aruande osana esitama kestlikkusaruande. Uuringu tulemusena ilmnes, et uute kestlikkusaruandluse nõuetega kaasnevad ettevõtetes olulised muutused. Suureneb aruandluse maht, lisandub uusi teemasid ja selgelt jälgitavad mõõdikud. Ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad peamiselt andmete kogumisest, regulatiivsest ebakindlusest ning sobivate IT lahenduste puudusest. ESRS standardiga kaasnevad kohustused hõlmavad ulatuslikke ressursse, investeeringuid IT lahendustesse ja personali koolitamisse. Regulatiivne keskkond on heitlik, mille tõttu puudub ettevõtetel kindlus seada lühi- ja pikaajalisi strateegiaid ja eesmärke. Teisalt pakub kestlikkusaruandlus võimalusi parandada mainet ja usaldusväärsust, suurendada konkurentsivõimet ning vähendada pikaajalisi riske ja kulusid. Eriti oluliseks peavad ettevõtted võimalust kaasata uusi investoreid ja tugevdada suhteid sidusrühmadega, mis toetab sektori arengut kestlikuma tuleviku suunas. Ettevõtetel on eesmärk arendada sisemisi IT süsteeme ja integreerida uusi tarkvaralahendusi andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Suurendatakse ka töötajate ja teiste huvigruppide kaasamist ning seatakse täpsed mõõdikud aruandes esitatavatele eesmärkidele. CSRD direktiivile vastav kestlikkusaruandlus on ettevõtetes veel arengujärgus, mistõttu tuleb autori hinnangul teemat tulevikus käsitleda kvantitatiivse uurimismeetodiga. See võimaldaks saada täpsemaid andmeid juba avalikustatud aruannetest, toetaks ettevõtete jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist ja panustaks kestlikkusaruandluse arendamisele nii ettevõtete kui ka riiklikul tasandil.Nimetus Avatud juurdepääs Linnade elurikkus ja selle suurendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-12-20) Suurmets, Saskia; Möller, Kadri; Eha, KaieLõputöö keskendub elurikkuse säilitamise ja taastamise tähtsusele linnakeskkonnas ning Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest tulenevatele linnaökosüsteemi taastamise nõuetele. Eesti linnapiirkondade kasvav elanikkond ja linnastumine on toonud kaasa elupaikade kadumise ning liigirikkuse vähenemise. Linnastumisega kaasnevad ohud, nagu elupaikade killustumine, saaste ja linnasoojussaared, mõjutavad negatiivselt linnaökosüsteeme ning vähendavad nende elujõulisust. Samas pakuvad rohealad ja taastatud ökosüsteemid mitmeid olulisi teenuseid, sealhulgas õhu puhastamist, kliima reguleerimist ja elupaiku liikidele. Linnades elurikkuse suurendamine toob kasu ka inimestele. Rohealad parandavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist, vähendavad stressi ning soodustavad füüsilist aktiivsust. Rohealad on kasulikud ka majanduslikult, suurendades kinnisvara väärtust ja pakkudes turismivõimalusi. Linnade elurikkuse suurendamise strateegiad hõlmavad rohealade laiendamist, rohekoridoride loomist ning looduslahenduste rakendamist. Euroopa Liidu looduse taastamise määrus nõuab linnaökosüsteemide säilimist ja taastamist, sätestades, et rohealade pindala ja linnapuude võrastiku liitus ei tohi väheneda võrreldes 2024. aastaga ja peab hakkama alates 2031. aastast suurenema. Eestis tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada määruse nõuetele vastavus ning suurendada linnaökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Linnade elurikkuse suurendamine on oluline samm jätkusuutliku ja elamisväärse keskkonna loomisel. Linnad peavad elurikkuse säilitamist ja taastamist tõhusalt edendama. Tallinna rohevõrgustiku arendamine, lilleniitude rajamine ja elurikka haljastuse kataloog annavad suuniseid loodussõbraliku linna kujundamiseks. Lisaks on linnaplaneerimises üha enam kasutusele võetud looduslikke lahendusi, nagu rohelised katused ja linnasisesed haljasalad, mis aitavad vähendada soojussaare efekti ja suurendada liikide mitmekesisust. Tallinna kogemus näitab, et roheliste alade ja elupaikade taastamine on võimalik ka kiiresti arenevas linnakeskkonnas, pakkudes kasu nii loodusele kui inimestele.Nimetus Avatud juurdepääs Päikeseenergia tootlikkus kodumajapidamises ja seda mõjutavad tegurid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-16) Loit, Cristo; Paist, Aadu; Lember, ErkiTänapäeval on loodussõbralike energiaallikate kasutamine üsna populaarseks saanud ja nende kasutusele võtmist julgustatakse laialdaselt. Sellepärast prooviti lõputöös leida lahendus järgmisele probleemile, kui suur peab olema PV park, et selle tootlikkus kattaks ära terve aastase kodumajapidamise elektritarbimise ja mida päikeseparki rajamisel jälgida. Probleemile püstitati eesmärk, kus saadi teada päikesepargi võimsus, millega saab kodumajapidamine terve aasta vältel hakkama. Lõputöö alguses kirjeldati päikesepaneelide arengut läbi ajaloo. Päikesepaneelid jõudsid jaemüüki alates 1953. aastast, kus kasutati räni põhjal tehtud paneele. Tänapäeval kasutatakse paneele kõikides hoonetes, kus tahetakse olla keskkonna sõbralikumad ja säästa energiat. Enamasti kasutatakse kolme erinevat liiki paneele, kus kõige efektiivsemad on monokristalsed paneelid. Kõigil kolmel on omad miinused, näiteks monokristalse paneeli tootmine on kallis, mis viib ka turu hinna ülesse. Paneele saab paigutada erinevatesse kohtadesse, peamiselt maapinnale ja katusele, kus saadakse nende efektiivsust kõige paremini esile tuua. Paneelide tootlikkust mõjutab suuresti nende paigaldatud suund ja kalde nurk. Tavaliselt paigaldatakse paneelid lõuna suunda, 40°kraadise nurga all, paneelide paigaldamisel katusele peab jälgima, et paigaldatud paneelid ei jääks varju ja saaksid kõige efektiivsemalt energiat toota. Kaldkatuse korral on paneelide kalde nurk fikseeritud, kuid lame katuse korral jäetakse kaldenurgaks enamasti 25° kraadi, mis vähendab paneelidele tekkivat kahju. Peamised süsteemid, mida päikeseparkide juures kasutatakse on voolu ühendusega lahendus, voolu ühenduseta lahendus ja hübriid lahendus. Linnas ja selle ümbruses kasutatakse enamasti voolu ühendusega PV-parke. Kus vajaminev elekter võetakse üldvõrgust, kuid osa tarbitud elektrit kaetakse paneelide toodetud elektriga. Voolu ühenduseta PV-parke rajatakse piirkondadesse, kus puudub ühendus üldvõrgu elektriliinidega või selle rajamine piirkonda oleks kallis. Päikese pargis toodetud elekter tarbitakse ja vajadusel salvestatakse akudesse, kuid enamasti seda varianti ei kasutata, kuna süsteemi rajamine on liiga kulukas. Lõpuks on viimane süsteem, kus kasutatakse mõlemat eelnevalt mainitud süsteemide segu. PV- park toodab elektrit ja seda saab salvestada akudesse, kuid enamasti saadakse elekter üldvõrgust. Lõputöös käsitleti sammuti paneelidele tekkivaid mõjutegureid. Neli olulist mõjutegurit on päikese kiirguse hulk, mustus, varjud ja temperatuur. Päikese kiirguse hulk on Eesti erikohtades erinev, seega ei saa päikese paneelide poolt toodetud energiat täpselt ennustada. Kuid võib öelda, et kõige rohkem päikselisi tunde on Eesti saartel. Paneele on oluline hooldada vähemalt korda aastas sõltuvalt paneelide paigaldus viisist. Enamasti kasutatakse paneelide hoolduseks vett. Kaldkatusele kinnitatud paneele näiteks ei pea 39 hooldama. Kindlasti on oluline jälgida, et paneelid ei jääks aasta jooksul varju, kuna see vähendab PV-pargi tootlikkust vähemalt 70 %. Paneelide rajamisel peab jätma ruumi õhutamiseks, kuna suvel võib päikese poolt tekitatud kuumus tootlikkust vähendada. PV-parkide rajamisel on oluline jälgida mõju ökosüsteemile, kuna kõikidesse ökosüsteemidesse ei ole parkide rajamine mõttekas. See kahjustab sealset liigirikkust, võib olla liigselt kulukas, rikkuda pinnast ja põhjavett. Enamasti sobib PV-parke rajada põllumaade äärde, kus paneelid ei jää ette põllutöödele. Teine võimalus on rajada PV-parke kultuurrohumaadele, kus liigirikkus ja tekkiv kahju on väiksem. Päikeseparkide rajamisel tuleks kaasata eksperte, omavalitsust ja vajadusel kohalike inimesi, suuremate parkide korral ka keskkonnaorganisatsioone. PV-parkide rajamisel on eelkõige oluline liigirikkuse hoidmine, näiteks on võimalik parkide lähedusse tuua mesilastarusid ja kasutada ära sama pinnast, mis on eemaldatud. Visuaalse reostuse leevendamiseks on võimalik istutada põõsaid ja puid paneelide lähedusse Lõputöös kasutati 1 MW PV-pargi tootlikkuse andmeid aasta jooksul, mille abil saadi dimesioneerida ühele kodumajapidamisele PV-park. Eesmärgiga teha kodumajapidamine sõltuvaks ainult PV-pargis toodetud energiast. Saadud tulemuste kohaselt peab PV-pargi suurus olema 220 kW, mis realselt on võimalik, kuid on väga kulukas. Seega dimensioneeriti ühele kodumajapidamisele 10 kW PV-park, mis ei katta täielikult terve aastast tarbimist, isegi kui kasutada salvestit. Kodumajapidamise aastane tarbimine saadi autori kodumajapidamisest sama perioodi jooksul. Saadud tulemustest võib järeldada, et selline ettevõtmine sõltudes ainult PV-pargi tootlikkusest on kulukas ja mõttekas on mõelda hübriid tootmis süsteemile, näiteks kasutada päikese paneele ja tuulikuid.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkonnasõbralik golf(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-16) Lee, Hanna Greta; Vilms, MonicaLõputöö käsitleb golfi keskkonnasõbralikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamise võimalusi, keskendudes rohemärgiste kriteeriumitele ja nende rakendamisele. Uuringus analüüsiti Green Globe, Roheline Võti, GEO Sustainable Golf Foundation ja Audubon Cooperative Sanctuary Program for Golf (ACSP for Golf) sertifikaatide kriteeriume, et mõista, kuidas need aitaksid golfiklubi jätkusuutlikumaks muuta. Töös tuuakse välja, et kuigi golf oma olemuselt on keskkonnasõbralik, nõuab tänapäeva roheline mõtteviis veelgi suuremat keskendumist jätkusuutlikkusele. Rohemärgised pakuvad selleks olulist raamistikkus, aidates vähendada keskkonnamõjusid, suurendada sotsiaalset vastustust ja tõhustada majanduslikku sissetulekut. EGCC näitel toob töö esile GEO Sustainable Golf Foundation’i sertifikaadi rakendamise eelised, kuid juhib tähelepanu ka võimalustele lisada täiendavaid rohemärgiseid, nagu Green Globe, mis pakub põhjalikku jätkusuutlikkuse võimalust ja suurendaks klubi mainet keskkonnalaselt. Lõputöös uuritakse EGCC jätkusuutlikkuse meetmeid, sealhulgas energiakasutuse optimeerimist, veetarbimise tõhusust ja bioloogilise mitmekesisuse edendamist. Näiteks kasutab EGCC kastmiseks jõevett ja jälgib niiskuse taset, et vähendada ressursside raiskamist. Samuti on klubi panustanud ringmajandusse jäätmete sortimises. Klubi mängijate kaduma läinud golfipallid saadetakse ka ringlusesse, kuid mitte klubi poolt vaid mängijate või golfiväljakute hooldajate kaudu. Töö toob välja, et EGCC võiks veelgi parendada oma jäätmekäitlust, lisades biojäätmete, pakendi ja pandipakendi sortimise võimalusi ja koolitamist jäätmete sortimise küsimustes. Uurimus toob esile ka kohalike ettevõtete kaasamise tähtsuse. EGCC on juba alustanud koostööd kohalike liivatarnijatega, kuid võiks laiendada kohalike toiduainete kasutamist restoranis või kohalike taimede eelistamist golfiväljakute haljastuses. Lisaks võiks klubi arendada partnerlussuhteid kohalike kogukondadega ja ettevõtetega, pakkudes neile soodustusi või ühistegevuste võimalusi. Sellega nad saaksid teha endale head turundust. Töö ettepanekutes soovitatakse EGCC’l kaaluda uuenduslike lahendusi jätkusuutlikkuse edendamiseks, nagu vihmavee kogumisüsteemid ja päikeseenergial põhinevad varjualused parklates. Samuti rõhutatakse vajadust personali aktiivse kaasamise ja motiveerimise järele, kuna töötajad mängivad võtmerolli klubi jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Lõputöö kinnitab, et rohemärgiste kriteeriumite rakendamine ja jätkusuutlikkuse meetmete laiendamine aitab golfiklubil vähendada oma keskkonnajalajälge, parandada majandusliku tõhusust ja tõsta mainet vastutustundliku spordiettevõttena.Nimetus Avatud juurdepääs Vesiniku tootmine orgaaniliste jäätmete pürolüüsil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-16) Lagoida, Diana; Klauson, DenissKäesoleva bakalaurusetöö eesmärk oli uurida, millistes tingimustes ja milliste katalüsaatorite abil on vesiniku saagised kõige kõrgemad, kasutades orgaanilise jäätmete pürolüüsi tehnoloogiat. Lõputöö kirjutamise käigus anti ülevaadet vesiniku tootmise tehnoloogiatest ja rõhutati just pürolüüsi protsessile. Uuring tugines kvalitatiivsele meetodile, mille raames uuriti teaduskirjandust ja tehti saadud andmetest analüüs. Tulemused näitasid, et tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalusteks on mikrolaine pürolüüs(puuvilla/taimse kiudu segu jaoks) ja katalüütiline pürolüüs (naha, nailoni, puhta puuvilla ja puuvilla/PET segu jaoks) . Mikrolaine pürolüüsil kõige paremini näitas ennast nikli baasil tehtud katalüsaator ehk Ni(CH3COO)2·4H2O (nikli atsetaat). Vesiniku saagis oli 245,2 mmol/g, 500°C juures. Katalüütilise pürolüüsi korral aga häid tulemusi andis RM katalüsaator, mis on tegelikult alumiiniumtööstusest tulenev jääde. Kõige suuremad vesiniku saagised osutusid 1,517 mmol/g, 600 °C juures, materjal – nahk ja 1,562 mmol/g, 700 °C juures, materjal - 60% puuvill ja 40% PET. Samuti, oli arvutatud ka vesiniku võimalik saagis, kui kasutada Euroopa Liidus tekkivaid tekstiili- ja plastjäätmeid katalüütiliseks pürolüüsiks CaO katalüsaatoriga. Selle teoreetiliseks saagiseks tuli 16875 t H2 aastas. Plastjäätmete osas aga oleks parem pürolüüsida PP+HDPE; PE+PS+PET; LDPE. Samuti, oli pakutud ka teine variant: pürolüüsida PP+LDPE+HDPE segu ning pürolüüsida eraldi ka PE+PS+PET. Vesiniku saagised on kõrged mõlemal juhul. Katalüsaatorite puhul osutus, et nikli baasil katalüsaatorid on parem valik, sest need on kõige levinumad ja väga efektiivsed.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli rohestrateegia raamistiku loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-12-20) Kuktalu, Kaarel; Eha, KaieKäesolev lõputöö käsitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli rohestrateegia raamistiku loomist, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidlikke praktikaid kõrgkoolist. Töö keskendub rohelise ülikooli ja rohelise kontori kontseptsioonide rakendamisele, analüüsides nende mõju ülikoolide keskkonnajalajälje vähendamisele ja sotsiaalse vastutuse suurendamisele. Lõputöö tulemused näitavad, et Tallinna Tehnikakõrgkool on teinud edusamme keskkonnaalaste algatuste rakendamisel, sealhulgas energiatõhususe suurendamisel ja jäätmete vähendamisel. Töö käigus selgus, et kõrgkoolil on plaanis pidev õppekavade uuendamine ja uute programmide arendamine, et tagada ringmajanduse teemaliste kursuste ja õppeprogrammide tõhus rakendamine. Teiseks on oluline suurendada õpilaste ja õppejõudude kaasatust, et mõõta nende osalust ringmajanduse projektides ning seada eesmärke kaasatuse tõstmiseks. Tuvastati ka vajadus sidusgruppide, sealhulgas ettevõtete ja mittetulundusühingute, kaasamiseks ringmajanduse algatustes. See koostöö annab võimaluse teadmiste jagamiseks ja parimate praktikate rakendamiseks. Samuti rõhutatakse teadlikkuse tõstmist ringmajanduse põhimõtetest läbi ürituste ja koolituste, mis aitavad suurendada kogukonna teadlikkust ja osalust. Tulemustena tuleb välja, et TTK-l on olemas kõik vajalikud andmed ja dokumendid, et alustada rohekontori sertifikaadi poole liikumist. Siiski on vajalikud täiendavad sammud, et tagada keskkonnategevuse taseme tõus ja rohelise kontori põhimõtete rakendmaine. Töö rõhutab, et TTK peab keskenduma oma klassiruumide ja kontoriruumide keskkonnamõjudele, et saavutada soovitud tulemused. Kokkuvõtteks võib järeldada kõigi kolme kooli poolt olemas olevatest dokumentidest, et Taltech-i rohestrateegia on põhjalikum ning nende eesmärgid on tunduvalt suuremad võrreldes ülejäänud kahe ülikooliga. Tallinna Tehnikakõrgkooli kõige suuremaks takistuseks on hetkel informatsiooni ning dokumentide jagamine ning hoiustamine. Kõik vajalikud dokumendid on osakondade vahel ära jaotatud ning segamini, mis toob kaasa endaga liigipääsetavuse probleemi. Kõigi vajalike dokumentide ühes kohas hoiustamine tooks endaga kaasa efektiivsema ning jätkusuutlikuma arengu rohelise ülikooli eesmärkide suunas.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti järvede eutrofeerumise vältimise ja parendamise tehnoloogiate võrdlev analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-16) Komp, Karl Jochen; Klauson, DenissEestis on järvede eutrofeerumine tõsine keskkonnaprobleem, mis mõjutab järvede ökoloogilist tasakaalu ning sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust. Eutrofeerumise protsess, mis tähendab veekogude toitainete, peamiselt lämmastiku ja fosfori, liigset kogunemist, põhjustab mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas vetikate õitsemist, hapniku ja loodusliku mitmekesisuse vähenemist. Uurimistöö keskendub erinevatele tehnoloogiatele, mis on suunatud eutrofeerumise vältimisele ja taastamisele rõhutades, et probleemide lahendamiseks on vajalik kompleksne lähenemine. Eutrofeerumise peamine põhjustaja on inimene oma põllumajanduse, linnastumise ja tööstuse tegevustega, mis suurendavad toitainete voolu järvedesse. Analüüs näitab, et põllumajandus, sealhulgas väetiste ja orgaaniliste ainete vale kasutamine, on suurim reostuse allikas, mis toob kaasa veekogude kvaliteedi halvenemise. Seetõttu on oluline uurida, kuidas ülemääraseid toitaineid järvedest eemaldada ja vältida nende edasist akumuleerumist. Töö jaguneb erinevateks osadeks, kus analüüsitakse erinevaid eutrofeerumise vältimise ja taastamise meetodeid. Need on jagatud kolme põhigruppi: füüsilised, bioloogilised ja keemilised meetodid. Hinnatakse iga meetodi kulu, tõhusust ja keskkonnamõjusid. Füüsikaliste meetodite, nagu setete eemaldamine ja veekihtide segamine, abil vähendatakse fosfori ja hapnikupuuduse probleeme. Setete eemaldamine on küll kulukas, kuid väga tõhus fosfori eemaldamiseks. Veesamba segamine hoiab ära hapnikupuuduse järve sügavamates kihtides. Bioloogiliste meetodite hulka kuuluvad makrofüütide ohjamine ja biomanipulatsioon. Makrofüütide eemaldamine vähendab vetikate toitaineid, biomanipulatsioon aga stabiliseerib ökosüsteemi ja vähendab fütoplanktoni biomassi. Need meetodid täiendavad füüsikalisi lähenemisi. Keemilised meetodid, nagu fosfori sidumine ja aeratsioon, aitavad samuti eutrofeerumist vähendada. Näiteks LMB-ga fosfori sidumine on tõhus, kuid vajab hoolikat jälgimist. Aeratsioon parandab hapnikusisaldust ja elustiku tingimusi. Keemilised meetodid sobivad hästi füüsikaliste ja bioloogiliste meetodite toetamiseks. Lõpetuseks tuleb rõhutada, et eutrofeerumise vältimine ja veekogu taastamine vajab mitmekesiseid lähenemisviise, mis ühendavad füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi meetodeid. Töö kutsub üles suurendama teadlikkust eutrofeerumise probleemidest ja toetama teadusuuringute ning pilootprojektide rakendamist, et arendada tõhusamaid lahendusi. Järvede ökoloogilise tasakaalu säilitamine on oluline mitte ainult keskkonna tervise, vaid ka kohalike majanduste ja elukvaliteedi parandamise seisukohalt.Nimetus Avatud juurdepääs CNC-masinast tuleva jahutusemulsiooni ja jääkmaterjali taaskasutamine ning ringlusse suunamine Ericsson Eesti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-12-22) Kolk, Ketriin; Vilms, Monica; Suitsev, SiimKäesolev lõputöö keskendub CNC lõikepinkide töötlusprotsessis tekkivate jääkide, sealhulgas jahutusemulsioonide, metalli- ja plastijäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise võimalustele. Peamine eesmärk oli välja selgitada võimalused, kuidas vähendada CNC pingist pärinevate jäätmete keskkonnamõju ning muuta materjalide kasutamine tõhusamaks ja säästlikumaks. Töö käigus hinnati ka majanduslikke aspekte ja väikese ettevõtte jaoks otstarbekaid investeeringuid, võttes arvesse praktilisi ja kulutõhusaid lahendusi. Metallijäätmed, mis tekivad töötlusprotsessis, on samuti väärtuslik ressurss, mida võib ringlusesse saata. Kuigi brikettimismasinad ja tsentrifuugimisseadmed on tõhusad metallijäätmete tihendamiseks ja vedelike eemaldamiseks, näitas käesolev töö, et selliste seadmete kasutuselevõtt väikeses ettevõttes ei ole otstarbekas. Brikettimismasina tasuvusaeg võib ulatuda 374–625 aastani, samal ajal kui tsentrifuugi tasuvusaeg on vähemalt 100 aastat. Kuna ettevõte ei keskendu CNC-masinatele ega metallitööstusele, vaid tegutseb peamiselt infotehnoloogia valdkonnas, on sellised suured investeeringud ebaotstarbekad. Töö käigus tuvastati, et Ericssonis CNC lõikepinkide tegevusega tekib kõige enam jahutusemulsiooni. Analüüs näitas, et väiksemas ettevõttes, kus on kasutusel üks CNC lõikepink, tekib aastas keskmiselt 96 liitrit jahutusemulsiooni, millest praegu suudetakse taaskasutada umbes 50% ehk 48 liitrit. Seda kogust saab suurendada, kui praegu kasutatav üks filtreerimissüsteemiga konteiner asendataks kahe filtreerimissüsteemiga konteineriga. Selline lahendus võimaldaks taaskasutada rohkem jahutusvedelikku, vähendada uue vedeliku ostmise vajadust ja kokku hoida aastas kuni 96 eurot. Laborikatsete käigus hinnati isetehtud filtri efektiivsust paberfiltratsiooni meetodil. Selgus, et 50 ml kasutatud emulsioonist saadi keskmiselt 0,429 g tahket ainet, samas kui puhta emulsiooni filtratsioonis tekkis keskmiselt vaid 0,016 g tahket ainet. Arvestades, et kasutatud emulsioonis on keskmiselt 8,6 g tahkeid osakesi liitri kohta, järeldati, et suurem osa neist ringleb pinki tagasi. Selleks, et vähendada tahkete osakeste hulka emulsioonis, on soovitatav asendada vanad konteinerid uute sisseehitatud filtreerimissüsteemiga konteineritega. Selline lahendus võimaldab suunata pinki puhtamat emulsiooni, vähendades tahkete osakeste kogunemist masinasse ja parandades emulsiooni kvaliteeti. Majanduslikust vaatenurgast väljendab töö, et ettevõtte jaoks on otstarbekam investeerida IBC konteineritesse ja forklift konteineritesse. Üks IBC konteiner on mõistlik paigutada õuealale, kuhu majas sees tekkivad jäätmed utiliseerida. Ning kaks Forklift konteinerid paigutada siseruumi, kus need mahuvad mugavalt otse masina alla. Need konteinerid võimaldavad tõhusamalt hallata jäätmete kogumist ja vedamist, lihtsustades süsteemi, vähendades tööjõukulu ja sõlmides soodsamaid lepinguid jäätmekäitlusettevõtetega. Investeerides ka teise filtriga konteinerisse, oleks võimalik säästa rohkem jahutusvedelikku, mis vähendaks jooksvat kulu veelgi.Nimetus Avatud juurdepääs Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-12-20) Huuse, Claudia-Isabel; Eha, KaieSanitaarkaitsealad on kehtestatud joogiveeallikate kaitseks, et tagada joogivee kvaliteet ja vältida veevarude reostumist. Kaitsevööndid ja sanitaarkaitsealad on sätestatud veeseaduses Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (VRD) alusel. Sanitaarkaitseala on määratletud maa- ja veealana, mis ümbritseb joogivee võtmiseks või tootmiseks kasutatavat veehaaret ning seal kehtivad ulatuslikud piirangud joogiveehaarde kaitseks. Vee kvaliteet ei tohiks halveneda määral, mis põhjustaks joogivee töötlemise kulude olulist tõusu. Selleks on Ülemiste järve sanitaarkaitseala täielikult suletud, võimaldades ainult piiratud juurdepääsu neile, kes teostavad seal seiret või hooldustöid. Antud sanitaarkaitseala on oluline mitte ainult vee kvaliteedi kaitseks, vaid ka ökosüsteemi säilitamiseks. Piiratud juurdepääs Ülemiste järve ümbrusele on aidanud säilitada looduslikku metsa, mis toimib tõhusa puhvrina õhusaaste eest, vähendades liiklusest tulenevat saastekoormust. Kui sanitaarkaitseala avada, suureneks risk vee kvaliteedi halvenemiseks ja metsa ökosüsteemi kahjustamiseks. Inimtegevus, näiteks maastikuratastega sõitmine, jalgsimatkad või koeraga jalutamine, võivad põhjustada pinnase erosiooni ja suurendada reostuskoormust järvele, häirides samal ajal ka loomi, kes seal paiknevad. Kuigi Ülemiste järv on rangelt kaitstud, mõjutavad seda siiski teatud inimtegevusest tulenevad tegurid. Tallinna Lennujaam ja suure liiklusintensiivsusega sõiduteede lähedus suurendavad õhusaaste riski. Lisaks suubuvad Ülemiste järve veekogud, kuhu juhitakse sademe- ja kuivendusvett, mille ümber suunamiseks ei ole seni leitud püsivat lahendust. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Ülemiste järve sanitaarkaitseala tähtsus joogivee kvaliteedi säilitamisel, tuues välja võimalikud ohud kaitseala avamisel ning võrrelda Ülemiste järve vee kvaliteeti teiste järvedega, kus inimtegevus on erineval määral lubatud. Töö käigus analüüsiti füüsikalis-keemilisi näitajaid Harku järves, Soodla ja Paunküla veehoidlates ning võrreldi neid Ülemiste järvega, et hinnata sanitaarkaitseala mõju vee kvaliteedile. Võrdlusanalüüsi tulemused näitasid, et Harku järves olid mitmed näitajad nagu toitainete sisaldus (üldfosfor ja -lämmastik) oluliselt kõrgemad kui Ülemiste järves, viidates inimtegevuse suuremale mõjule. Näiteks oli Harku järve BHT mediaanväärtus 7,3 mgO2/l, mis viitab orgaanilisele reostusele, samas kui Ülemiste järves oli BHT tase palju madalam (mediaan 2,65 mgO2/l) ja stabiilsem. Samuti oli hõljuvainete sisalduses näha, et Harku järves oli see väga varieeruv võrreldes Ülemiste järvega, mis viitab sellele, et sanitaarkaitseala aitab hoida stabiilsemat veekeskkonda. Lisaks leiti, et Harku järve mitmete kvaliteedinäitajate puhul esines üks või enam äärmusväärtust, mis viitavad tõenäoliselt inimtegevusest põhjustatud ajutisele reostusele. Paunküla ja Soodla veehoidlate võrdlus Ülemiste järvega näitas mitmeid erinevusi pH, elektrijuhtivuse, lahustunud hapniku, ammooniumi ja üldfosfori sisalduses. Kuigi Ülemiste järves oli pH stabiilsem ja ammooniumi sisaldus madalam, esines ka kõrgeid NH4+ äärmusväärtusi, mis võib tuleneda sinna suubuvatest veekogudest. Elektrijuhtivus oli Ülemiste järves kõrgem, mis viitab suuremale soolade ja mineraalide sisaldusele. Ka lahustunud hapniku sisaldus oli järves kõrgem kui veehoidlates, mis on soodne sealsele vee-elustikule. Üldfosfori kontsentratsioon oli veehoidlates veidi madalam kui Ülemiste järves, kuid kõigi veekogude fosforisisaldus jäi siiski alla 0,06 mg/l (v.a Paunküla veehoidla üks äärmusväärtus). Võrdlusest võib järeldada, et sanitaarkaitseala piirangud aitavad Ülemiste järvel säilitada stabiilsemat vee kvaliteeti, kuigi veekogu omadused (toitaineterikas mudakiht), linnakeskkond ja välisõhu koormus avaldavad siiski teatud näitajatele negatiivset mõju. Lõputöö tulemused kinnitavad, et suletud sanitaarkaitseala on tõhus meede toor- ja joogivee kvaliteedi tagamiseks. Kaitseala piirangute leevendamine või avamine võib suurendada reostusriski, mis põhjustaks joogivee puhastamise kulude tõusu. Kuna Ülemiste järvel puudub alternatiivne veehaare, on sanitaarkaitseala piirangud hädavajalikud Tallinna ja lähiümbruse elanike veega varustamiseks. Lisaks suurendavad kliimamuutustest tingitud pikemad põuaperioodid survet olemasolevatele veevarudele, nagu on juhtunud nii Soodla kui ka Paunküla veehoidlaga, kus põuaperioodil veevajadus ületas kohalike ressursside võimekuse, mistõttu langes sealne veetase väga madalaks. Seega on puhta joogivee tagamiseks ja veevarude säilitamiseks oluline hoida Ülemiste järve ümbrust suletuna. Kaitseala säilitamine aitab kaitsta ka sealseid looduskooslusi ja ökosüsteemi mitmekesisust. Lõputöös seatud eesmärk saavutati ja uurimisülesanded said täidetud.