Sirvides Autor "Laar, Andres" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Energiatõhusa eramu projekteerimine keeruka geoloogiaga pinnasele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Laar, Andres; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale Kinguvahtra kinnistule energiatõhus väikeelamu kasuliku elamispinnaga 204 m2. Elamu projekteerimisel arvestati tellija sooviga, et elamu välisilme peab olema inspireeritud Saksa fachwerk stiilist. Saavutamaks eelmainitud stiili projekteeriti elamu kagu ja edela suunale ehitatavad välisseinad liimpuidust karkassina milles avade „täidisena“ kasutatakse krohviga kaetud soojustatud bauroc müüritist ja klaasi. Elamu kirde ja loode suunal välja ehitatavad seinad on valdavas osas krohviga kaetud soojustatud bauroc ECOTERM+ 375 plokkidest. Elamule projekteeriti fachwerk stiilile omane 30° kaldega laiade eenduvate räästastega katus ja ümbruskonna hea vaadeldavuse tagamiseks rõdud. Projekteerimisel arvestati kõigi kehtestatud detailplaneeringust tulenevate piirangutega. Elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks võeti ehitusseadustik. Käesolevas lõputöös käsitletava elamu konstruktsioonidele sobilikud energiatõhusad lahendused töötati välja KredEx-i poolt koostatud „Liginullenergia eluhooned väikemajade juhend“ energiatõhusate näidislahenduste baasil. Konstruktsioonidele tehti soojusläbivuse arvutused. Elamu avatäidete valikul kasutati Viking Window AS energiatõhusaid lahendusi. Eelpool mainitud konstruktsioonide ja avatäidete info baasil konstrueeriti Revit tarkvara kasutades elamust konstruktiivne 3D mudel. Mudel kohandati IDA ICE programmi jaoks ümber arhitektuurseks mudeliks mis teisendati eelmainitud programmi jaoks sobilikuks IFC failiks. IDA ICE programmiga simulatsiooniarvutuse läbiviimiseks koostati elamule ventilatsioonibilanss, arvutati piirdetarindite joonsoojusläbivused ja õhulekkest tingitud soojuskadu. Arvestati, et elamut hakatakse kütma maasoojuspumpsüsteemiga mis ammutab energia energiakaevust, ventilatsiooniseade valiti rootorsoojustagastiga. IDA ICE programmiga läbi viidud simulatsioonide tulemina saadi teada elamu aastase kütteenergia vajaduse suurus ja ventilatsiooniõhu soojendamisele kuluv energia. Küttekoormuse simulatsiooni alusel valiti elamule kütteseade. Viidi läbi eluruumide suvise ülekuumenemise kontroll. Määruse nr 63 § 16 kohaselt peab energiaarvutuse käigus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegema vähemalt ühele magamistoale ja elutoale. Kuna käesolevale elamule on projekteeritud suured klaaspinnad kagu ja loode suunal (hommiku- ja õhtupäikese mõju), siis nendel suundadel paiknevate eluruumide ülekuumenemine oli ette prognoositav. Eelnevat arvestades tehti käesoleva projekti raames SRTK kõigile elamu kuueteistkümnele ruumile (IDA ICE tsoonile). Simulatsioonide tulemusena selgus, et „kriitilisi“ ruume mis ületasid kontrollperioodi jooksul piirtemperatuuri +27 °C rohkem kui 150 °Ch oli seitse. Kõik SRTK tingimustele mittevastavad eluruumi paiknesid elamu kagu ja loode suunal. Eelmainitud „kriitiliste“ eluruumide ülekuumenemist vähendati passiivsete varjestusmeetmetega. Meetmetena arvestati simulatsioonide läbiviimisel elamule projekteeritud laialt eenduvate räästastega, kagu ja loode suunal väljaehitatud rõdudega, akende ja kahe lükandukse tuulutamise võimalusega ning kinnistul kasvava kõrghaljastusega. Täiendavalt lisati IDA ICE mudelisse horisontaalne varjestus kagu suunal II korrusel paiknevate rõdu uste kohale ja samal suunal kahe korruse vahel paiknevate tuulutusakende kohale. Vastavalt määruse 63 lisale 1 on jahutuse seadeväärtuseks määratud +27 °C. Käesoleva elamu projekteerimisel alandati jahutuse seadeväärtust 2 °C võrra millega tellija on arvestanud. Eelkirjeldatud passiivsete meetmete kasutamine andis simulatsioonide läbiviimisel tulemuse kus elamu kõik eluruumid vastavad SRTK nõuetele. Piiripealseks võib lugeda vannituba kus ületatud kraadtundide arv on 132 °Ch, kuid vannitoa temperatuur võibki olla kõrgem. Lõputöös käsitletava Kinguvahtra elamu energiaarvutuse tulemused on esitatud määrus nr 58 § 30 järgi sama määruse lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ ja lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ tabelites. Vastavalt energiaarvutuse tulemusele on Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA = 114 kWh/(m2·a). Määrus nr 36 lisa 3 tabeli 2 skaala kohaselt kuulub väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja energiatõhususarvu väärtusega ETA ≤ 120 kWh/(m2·a) klassi „A“. Seega kuulub käesolevas lõputöös projekteeritud Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA ilma lokaalselt toodetud elektrita klassi „A“. Elamu kavandatakse ehitada Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale kinnistule. Kinnistu pinnase kihid koosnevad valdavalt nõrgast viirsavist, lisaks paikneb kinnistu kagu poolsel osal Pärnu jõe terrass mis on lihkeohtlik. Lõputöös analüüsiti Kinguvahtra kinnistu ja Pärnu jõe antud piirkonna geoloogiliste uuringute tulemusi. Analüüsi tulemusena otsustati Kinguvahtra elamu rajada vaivundamendile. Projekteeritud elamu koondeelarve koostamise aluseks võeti ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005. Elamu neto ehitusmaksumuseks kujunes 1 647,38 EUR/m². Kokkuvõtteks saab järeldada, et kasutades passiivseid varjestus- ja jahutuslahendusi on ka päikesepoolsesse külge suunatud suurte klaaspindadega elamu võimalik projekteerida liginullenergia nõuetele vastavaks ilma lokaalset elektrit tootmata.