Sirvides Autor "Lattik, Mirell" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Reisiteenuse erikorra rakendamisel ja maksustamisel ettetulevad probleemid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Lattik, Mirell; Elling, Tõnis; Noorväli, Helle
    Reisiteenuseid maksustatakse Eestis kahel erineval viisil – reisiteenused, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele reisiteenuse erikorrana ja reisiteenused kui vahendusteenused, mis maksustatakse käibemaksuga tavakorra alusel. Kõik reisiteenused, mis ei kuulu reisiteenuste erikorra kohaldamisalasse, maksustatakse käibemaksuga käibemaksuseaduses paragrahv 10 sätestatud teenuste käibe tekkimise asukoha põhimõtteid järgides. Lõputöö keskendus reisiteenuse erikorrale käibemaksuseaduse paragrahv 40 mõistes, mille aluseks on Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112/EC artiklid 306-310. Vastavalt reisiteenuste erikorrale tuleb reisiteenuse erikorda rakendada juhul, kui ettevõte osutab oma nimel reisiteenust lõpptarbijale ning kasutab teiste maksukohustuslaste kaupu või teenuseid reisiteenuse osutamisel ehk reisiteenuse erikorra alla kuuluvad teistelt ettevõtetelt reisiteenuse pakkumise jaoks ostetud kaubad ja teenused. Reisiettevõtja enda poolt osutatud teenused kuuluvad maksustamisele tavakorras. Reisiettevõtja ja -korraldaja poolt pakutud pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuseid osutava ettevõtja reisiteenuse osutamisel tuleb kliendiga sõlmida pakettreisileping, mille tingimused on kirjas võlaõigusseaduses. Eestis registreeritud ettevõtete reisiteenuse erikorra alla kuuluvate teenuste käibe tekkimise koht on Eesti. Maksustatav väärtus ehk ostetud teenustele lisatud marginaal on maksustatava väärtuse arvutamise aluseks. Kui reisiteenus osutatakse ühendusvälises riigis, maksustatakse marginaal 0%-lise käibemaksumääraga ja ühendusesiseses riigis osutatud reisiteenuse marginaal maksustatakse 20%-lise käibemaksumääraga. Marginaal leitakse iga tehingu puhul eraldi või maksustatakse eelmise kalendriaasta keskmise marginaali järgi, viimast korrigeeritakse detsembri kuu deklaratsioonil terve kalendriaasta lõikes tagasiulatuvalt. Reisiteenusega seotud ostetud teenustelt ja kaupadelt ei tohi sisendkäibemaksu arvestada ning müügiarvele tuleb käibemaksureal viidata KMS § 40-le. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada reisiteenuse erikorra rakendamisel ja maksustamisel ettetulevad probleemid reisiteenuse erikorda rakendavate raamatupidajate hinnangul, et vähendada edaspidi eksimusi reisiteenuse erikorra rakendamisel raamatupidamises ja käibemaksuga maksustamisel. Lõputöös viidi läbi reisiteenuse erikorda rakendavate raamatupidajate seas ankeetküsitlus avatud ja valikvastustega küsimustega. Vastused saadi 28-lt raamatupidajalt. Avatud küsimustega intervjuu tehti Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna peaspetsialistiga, täiendamaks ankeetküsitluse kaudu saadud raamatupidajate vastuseid. Enim kasutatavam raamatupidamisprogramm vastajate seas oli Merit Aktiva. Populaarsuselt teine programm oli Standard Books. Peaaegu pooled raamatupidajad koostavad reisiteenuse erikorra arvestuse pidamiseks ja raamatupidamise kontrollimiseks lisatabeleid tabeltöötlusprogrammis MS Excel. Olemasolevate raamatupidamisprogrammide kasutusmugavuse suurendamiseks on tehtud ettepanekud lisamaks kontoplaani reisiteenuse erikorra standardsed kontod, automatiseerida müügiarvete konteeringud, võimaldada marginaali jaotamist müügiarvel, lihtsustada klientide ettemaksete jälgimist ja soodustuste rakendamist. Kõige enam otsitakse reisiteenuse erikorra kohta informatsiooni käibemaksuseadusest, Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt või maksuspetsialistiga suheldes ning Rahandusministeeriumi käibemaksuseaduse kommentaaridest. Kuna Maksu- ja Tolliamet toetub Rahandusministeeriumi selgitustele ning käibemaksuseaduse kommentaarid on autori hinnangul põhjalikumad, tehti ettepanek Maksu- ja Tolliameti koduleheküljele lisada viide Rahandusministeeriumi käibemaksuseaduse kommentaaridele, et rohkem reisiteenuse erikorrast huvitunud isikud saaksid erinevatest allikatest mitmekülgset teavet. Uuringu käigus selgus, et Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel olevad selgitused ei ole raamatupidajate hinnangul piisavad ning pole selgelt sõnastatud. Tehakse ettepanek reisiteenuse erikorda puudutavate juhendmaterjalide täiendamiseks lihtsamalt sõnastamise ja praktiliste näidetega võimalikest reisiteenustest ja reisiteenuste käibemaksuga maksustamistest ja deklareerimistest. Uuringus selgus, et 53,6% vastajate hinnangul on reisiteenuse erikord seadusaktides piisavalt reguleeritud, mille põhjal saab väita, et regulatsioonis endas probleemi ei nähta. Pigem on reisiteenuse erikorra rakendamise ja maksustamise probleemid seotud rakendusliku suunaga. Vastajate hinnangul oli keeruline leida informatsiooni reisiteenuse erikorra alla kuuluvatest teenustest, mida omakorda peeti kõige veaohtlikumaks kohaks reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorras. Vastajatel esines eksimusi reisiteenuse erikorra kohta käivate õigete väidete märkimisel, mis viitab probleemidele reisiteenuse erikorra rakendamisel raamatupidamises ja käibemaksuga maksustamisel. Pöörates reisiteenuse erikorda kasutavate raamatupidajate tähelepanu veaohtlikele kohtadele, tehti ettepanek avaldada selgitavaid artikleid erialakirjanduses, sealhulgas avaldada uuringu tulemustest kokkuvõte ning korraldada põhjalikumaid koolitusi reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorrast. Reisiteenuse erikorrast huvitatutel on võimalus lugeda Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud raporti, kus selgitatakse reisiteenuste maksustamise erinevaid käsitlusi Euroopa Liidu liikmesriikides.